Rasedusarmid. Juha Vuorinen

Чтение книги онлайн.

      “Mõelge nüüd ise. Kui uimastitarbijad saaksid oma doosi kioskist kätte, poleks neil tarvis inimesi röövida ja üksteist narkovõlgade sissenõudmise käigus tappa.”

      “Kioskist! Sa oled jumala hull. Sa mõtled tõesti, et kui ma lähen R-kioskisse ja palun ühe koka, siis müüja küsib, et kas kokaiini või karastusjooki?”

      “Minu meelest ei tasu uimasteid levitada R-kioskites, vaid luua eraldi müügipunktid, kus müüakse ainult narkootikume, nende tarvitamiseks vajalikke ja rasestumisvastaseid vahendeid.”

      “No milleks kurat neil veel kantosse vaja on? Kas seal müüdaks Viagrat ka?”

      Seppo kratsis mõtlikult pead.

      “Narkootikumide tarbijatel on sageli nakkavaid haigusi, mis levivad sugulisel teel. Aga samasse plaani kuulub ka suurepärane õpetlik pool.”

      “Nagu?”

      “Samast kioskist saaks tellida endale ka urni või kirstu.”

      “Möh?”

      “Kõik uimastitarbijad surevad märgatavalt varem kui keskmine kodanik. Sel viisil tõuseks uimastiostmiskünnis neil, kellel on veel järel elutahet ja tervet mõistust enda kaitsmiseks.”

      “Ja võib arvata, et kirstud valmistataks riiklikus vineeritehases ja urnid Soome Tuhakausi OÜ-s?”

      “Täpselt.”

      “Ega sa pole juhuslikult poliitikasse minemas?”

      “Huvitav mõte, aga nüüd, kui oleme suud kuivaks rääkinud, võtate ehk väikese sõõmu vichyt?”

      Haarasin Seppo käest pudeli ja jõin korraga tühjaks. Oli see siis kusi või mitte.

      Üsna eriline sõit oli lõppemas. Pöörasin auto välislendude terminali ette. Seppo astus autost välja kohvreid vastu võtma.

      “Vabanda mu uudishimu, aga kuhu sa lendad?” küsisin.

      “Kolumbiasse.”

      “Kolumbiasse? See on ju maailma suurim narkoladu!”

      Seppo vaatas mind, näol lõbus ilme.

      “See on teatav ühe mehe ristiretk. Lähen isamaa nimel läbirääkimistele häid stardipositsioone looma.”

      “Mis pagana läbirääkimistele?”

      “Nüüd on saabunud aeg päästa Soome noorsugu hävingust,” kuulutas Seppo ja ulatas mulle viiekümneeurose rahatähe.

      “Oota, ma toon kohe tagasi.”

      Seppo võttis mul käest ja ütles:

      “Ütleme, et läheme sina peale üle. Mina olen Seppo ja tagasi pole vaja.”

      Mul jäi suu lahti ja ma jõllitasin vaheldumisi rahatähte ja Seppot.

      “Juha…”

      Seppo haaras oma kohvrid ja läks terminali. Uksel pöördus veel ja hõikas: