Victor Serge, Memoirs of a Revolutionary (Oxford, 1967), ülevaade teisest kongressist.
168
Martin Gilbert, ‘Churchill and Poland’, Varssavi ülikoolis 16. veebruaril 2010 peetud loengu avaldamata tekst. Aitäh Martin Gilbertile.
169
Adam Zamoyski, Warsaw 1920: Lenin’s Failed Conquest of Europe (London, 2008), lk 1–13 ja 42.
170
Pipes, Russia under the Bolshevik Regime, lk 192.
171
Tim Tzouliadis, The Forsaken: An American Tragedy in Stalin’s Russia (New York, 2008), lk 55.
172
Tsit väljaandes Carola Stern, Ulbricht: A Political Biography, tlk Abe Farbstein (New York, 1965), lk 203.
173
Vt lisaks muudele allikatele ka Marxists’ Internet Archive, http://www. marxists.org/archive/bulganin/ 1949/12/21.htm.
174
Stern, Ulbricht. Kui pole teisiti märgitud, pärineb info Ulbrichti eluloo kohta Carola Sterni sulest ilmunud eluloost.
175
Samas, lk 15.
176
Samas, lk 89.
177
Elfriede Brüning, Und außerdem war es mein Leben (Berliin, 2004), lk 28.
178
Walter Ulbricht, On Questions of Socialist Construction in the GDR (Dresden, 1968).
179
Stern, Ulbricht, lk 124.
180
Andrzej Garlicki, Bolesław Bierut (Varssavi, 1994), eriti lk 1–20; vt ka Andrzej Werblan, Stalinizm w Polsce (Varssavi, 2009), lk 122–131; Piotr Lipiński, Bolesław Niejasny (Varssavi, 2001).
Intervjuu Jerzy Morawskiga, Varssavi, 7. juunil 2007.
183
Lipiński, Bolesław Niejasny, lk 41.
184
Nii NSV Liidust põgenenud Alexander Orlov kui ka Poolast põgenenud Józef Światło kirjeldavad Bierutit kui NKVD agenti, vt Garlicki, Bolesław Bierut, lk 16–19, ja Lipiński, Bolesław Niejasny, lk 40. Bieruti peamine rivaal Władysław Gomułka rääkis Hruštšovile kuuldustest tema kui natside agendi kohta, aga Hruštšov ei teinud sellest väljagi.
185
Mátyás Rákosi, Visszaemlékezések 1940–1956, I kd (Budapest, 1997), lk 5–26.
186
Samas, lk 26–46.
187
Rákosit mainitakse sageli Georgi Dimitrovi päevikutes. Vt Ivo Banac, toim, The Diary of Georgi Dimitrov 1933–1949 (New Haven, 2003).
188
Samas, lk 46–83.
189
Samas, lk 137–138.
190
Harvey Klehr, John Earl Haynes ja Kyrill M. Anderson, The Soviet World of American Communism (New Haven ja London, 1998), lk 110–142. Ameerika kommunistlik partei näiteks oli Nõukogude Liiduga ühenduses Ungaris sündinud J. Petersi vahendusel. Peters oseles 1919. aastal Ungari kommunistlikus revolutsioonis, osales Ungari poliitikaelus ja emigreerus hiljem Ameerikasse, kus tegi nii avalikult kui ka salaja koostööd Nõukogude salapolitseiga.
191
Anne Applebaum, ‘Now We Know’, The New Republic, 31. mail 2009.
192
Thomas Sgovio, Dear America (New York, 1979), lk 99.
193
Banac, toim, Diary of Georgi Dimitrov, lk 119.
194
Alexander Dallinn ja F. I. Firsov, toim, Dimitrov and Stalin, 1934–1943: Letters from the Soviet Archives (New Haven and London, 2000), lk 28–31.
195
Markus Wolf ja Anne McElvoy, Man without a Face: The Autobiography of Communism’s Greatest Spymaster (London, 1997), lk 32.
196
Margarete Buber-Neumann, Under Two Dictators, tlk Edward Fitzgerald (London, 2008), lk 13.
197
PIL, 867/1/H-168.
198
Banac, toim, Diary of Georgi Dimitrov, lk 197.
199
Marci Shore, Caviar and Ashes: A Warsaw Generation’s Life and Death in Marxism, 1918–1968 (New Haven, 2006), lk 73–74.
200
Samas, lk 123–127.
201
Ronald Aronson, Camus and Sartre: The Story of a Friendship and the Quarrel That Ended It (Chicago, 2004), lk 150.
202
Banac, toim, Diary of Georgi Dimitrov, lk 118–199.
203
R. C. Raack, ‘Stalin’s Plans for World War Two Told by a High Comintern Source’, The Historical Journal, 38. aastakäik, nr 4 (dets 1995), lk 1031–1036.
204
Buber-Neumann, Under Two Dictators, lk 175.
205
Piotr Gontarczyk, Polska Partia Robotnicza: Droga do Władzy, 1941–1944 (Varssavi, 2003), lk 101–102.
206
HIA, Mieczysław Rakowski Collection; samuti Gontarczyk, Polska Partia Robotnicza.
207
Comintern Archive, British Library, 31/1/1/3-31.
208
Comintern Archive, British Library, 31/2/1/1-10.
209
Samas.
210
Wolfgang Leonhard, Child of the Revolution, tlk C. M. Woodhouse (Chicago, 1958), lk 191–296.
