Asumi äär. Айзек Азимов

Чтение книги онлайн.

СКАЧАТЬ

      „Kas te väidate, et ta ei töötanud välja psühhoajalugu?”

      „Muidugi mitte. Vaadake, Kodell, ma oleksin kõike Nõukogule selgitanud, kui mul oleks lastud seda teha, aga nüüd selgitan seda teile. Kõik on väga ilmne ...”

      Turvateenistuse ülem oli vaikselt, kuid selgelt salvestamise katkestanud.

      Trevize vaikis ja kortsutas kulmu. „Miks te seda tegite?”

      „Te raiskate mu aega, nõunik. Ma ei palunud teilt kõnesid.”

      „Te ju tahate, et ma oma seisukohti selgitaksin, või kuidas?”

      „Üldsegi mitte. Ma tahan, et te vastaksite küsimustele – lihtsalt, otseselt ja ausalt. Vastake ainult küsimustele ja ärge rääkige seda, mida ma ei küsi. Siis ei võta see kaua aega.”

      „Te tahate öelda, et soovite minult kuulda ainult seda, mis kinnitab ametlikku versiooni sellest, mida ma olevat teinud.”

      „Meid huvitab ainult tõde, ning ma kinnitan, et me ei moonuta seda. Palun, proovime uuesti. Me rääkisime Hari Seldonist.” Salvestus oli uuesti sisse lülitatud ja Kodell kordas rahulikult: „Et ta ei töötanud välja psühhoajalugu?”

      „Loomulikult töötas ta välja teaduse, mida me psühhoajalooks nimetame,” ütles Trevize ägedalt žestikuleerides, võimetuna oma kannatamatust varjama.

      „Mida te defineeriksite kui ...?”

      „Galaktika! Tavaliselt defineeritakse seda kui matemaatika haru, mis tegeleb suurte inimhulkade reaktsiooniga kindlatele mõjutustele teatud tingimustes. Teisisõnu peaks see teadus ennustama sotsiaalseid ja ajaloolisi muutusi.”

      „Te ütlete „peaks”. Kas te kahtlete selles matemaatilisest vaatepunktist?”

      „Ei,” vastas Trevize. „Ma pole psühhoajaloolane. Seda ei ole ka ükski Asumi valitsusametnik ega ükski Terminuse kodanik, ega ...” Kodell tõstis käe ja ütles vaikselt: „Nõunik, palun!” – ja Trevize vaikis.

      Kodell küsis: „On teil põhjust oletada, et Hari Seldon ei teostanud vajalikku analüüsi, mis oleks võimalikult efektiivselt sidunud kõige tõenäolisemad faktorid, et jõuda lühima ajaga Asumi abil Esimesest Impeeriumist Teise?”

      „Ma ei viibinud selle juures,” kostis Trevize irooniliselt. „Kust ma tean?”

      „Kas võite kindlalt öelda, et ta ei teinud seda?”

      „Ei.”

      „Võibolla te eitate, et Hari Seldoni holograafiline kujutis, mis on ilmunud viimase viiesaja aasta jooksul iga ajaloolise kriisi korral, on Hari Seldoni kujutis, mille ta ise on salvestanud oma viimasel eluaastal, veidi enne Asumi loomist?”

      „Ma arvan, et ma ei saa seda eitada.”

      „Te „arvate”. Äkki väidate ka, et see on pettus, mille keegi on mingil eesmärgil sepitsenud?”

      Trevize ohkas. „Ei, seda ma ei väida.”

      „Kas olete valmis väitma, et keegi on kuidagi manipuleerinud sõnumitega, mida Seldoni kujutis edastab?”

      „Ei. Mul pole põhjust arvata, et see oleks võimalik või kasulik.”

      „Nii. Te olite tunnistajaks Seldoni viimasele ilmumisele. Kas leidsite, et tema viiesaja aasta tagune ennustus ei vasta täpselt tänasele tegelikule olukorrale?”

      „Vastupidi,” ütles Trevize äkilise rõõmuga. „Vastavus oli täielik.”

      Kodell ei paistnud ta emotsioonidest välja tegevat. Sellegipoolest, nõunik, väidate ka pärast Seldoni ilmumist, et Seldoni Projekti pole olemas.”

      „Just nii. Ma väidan, et Projekti pole olemas just sellepärast, et analüüs oli nii täpne ...”

      Kodell oli salvestuse taas peatanud. „Nõunik,” ütles ta pead raputades, „ma olen jälle sunnitud kustutama. Ma küsisin, kas te jääte oma kummalise väite juurde, ja teie hakkate seda hoopis põhjendama. Las ma kordan küsimust.”

      Ning ta küsis: „Sellegipoolest, nõunik, väidate te ka pärast Seldoni ilmumist, et Seldoni Projekti pole olemas.”

      „Kust te seda teate? Keegi ei rääkinud ju pärast kujutise ilmumist minu pealekaebajast sõbra Comporiga.”

      „Võib öelda, et me arvasime seda, nõunik. Ning oletagem, et te juba vastasite: „Just nii.” Kui te seda veel kord ütleksite, ilma seletusi lisamata, võiksime edasi minna.”

      „Just nii,” lausus Trevize irooniliselt.

      „Hea küll,” ütles Kodell. „Ma valin selle „just nii”, mis kõlab loomulikumalt. Tänan teid, nõunik.” Ja salvestus oli läbi.

      „Kas see ongi kõik?” küsis Trevize.

      „Jah, see on kõik, mida ma vajan.”

      „On ütlematagi selge, et vajate neid küsimusi ja vastuseid, mida saaks esitada Terminusele ja kogu Asumi Föderatsioonile, näitamaks, et tegelikult nõustun ma Seldoni Projekti legendiga täielikult. Igasugune hilisem vastupidine avaldus tunduks imelik või isegi hullumeelne.”

      „Või isegi reeturlik ärritatud rahvahulga silmis, kes peab Seldoni Projekti Asumi nurgakiviks. Võibolla pole teie ütluste avaldamine tarvilik, kui me mingisugusele kokkuleppele jõuame, kuid vajadusel saab Föderatsioon sellest kindlasti teada.”

      „Kas te olete tõesti nii juhm, härra,” küsis Trevize ärritatult, „et ei tunne vähimatki huvi selle vastu, mis mul öelda on?”

      „Inimesena olen ma sellest vägagi huvitatud, ja kui tuleb sobiv aeg, kuulan teid huvi ja mõningase skepsisega. Kuid turvateenistuse ülemana on mul hetkel kõik, mida vajan.”

      „Ma loodan, et teil ja linnapeal pole sellest mingit kasu.”

      „Kummaline küll, aga mina arvan teisiti. Te lahkute nüüd. Valve all, mõistagi.”

      „Kuhu mind viiakse?”

      Kodell ainult naeratas. „Head aega, nõunik. Te polnud just laitmatult koostöövalmis, aga seda ei saanudki loota.”

      Ta sirutas käe.

      Trevize tõusis püsti ja ignoreeris seda. Ta silus oma õlavööd ja ütles: „Te vaid lükkate paratamatut edasi. On ka teisi, kes niimoodi mõtlevad või mõtlema hakkavad. Minu vangistamine või hukkamine tekitab ainult imestust ja soodustab sellist mõtlemist. Lõpuks võidab ikka tõde ja võidan mina.”

      Kodell tõmbas käe tagasi ja raputas aeglaselt pead. „Tõesti, Trevize,” lausus ta, „te olete loll.”

      4

      Alles keskööl tulid Trevize’ile järele kaks valvurit, et viia ta ära sellest Turvateenistuse СКАЧАТЬ