Erebos. Ursula Poznanski

Чтение книги онлайн.

      CD-plaadid. See klappis Rashidi paki mõõduga. Käest kätte levitatav piraatkoopia võis olla näiteks mingi keelatud muusika. Siis polnud mingi ime, et Emily ei tahtnud end asjasse segada. Jah, see oli täiesti võimalik. Oletus küll rahustas pisut Nicki uudishimu, kuid … kui see tõesti oli CD, miks siis keegi sellest ei rääkinud? Viimati, kui keelatud filmi levitati, oli see olnud peamine jututeema. Kõik filmi näinud inimesed kirjeldasid nähtut värvikalt ja teised kuulasid kadedate nägudega.

      Seekord oli hoopis teisiti. Pigem meenutas toimuv telefonimängu mingi suust suhu liikuva salasõnaga. Asjaga kursis olevad isikud ei levitanud infot, rääkisid sosinal ning hoidsid omaette.

      Nick läks mõtlikuna inglise keele klassi. Järgmine tund oli üsna igav. Poiss vajus oma mõtetesse ja märkas alles kahekümne minuti pärast, et mitte üksnes Colin ei puudunud koolist, vaid ka Jerome.

      Soe sügispäike paistis Nicki magamistoa aknast sisse ning kallas raamatutest, vihikutest ja kortsus töölehtedest kaose üle kuldse valgusega. Inglise keele essee, mida Nick oli viimase pool tundi sepitsenud, oli vaid kolm lauset pikk. Lehe serv seevastu oli tihedalt täis sirgeldatud ringikesi, välgunooli ja lainelisi jooni. Põrgut, ta lihtsalt ei suutnud keskenduda. Mõtted muudkui uitasid ringi.

      Poiss kuulis ema kolistamist köögis ja seda, kuidas ta raadiokanalit vahetas. Whitney Houston laulis „I Will Always Love You”. No tõesti, millega ta selle oli ära teeninud?

      Nick viskas pastaka lauale, kargas püsti ja virutas ukse pauguga kinni. Nii enam ei saanud, CD plaat ei jätnud teda rahule. Kuidas oli võimalik, et temal veel plaati polnud? Kuidas sai juhtuda, et mitte keegi polnud talle sellest rääkinud? Ta üritas taas Colinile helistada, kuid ikka ei võtnud too kõnet vastu. Üllatus-üllatus. Nick jättis kõneposti paar sõimusõna, otsis mobiiltelefonist üles Jerome’i numbri ja vajutas nupule. Kostis kutsung, seejärel teine … Kolmanda järel kõne katkestati.

      Sõitke te kõik põrgusse. Nick hingas sügavalt sisse. See oli naeruväärne. Ta pidi juba telefoni hoogsalt seljakotti viskama, kuid mõtles äkki ümber. Üks õhkõrn mõte oli teda kõditama hakanud. Tal oli olemas ka Emily number. Enne kui Nick jõudis välja mõelda piisavalt palju põhjusi mitte helistada, oli ta juba numbri valinud. Taas kutsus telefon korra, teise …

      „Halloo.”

      „Emily? Ee … mina siin, Nick. Tahtsin sinu käest üht asja küsida … Selle kohta, mis täna koolis …” Poiss pigistas silmad kõvasti kinni ja hingas sisse.

      „Keemia töö kohta?”

      „Ei. Ee … Ma lihtsalt nägin, et Rashid pakkus sulle mingit asja. Võid sa mulle öelda, mis see oli?”

      Tekkis väike paus enne, kui Emily küsis: „Miks sa seda teada tahad?”

      „Noh … ma … Sest, et mõned on hakanud viimasel ajal imelikult käituma. Paljud puuduvad koolist. Oled sa seda märganud?” Uskumatu, ta suutis viimaks täislausetega hakkama saada. „Ja ma kahtlustan, et see on kuidagi seotud nende asjadega, mis koolis käest kätte liiguvad… Sellepärast … Saad aru küll … Ma tahaksin välja uurida, mis toimub.”

      „Mina ka ei tea.”

      „Kas Rashid ei selgitanud midagi?”

      „Ei, ta hakkas mind küsitlema. Tahtis teada mu perekonna kohta üht-teist, mis pole üldse tema asi – et kas nad annavad mulle palju vabadust ja muud sihukest.” Tüdruk naeris rõõmutult. „Ja seda, kas mul on päris oma arvuti.”

      „Ah nii.” Nick üritas kuuldust mingeid järeldusi teha. „Kas ta seda ka ütles, mida sa arvutiga tegema peaksid?”

      „Ei. Ta lihtsalt ütles, et tahab mulle anda midagi uskumatult head, paremat kõigest, mida seni näinud olen. Ning ta nõudis, et ma vaataksin seda üksinda.” Emily hääletoon andis selgesti mõista, mida ta sellest arvas. „Ta käis kõvasti peale – aga seda nägid sa ise ka.”

      Viimane lause kõlas nähvakalt. Nick tundis, et punastab.

      „Nägin jah.”

      Tekkis vaikus.

      „Mida sina arvad, mis see on?” küsis Emily viimaks.

      „Pole aimugi. Küsin Colinilt, kui ta kooli tuleb.Või siis … Äkki on sinul mõni parem mõte?” Telefoni tekkis sügav vaikus.

      Lõpuks lausus Emily: „Ei ole. Ausalt öelda pole ma sellele eriti mõelnud.”

      Nick hingas sügavalt sisse, enne kui jätkas. „Kui ma peaksin midagi avastama, kas tahad, et sulle ka räägin? Muidugi juhul, kui see on huvitav.”

      „Muidugi,” vastas Emily. „Aga ma pean nüüd minema. Ühtteist on vaja teha.”

      See vestlus tõi päikese Nicki päeva. Colin võis kuradile käia. Nick oli saanud Emilyga rääkida ning tal oli ka ettekääne järgmiseks jutuajamiseks. See tuleb kohe, kui ta on midagi välja uurinud.

      Colin oli tagasi. Ta naaldus vastu kappi, just nagu poleks midagi juhtunud, naeratas Nickile ja viskas rastapatsid peajõnksatusega seljale. „Mul oli elu kõige hullem kurgutõbi,” teatas ta ning osutas sallile kaelas. „Isegi moblaga ei saanud rääkida. Olin täitsa tumm.”

      Nick üritas Colini näost valetamist välja lugeda, kuid see ei õnnestunud. „Betthany pidi vihast lõhki minema. Ma pole teda nii hulluna veel näinud,” vastas ta. „Miks sa talle ei teatanud, et oled haige?”

      „Mul oli jube sant olla. Vanamees poleks pidanud niisugust kära tõstma.”

      Nick valis järgmisi sõnu väga hoolikalt. „Sinu tõbi pidi jube nakkav olema. Üleeile oli trennis ainult kaheksa inimest. See on kõigi aegade rekord.”

      Kui see Colinit üllatas, siis ei näidanud ta seda välja. „Ja siis? Juhtub vahel.”

      „Jerome puudus ka.”

      Colini äkitselt tekkinud huvi reetis vaid vaevumärgatav silmalaugude liikumine. Nick võttis sellest kohe kinni.

      „Kui me juba Jerome’ist räägime, siis mis sa talle viimati andsid?”

      Colin vastas hetkegi kõhklemata. „See oli Linkin Parki uus album. Sorri, ma tean küll, et oleksin pidanud ka sulle koopia tegema. Kas sobib, kui toon selle homme?” Nende sõnadega lõi ta kapiukse kinni, haaras matemaatika tunniks vajaliku kaenlasse ja vaatas Nickile kutsuvalt otsa. „Nii, kas me võime nüüd minna?”

      Nicki jahmatas Colini selgitus. Linkin Park! Kas ta oli kogu salatsemist lihtsalt ette kujutanud? Mis siis, kui kujutlusvõime mängis talle vingerpussi ning õpilased puudusidki tegelikult gripi pärast? Lähemal uurimisel selgus, et ega puudujaid väga palju olnudki. Nick tegi hetk enne kella klassi jõudes kiire loenduse. Puudu olid Friik Kaks, Jerome, Helen ja vaikne poiss Greg. Teised konutasid rohkem või vähem unistena oma kohtadel.

      Hea küll, mõtles Nick. Niisiis kujutas ta toimunut lihtsalt ette. Kõigest Linkin Park, ei mingit suurt saladust. Ta muigas iseenda üle ja pöördus Colini poole, et talle Betthany pröökamist kirjeldada. Kuid Colin ei pannud teda tähele. Tema vahtis hoopis pingsalt tavapäraselt akna all seisva Dani otsa. Dan näitas talle oma vatsa varjust nelja sõrme. Colin kergitas tunnustavalt kulme ja näitas kolme sõrme vastu.

      Nicki СКАЧАТЬ