Salalikud südamed. Kolmas raamat. Шарон Сала
Чтение книги онлайн.
Читать онлайн книгу Salalikud südamed. Kolmas raamat - Шарон Сала страница 3
Название: Salalikud südamed. Kolmas raamat
Автор: Шарон Сала
Издательство: Eesti digiraamatute keskus OU
Жанр: Зарубежные любовные романы
isbn: 9789949845774
isbn:
LEE Daniels oli üle hulga aja õnnelik. Tüli Trinaga oli olnud tema süü; kartus, et naine teda petab, oli olnud automaatne reaktsioon ema käitumisele tema lapsepõlves. Tänu sellele, et tal õnnestus Trinat Paul Jacksoni matustel näha ja naise ees vabandada, oli ta enesetunne hoopis parem. Teine mõrv nende väikelinnas oli kõik ärevusse ajanud ja nüüd tegi teadmine, et see oli seotud Dick Phillipsi mõrvaga, inimesed rahutuks. Seda oli raske uskuda, kuid tundus, et Mysticis tegutses sarimõrvar, kes oli võtnud sihtmärgiks kolm vana sõpra.
Lee tuli parajasti supermarketist, kott toidukraamiga ühes ja autovõtmed teises käes, kui kuulis kiirabi sireeni. Ta seisatas harjumusest ja lausus kiire palve.
„Jumal kaitsku abivajajat,” pomises ta, viskas toidukraami auto kõrvalistmele ja võttis suuna oma korteri poole.
Ta oli vaevalt pool tundi kodus olnud ja toidukraami ära pannud, kui tema mobiiltelefon helisema hakkas. Ta vaatas helistaja nime ja ta kulm tõmbus kortsu. Jakeside pere ei suhtunud temasse viimasel ajal kuigi hästi ja ta lootis, et Trey ei hakka talle epistlit lugema.
„Tere, Trey, mis uudist?”
Trey ei hakanud keerutama.
„Ema on surnud. Ta mõrvati teel Paul Jacksoni mälestusteenistuselt koju. Mõrvar arvas, et tegi Trinale ka otsa peale, aga Trina hingas veel, kui ma ta leidsin. Ta viidi just opile. Ma mõtlesin, et peaksid seda teadma.”
Lee haaras köögikapist kinni, et mitte põlvili vajuda.
„Jumal küll. Jumal küll. Mul on Betsyst nii kahju. Kas Trina viidi Websteri haiglasse?”
„Jah. Olen opisaali juures ooteruumis.”
„Tulen kohe,” ütles Lee, haaras rahakoti ja autovõtmed ning läks jooksujalu välja.
Kogu tee haiglani mõtles ta viimastele Trinaga koos veedetud hetkedele ja kurbusele naise hääles. Trina ei tohtinud surra. Ta oli parim, mis Leega kunagi juhtunud oli.
TREY pani telefoni ära ja vaatas Dallasele otsa, kuid nad ei rääkinud. Polnud midagi öelda. Trey ema surnukeha oli teel surnukuuri. See lahatakse ja kuna mõrv oli toimunud Websteri maakonnas, oli maakonna šerif Dewey Osmond kuriteopaiga oma hoolde võtnud just nagu tookord, kui leiti Betsy klassivenna Dick Phillipsi surnukeha.
Dallas ei suutnud värisemist pidurdada. See oli õudusunenägu – kohutav, õudne košmaar. Nende mõlema vanemad olid surnud – mõrvatud – millegi tõttu, mis oli juhtunud nende nooruspõlves. Kui Dallas sirutas käe Trey poole, haaras mees sellest kinni. Dallas nägi vapustatud ilmet Trey näol ja kui ta märkas mehe silmis pisaraid, nuttis ta koos temaga.
UUDISED Betsy Jakesi mõrvast levisid Mysticis kulutulena. Paljud mälestusteenistusel olnud inimesed polnud kuni praeguseni Trey Jakesi sõnu kuigi tõsiselt võtnud. Ta oli palunud tolle saatusliku lennu inimestel minevikule mõelda. Ta oli öelnud, et Mysticis on inimesi, kes teavad midagi. Ta oli nende abi palunud. Ta oli maininud kümne tuhande dollari suurust vaevatasu. Nüüd mõtlesid mõrvatute Mysticisse jäänud klassikaaslased ja kõik, kes olid tollal keskkoolis käinud, tookordsele koolilõpuõhtule, tuletades meelde, palju suutsid, ja meenutades iga kuulujuttu, mida nad olid kuulnud.
Lainey Pickett elas umbes viisteist kilomeetrit Mysticist väljas ja pärast seda, kui Sam Jakes ta aastaid tagasi maha jättis, oli ta Mystici ja sealsed inimesed sihilikult oma elust välja tõrjunud. Ta ajas asju ja käis poes naaberlinnas ning püüdis eluga kuidagi toime tulla. Ta polnud mälestusteenistusel käinud, sest ta ei teadnud neist mõrvadest midagi, seega ei teadnud ta midagi ka teadaandest, mida Trey Jakes seal jagas. Ta oli harjumuseks võtnud Jakesi meeste peale üldse mitte mõelda.
Viimasest kümnest aastast neli oli ta pühendanud ajaloodoktori kraadi saamisele ja viimased kuus aastat oli ta Lääne-Virginia ülikooli õppejõuna veebi teel loenguid andnud. Tema elu polnud täiuslik, kuid ta oli võtnud seda enesestmõistetavana, kuni leidis möödunud jõulude ajal oma rinnast tüki.
Pärast mõlema rinna eemaldamist ja keemiaravi oli ta nüüd tissideta, kuid vähist vaba ja teda ootas ees rindade rekonstrueerimine. Tema kunagi paksud punased juuksed olid hakanud tagasi kasvama, ta oli elus ja selle eest tänulik.
Ta oli just selle päeva viimase loengu lõpetanud ja valmistus vastama ühe tudengi e-kirjale, kui tema mobiiltelefon vibreerima hakkas. Ta oli unustanud heli uuesti sisse lülitada ja kui telefon hakkas põrisedes mööda lauda ringi liikuma, haaras ta selle kätte, enne kui see jõudis maha kukkuda.
„Halloo?”
„Lainey, siin Dallas Phillips.”
Lainey kangestus. Nad olid Dallasega kunagi lähedased sõbrannad, sest käisid mõlemad Jakesi vendadega, kuid see kõik oli koos tema unistustega vastu taevast lennanud. Kiusatus kõne katkestada oli suur, kuid uudishimu jäi võitjaks.
„Pole ammu rääkinud,” ütles Lainey.
Dallas kuulis külmust Lainey hääles, kuid ei võtnud seda isiklikult. Ta teadis, et Sam oli Laineyt maha jättes naisele hirmsasti haiget teinud, ja sellepärast ta helistaski.
„Ma tean, ja mu helistamise põhjus pole meeldiv, kuid ma tahan, et sa teaksid. Naised omavahel, ma tahan sind hoiatada, et Sam tuleb koju.”
Laineyst käis läbi selline valusähvatus, et ta suutis vaevu keskenduda.
„Noh, siis peab küll viimnepäev käes olema,” kähvas ta.
Dallas krimpsutas nägu. Lainey oli ikka veel vihane ja Dallas ei saanud talle seda ette heita. Sam oli neid kõiki maha jätnud.
„Asi on veelgi hullem. Betsyt ja Trinat tulistati teel Paul Jacksoni mälestusteenistuselt koju. Betsy on surnud ja Trina kriitilises seisundis.”
Lainey ahhetas. „Taevas küll! Mis juhtus? Miks?”
Dallase kulm läks kipra. „Sa kindlasti tead, et mu isa ja Paul Jackson mõrvati hiljuti?”
Lainey oli vapustatud. „Ei! Ma ei teadnud ja mul on nii kahju. Ma käin harva Mysticis. Ajan asju peamiselt Summertonis. Mis juhtus?”
„Minu isa oli esimene. Mõrvar püüdis jätta muljet, et tegu oli enesetapuga, kuid selgus üsna ruttu, et see oli mõrv. Siis tapeti Mack Jacksoni isa Paul. Sama lugu. Mõrvar püüdis jätta muljet, et see oli õnnetus, kuid leiti, et tegemist oli mõrvaga.”
Lainey ei suutnud kuuldut uskuda.
„Mul on nii kahju. Ma ei teadnud. Ma lihtsalt ei teadnud, aga … Miks Betsy?“
Dallas selgitas kiirelt seost koolilõpuõhtuga.
„Nüüd on nad kõik surnud,” lisas ta. „Trey töötab päevad ja ööd, et juhtlõngu leida, aga ei midagi. Ja nüüd siis see. Sellepärast tulebki Sam koju. Keegi pole teda terve igaviku näinud. Ma ei tea, mida oodata, aga ma mõtlesin, et on õiglane, kui sa sellest tead.”
Lainey hääl värises. „Mul on nii kahju … teie kõigi pärast. Ja, Dallas, aitäh sulle.”
„Pole tänu väärt,” kostis Dallas ja kõhkles siis. „Ee … kui ma küsisin СКАЧАТЬ