Название: Meditsiinimeedium
Автор: Энтони Уильям
Издательство: Eesti digiraamatute keskus OU
Жанр: Медицина
isbn: 9789949847051
isbn:
Järgmisel hommikul ärkan… ja kuulen jälle häält: „Ma olen Kõigekõrgema Vaim. Minust kõrgem ei ole ükski vaim peale Jumala.“
Just nii nagu eelmisel hommikul, vaatan ringi ega näe kedagi.
Sellest päevast peale juhtub sama asi igal hommikul, iialgi puudumata.
Samal ajal on mu vanaema vapustatud sellest, mida ma ütlesin. Kuigi ta tunneb end hästi, paneb ta aja kinni üldiseks ülevaatuseks.
Mõne nädala pärast külastab ta oma arsti – ja rindkere röntgen näitab, et tal on kopsuvähk.
Hääl
Kui müstiline külaline jätkab igal hommikul minu tervitamist, hakkan pöörama tähelepanu tema häälekõlale.
Tema kristallselge hääl on midagi baritoni ja tenori vahepealset – rohkem madalapoolne, aga mitte väga madal. Sellel on sügavust ja kõla. Kuigi mu parema kõrva lähedal, on tema kõnel ümbritseva heli stereoefekt.
Tema iga on raske mõõta. Vahel kõlab ta kui erakordselt tugev, terve 80-aastane, sobides halli mehega, keda ma õhtusöögil nägin. Teinekord kõlab ta tuhandeaastasena.
Võib öelda, et tal on rahustav hääl. Siiski ei suuda ma tema juuresolekuga harjuda.
Teised meediumid kuulevad vahel sisehäält, aga minu oma ei ole sisemine. See on hääl otse väljaspool mu paremat kõrva, justkui seisaks keegi minu kõrval. Ma ei saa seda vaikima sundida.
Saan seda füüsiliselt blokeerida. Kui panen käe kõrva ette, saan panna hääle väga vaikselt kõlama. Niipea, kui ma käe ära võtan, kõlab see täie tugevusega.
Palun tal minuga rääkimise lõpetada. Esialgu olen viisakas. Siis enam ei ole.
Kuid see, mida ma ütlen, ei loe. Ta räägib, millal iganes tahab.
Kõigekõrgema vaim
Hakkan häält nimepidi kutsuma, Kõigekõrgema Vaim. Vahel kutsun teda lühidalt Vaimuks, vahel Kõigekõrgemaks.
Selleks ajaks, kui olen kaheksa-aastaseks saanud, kuulen teda pidevalt kogu päeva kestel. Ta räägib mulle igaühe füüsilisest tervisest, kellega ma kohtun.
Ükskõik, kus ma olen või mida teen, räägitakse mulle kõigi lähedalviibijate valudest, piinadest ja haigustest, samuti sellest, mida see inimene tegema peab, et tal parem hakkaks. Selle pideva ja intiimse informatsiooni lakkamatus on äärmiselt rõhuv.
Palun Vaimul lakata rääkimast mulle neist asjadest, mida ma ei taha teada.
Ta ütleb mulle, et püüab mind õpetada niipalju kui võimalik ning et me ei tohi hetkegi raisata. Kui mina ütlen talle, et see on liiga pingutav, ignoreerib ta mind.
Hakkan aru saama, et võin temaga siiski mingisse vestlusse asuda. Kui olen küllalt vana mõningate põhiküsimuste esitamiseks, küsin: „Kes sa oled? Mis sa oled? Kust sa tuled? Ja miks sa siin oled?“
Vaim vastab: „Kõigepealt ütlen sulle, kes ma ei ole. Ma ei ole ingel. Ma ei ole isik. Ma pole kunagi inimolend olnud. Ma pole ka „vaimne juht“.
Olen sõna.“
Pilgutan kiiresti silmi, püüdes kõike seda vastu võtta. Kõik, mida ma küsida oskan, on: „Missugune sõna?“
Vaim vastab: „Kaastunne.“
Ma ei tea, kuidas reageerida. Aga mul pole vajagi. Vaim räägib edasi. „Olen sõna otseses mõttes sõna kaastunne elav olemus. Ma asun Jumala sõrmeotsal.“
„Vaim, ma ei saa aru. Kas sina oled Jumal?“
„Ei,“ vastab hääl. „Jumala sõrmeotsal asub sõna ja see sõna on kaastunne. Mina olen see sõna. Elav sõna. Jumalale lähim sõna.“
Raputan pead: „Kuidas sa saad lihtsalt sõna olla?“
„Sõna on energiaallikas. Mõnel sõnal on suur võim. Jumal valab valgust niisugustesse sõnadesse nagu mina ja sisestab meisse eluhingust. Olen rohkem kui lihtsalt sõna.“
„Kas niisuguseid sõnu on veel?“ küsin.
„Jah, Usk. Lootus. Rõõm. Rahu. Ja teised. Need on elavad sõnad, aga mina asun neist kõigist kõrgemal, sest asun Jumalale kõige lähemal.“
„Kas need sõnad räägivad ka inimestega?“
„Mitte nii nagu mina sinuga. Neid sõnu ei kuule kõrvaga. Need elavad iga inimese südames ja hinges. Nagu minagi. Sõnad rõõm ja rahu ei seisa südames üksi. Nad vajavad kaastunnet, et olla täiuslikud.“
„Kas rahust ei ole iseenesest küllalt?“ küsin. Palju kordi pärast Vaimu sisenemist minu ellu olen soovinud rahu ja vaikust.
„Kaastunne on kannatuse mõistmine,“ vastab Vaim. „Rahu, lootust ja rõõmu ei saa olla, kui neid, kes kannatavad, ei mõisteta. Kaastunne on nende sõnade hing; ilma selleta on need tühjad. Kaastunne täidab nad tõe, aususe ja eesmärgiga.
Mina olen kaastunne. Ja keegi teine peale Jumala ei ole minust kõrgem.“
Püüdes seda mõista, küsin: „Ja mis siis on Jumal?“
„Jumal on sõna. Jumal on armastus, mis on kõigist teistest sõnadest kõrgem. Jumal on rohkem kui sõna. Sest Jumal armastab kõiki. Jumal on võimsaim eluallikas.
Inimesed võivad armastada. Aga inimesed ei armasta kõiki teisi tingimusteta. Jumal teeb seda.“
Mulle on seda liiga palju, et täielikult mõista. Lõpetan vestluse ühe isikliku küsimusega: „Kas sa räägid ka kellegi teisega?“ Sest kui sa seda teed, mõtlen ma, siis otsin nad üles, et ma ei peaks ennast nii üksinda tundma.
„Inglid ja muud olevused ootavad minult juhatust. Ma varustan kõiki, kes tahavad kuulata, Jumala õpetuste ja tarkusega,“ ütleb Vaim. „Aga maa peal räägin otseselt ainult sinuga.“
Mina ja mu vari
Nagu võite kujutleda, on seda kaheksa-aastasele mõistmiseks liiga palju.
On ka teisi meediume, kelle elus on noores eas vapustavaid asju juhtunud. Aga ühegi teise kogemus ei sobi täpselt minu omaga.
Võime vaimu häält kogu aeg selgelt kuulda ja temaga vabalt vestlusse asuda on meediumide hulgas ebatavaline. Veelgi ebaharilikum on see, et hääl räägib väljaspool mu kõrva, nii et see on sõltumatu allikas, minu mõtetest eraldatud. See on nii, nagu järgneks keegi mulle igale poole – keegi, kes räägib pidevalt asjadest, mida ma tegelikult ei taha kõigi mind ümbritsevate inimeste tervise kohta kuulda.
Positiivne on see, et saan terviseinformatsiooni, mis on uskumatult täpne – palju täpsem kui ühelgi teisel elaval meediumil. Peale selle informeeritakse mind pidevalt minu enda tervisest, mis on suur haruldus. Isegi ajaloo kuulsaimad meediumid ei tunneta tavaliselt СКАЧАТЬ