Hamlet. Уильям Шекспир
Чтение книги онлайн.

Читать онлайн книгу Hamlet - Уильям Шекспир страница 2

Название: Hamlet

Автор: Уильям Шекспир

Издательство: Eesti digiraamatute keskus OU

Жанр: Зарубежная драматургия

Серия:

isbn: 9789949538577

isbn:

СКАЧАТЬ style="font-size:15px;">      Hamlet, Taanimaa prints, kadunud kuninga poeg, praeguse vennapoeg

      Polonius, kantsler

      Horatio, Hamleti sõber

      Laertes, Poloniuse poeg

      Valtemand, Norramaale lähetatav saadik

      Cornelius, Norramaale lähetatav saadik

      Rosencrantz, Hamleti endine ülikoolikaaslane

      Guildenstern, Hamleti endine ülikoolikaaslane

      Osric, keigarlik õukondlane

      Rüütel

      Vaimulik

      Marcellus, kuninga ihukaitseväelane

      Bernardo, kuninga ihukaitseväelane

      Francisco, kuninga ihukaitseväelane

      Reynaldo, Poloniuse teener

      Neli-viis näitlejat

      Kaks hauakaevajat

      Hamleti isa vaim

      Fortinbras, Norramaa prints

      Norra pealik

      Inglismaa saadikud

      Gertrud, Taanimaa kuninganna, Hamleti ema

      Ophelia, Poloniuse tütar

      Õukondlased, nende naised, sõdurid, meremehed, käskjalad ja teenrid

Tegevuskoht – Taanimaa

      Esimene vaatus

      Esimene stseen

      Helsingöri loss 1 . Terrass lossimüüril; paremal ja vasakul torniuksed. Tähevalge, väga külm. Francisco kõnnib tunnimehena edasi-tagasi, hellebard käes. Kell lööb kaksteist. Peagi ilmub lossist Bernardo, teine niisama relvastatud tunnimees. Ta võpatab, kuuldes pimedas Francisco samme.

      BERNARDO:

      Kes on?

      FRANCISCO:

      Ei, vasta minule! Pea, näita end!

      BERNARDO:

      Elagu kuningas2!

      FRANCISCO:

      Bernardo?

      BERNARDO:

      Tema.

      FRANCISCO:

      Sa tuled õige täpselt oma tunniks.

      BERNARDO:

      Kell lõi kaksteist, Francisco, mine sängi.

      FRANCISCO:

      Aituma vahetamast: külm on kibe

      ja südant närib tusk3.

      BERNARDO:

      Kas oli vaikne

      su vahikord?

      FRANCISCO:

      Ei krabistanud hiirgi.

      BERNARDO:

      Siis muudkui hüva ööd.

      Kui näed Marcellust ja Horatiot,

      mu vahikaaslasi, neid kiirusta.

      Ilmuvad Horatio ja Marcellus.

      FRANCISCO:

      Vist kuulen neid … – Hei, seiske! Kes seal on?

      HORATIO:

      Me maa truud pojad4.

      MARCELLUS:

      Taanlase vasallid5.

      FRANCISCO:

      Head ööd siis teile!

      MARCELLUS:

      Hüvasti, aus sõdur!

      Kes vahetas su välja?

      FRANCISCO:

      Eks Bernardo …

      Head ööd siis teile!

      Lahkub.

      MARCELLUS:

      Hei, Bernardo!

      BERNARDO:

      Ütle –

      ons seal Horatio?

      HORATIO:

      Üks osa temast6.

      BERNARDO:

      Horatio, tervist! Tervist, hea Marcellus!

      HORATIO7:

      Noh, kas too asi ilmus täna jälle?

      BERNARDO:

      Ei näind ma midagi.

      MARCELLUS:

      Horatio peab meelepetteks vaid

      ning uskuda ei võta nägemust,

      mis kahel korral hirmutand on meid.

      Seepärast kutsusin ta ühes vahti

      öötunniks, et kui ilmuma peaks taas

      see viirastus, ta oleks tunnistajaks

      me silmile ja räägiks temaga8.

      HORATIO:

      Häh, mis! Ei ilmu ta.

      BERNARDO:

      Sa istu viivuks

      ja meie veel kord ründame su kõrvu,

      mis on nii kindlalt tõrjunud me juttu

      siin kahel ööl meil nähtud asjast.

      HORATIO:

      Olgu,

      eks istugem ja kuulakem Bernardot.

      BERNARDO:

      See oli möödund ööl,

      kui täht, mis Põhjanaelast СКАЧАТЬ



<p>1</p>

Helsingöri loss – praegune Kronborgi loss Helsingøri linna lähedal Sundi väina ääres.

<p>2</p>

Elagu kuningas! – Shakespeare’i rahvateatris mängiti avastseeni päevavalgel. Valvurite hõiked ja lavaline liikumine peavad rõhutama öö pilkast pimedust ja nende endi närvilisust. Teose lõpul tapetava kuninga eladalaskmises peitub dramaatiline iroonia.

<p>3</p>

Ja südant närib tusk. – Francisco ei selgita põhjust; ta sõnad aitavad kaasa avastseeni õhkkonna loomisel.

<p>4</p>

Me maa truud pojad. – Horatio kui humanist on ühtlasi kujuneva rahvusriigi patrioot.

<p>5</p>

Taanlase vasallid. – „Taanlase” ja vahel ka „Taani” all mõeldakse Taani kuningat.

<p>6</p>

Üks osa temast. – Teine osa olevat külmavõetud. Horatio naljatlev vastus peab kontrasteerima teiste vahtide erutusega: tema üksi ei usu vaimudesse.

<p>7</p>

Horatio. – Teine kvartväljaanne omistab need sõnad Horatiole, XIX sajandi kanooniline tekst aga Marcellusele.

<p>8</p>

Ja räägiks temaga. – Horatio kaasatoomine on ettevaatusabinõu. Et vaimu manada ja kahjutuks teha, pidi tundma ladina keelt; seega võisid ainult haritlased vaimudega kartmatult kõnelda.