Raudne eesriie. Anne Applebaum

Чтение книги онлайн.

СКАЧАТЬ German Communists and Their Century (Cambridge, Massachusetts ja London, 2003); Marci Shore, Caviar and Ashes: A Warsaw Generation’s Life and Death in Marxism, 1918–1968 (New Haven, 2006); Mária Schmidt, Battle of Wits, tlk Ann Major (Budapest, 2007); Martin Mevius, Agents of Moscow: The Hungarian Communist Party and the Origins of Socialist Patriotism 1941–1953 (Oxford, 2005); Mark Kramer, ‘The Early Post-Stalin Succession Struggle and Upheavals in East-Central Europe: Internal–External Linkages in Soviet Policy Making’, osad 1–3, Journal of Cold War Studies, 1, 1 (talv 1999), 3–55; 1, 2 (kevad 1999), 3–38; 1, 3 (sügis 1999), 3–66.

      35

      T. V. Volokitina jt, toim, Vostotšnaja Jevropa v dokumentah rossiiskih arhivov, 1944–1953 (Novosibirsk, 1997), ja T. V. Volokitina jt, toim, Sovetski faktor v vostotšnoi Jevrope, 1944–1953 (Moskva, 1999).

      36

      Tamás Lossonczy, The Vision is Always Changing (Budapest, 2004), lk 82.

      37

      William Shirer, End of a Berlin Diary (New York, 1947), lk 131.

      38

      Marcin Zaremba, Wielka Trwoga: Polska 1944–1947, Ludowa reakcja na kryzys (Varssavi, 2012), lk 71. Lk numbrid käsikirjast.

      39

      Autor teadmata, A Woman in Berlin, tlk Philip Boehm (London, 2006), lk 64–66.

      40

      Krisztián Ungváry, The Siege of Budapest: 100 Days in World War II (New York, 2005), lk 324–325.

      41

      Władysław Szpilman, The Pianist (London, 1999), lk 183.

      42

      Bradley Abrams, ‘The Second World War and the East European Revolution’, East European Politics and Societies, 16. kd, nr 3, lk 623–625.

      43

      Heda Margolius Kovály, Under a Cruel Star (Cambridge, Massachusetts, 1986), lk 39.

      44

      Autor teadmata, Woman in Berlin, lk 297.

      45

      Zaremba, Wielka Trwoga, lk 71.

      46

      Samas, lk 6–7.

      47

      Stefan Kisielewski, ‘Ci z Warszawy’, Przekroj, 6/V, 1945.

1

Intervjuu Janina Suska-Janakowskaga, Łódź, 16. oktoobril 2007.

2

Mõlemad tsitaadid väljaandest Barbara Nowak, Serving Women and the State: The League of Women in Communist Poland, dissertatsioon, Ohio osariigi ülikool, 2004.

3

Sõna mõtles välja Mussolini vastane Giovanni Amendola 1923. aastal. Mussolini aga võttis selle 1925. aastal ise innukalt kasutusele ja seda kasutas sageli ka tema peamine teoreetik Giovanni Gentile. Vt Abbott Gleason, Totalitarianism: The Inner History of the Cold War (Oxford, 1995), lk 13–18.

4

Benito Mussolini ja Giovanni Gentile, Fascism: Doctrine and Institutions (Rooma, 1935).

5

Kogu vaidluse kokkuvõtet vt Gleason, Totalitarianism, aga ka Michael Geyeri ja Sheila Fitzpatricku sissejuhatust väljaandele Beyond Totalitarianism: Stalinism and Nazism Compared (Cambridge, 2009).

6

Hannah Arendt, The Origins of Totalitarianism (Cleveland ja New York, 1958).

7

Carl J. Friedrich ja Zbigniew Brzezinski, Totalitarian Dictatorship and Autocracy (Cambridge, 1956).

8

http://www.trumanlibrary.org/whistlestop/study_collections/doctrine/large/index.php

9

Gregory Bush, Campaign Speeches of American Presidential Candidates, 1948–1984 (New York, 1985), lk 42.

10

Vt Geyer ja Fitzpatrick väljaandes Beyond Totalitarianism.

11

Richard Pipes, Communism: A History (New York, 2001), lk 105–107.

12

Vt Michael Halberstam, Totalitarianism and the Modern Conception of Politics (New Haven, 2000).

13

Slavoj Žižek, Did Somebody Say Totalitarianism? Five Interventions in the (Mis)Use of a Notion (New York, 2001). Žižeki väitel pole stalinismi nimetamine totalitarismiks midagi muud kui katse tagada, et mõiste „liberaalne demokraatlik hegemoonia” jääks püsima.

14

http://www.huffingtonpost.com/james-peron/rick-santorum-gay-rights_ b_1195555.html; http://video.foxbusiness.com/v/1328239165001/theussmarch-toward-totalitarianism; http://articles.latimes.com/2011/dec/25/ business/la-fi-hiltzik-20111225

15

http://fare.tunes.org/liberty/library/toptt.html

16

Vt William J. Dobson, The Dictator’s Learning Curve (New York, 2012), tänapäeva diktatuuride evolutsiooni arengust.

17

See on Mark Krameri väga hea ja täpne definitsioon: „Termin „Ida-Euroopa” … on osalt geograafiline ja osalt poliitiline mõiste, mis hõlmab kaheksat Ida-Euroopa riiki, mis olid 1940. aastatest alates kuni 1980. aastate lõpuni kommunistide võimu all … Termin ei hõlma Nõukogude Liitu ennast, ehkki läänepoolsed Nõukogude liiduvabariigid (Leedu, Läti, Eesti, Valgevene, Ukraina, Moldova ja Venemaa lääneosa kuni Uuralini) moodustab Euroopa kõige idapoolsema osa. Termin hõlmab mõningaid riike, mis asuvad pigem Kesk-Euroopas, näiteks Tšehhoslovakkia, Ungari, Poola ja 1949. aastal tekkinud Saksa Demokraatlik Vabariik (ehk Ida-Saksamaa). Euroopa ülejäänud kommunistlikud riigid – Albaania, Bulgaaria, Rumeenia ja Jugoslaavia – paigutatakse samuti termini „Ida-Euroopa” alla. Riike, mis pole kunagi olnud kommunistide võimu all, näiteks Kreeka ja Soome, ei arvata selle Ida-Euroopa hulka, ehkki nad võiks seda olla puhtgeograafilisest seisukohast.” Mark Kramer, ‘Stalin, Soviet Policy and the Consolidation of a Communist Bloc in Eastern Europe, 1944–1953’, lk 1, Freeman Spogli International Institute’i dokument, 30. aprill 2010.

18

Samal seisukohal on ka Joseph Rothschild väljaandes Return to Diversity: A Political History of East Central Europe since World War II (New York ja Oxford, 2000), eriti lk 75–78.

19

Pravda, 21. detsembril 1949.

20

The Communist Party of the Soviet Union (Bolsheviks) is the Leading and Guiding Force of Soviet Society(Foreign Languages Publishing House, Moskva, 1951), lk 46.

21

Vt Hugh Seton-Watson, The New Imperialism: A Background Book (London, 1961), lk 81.

22

Selle СКАЧАТЬ