Hotell K. Kathryn Bonella

Чтение книги онлайн.

СКАЧАТЬ hommikul läbis Nita sama alandava protseduuri: tal pandi käed raudu ja viidi kontorisse, kus ta veetis viis või kuus kurnavat tundi järjekordsete spetsialistidega Jakartast, kes teda solvasid ja küsimustega piinasid. „Ma ei tea mitte midagi,“ halas ta kuus päeva järjest, kuni ta lõpuks rahule jäeti. Kannatasid ka teised naised, kes suleti kongidesse, jäeti külastustest ilma ning nad ei võinud naistekorpuses isegi ringi käia, et jalgu sirutada.

      Järgmiste nädalate jooksul saadi kätte veel kaks tosinat vangi, aga kahesaja kaheksakümne üheksast leiti kokku üles siiski ainult sada kolmkümmend. Paljusid vange hoiti ajutiselt politseijaoskondades ja ühes teises kohalikus vanglas, kuni hävitatud korpused uuesti üles ehitati. Vanglaametnike häbi oli kasvatanud viha – naasnud vange peksti julmalt rotangkeppidega, nende värskeid haavu loputati tšilliga segatud veega, mis tegi põrguvalu, ning nad visati üksikkongidesse ilma vee ja söögita. Karistusaja lühendamine tühistati automaatselt. K hotell muutis turvanõudeid rangemaks ja ehitas korpuste ümber okastraadist aedu, et vangid vabalt ringi käia ei saaks. Nii loodeti vältida järgmist ülestõusu, kuna uurimine leidis piirdeaedade puudumise olevat peamise põhjuse põgenemisplaani õnnestumises. Nita ei näinud Tonyt enam kunagi, kuigi Saidin, Tony vend, kes järgmisel aastal uuesti vanglasse sattus, organiseeris endistele armastajatele telefonivestluse. Tony elas põgenikuna Malaisias, Nita leidis aga uue armukese – taas võimsa tegelase, kellega tal oli palju ühist ja kellega koos nad hakkasid uimasteid müüma.

289 VANGI PÕGENES BALI VANGLAST

      Esmaspäevase raporti kohaselt pages Indoneesia kuurortsaare Bali vanglast massilise põgenemislaine ajal kokku 289 vangi. Vangid põgenesid Lõuna-Balil asuvast Kerobokani vanglast kell viis pühapäeva pärastlõunal, olles peavärava maha murdnud. Valves olnud neliteist vangivalvurit olid arvulises vähemuses ega suutnud vange peatada, vahendas Jakarta Daily Post.

– Agence France-Presse, 6. detsember 1999

      5. PEATÜKK

      MÄNGIME ÜHT MÄNGU

      Mitu kuud pärast suurt põgenemist olid K hotelli turvameetmed väga karmid. Vangid tohtisid viibida ainult oma korpuses ning said välja vaid külaskäikude ajaks. Aeg-ajalt saadi ka kümneks minutiks päikese kätte, kui õigele valvurile umbes 70 000 ruupiat (10 dollarit) pistist anti. Kõikide korpuste ümber ehitati uued aiad, harilikult mehitamata vahitornid pandi tööle ning igasse korpusesse nimetati juurde kaks lisatamping’i. Hoolimata kunagisest afäärist kurikuulsa põgenemisplaani peaideoloogi Tonyga, sai Nita W-korpuses tamping’i ametikohale ning rohkem vabadust, mis tuli kasuks, et uimasteid müüa, kasutades ära nii väliseid kontakte kui vanglasisest võrgustikku.

      Enne K hotelli jõudmist oli Nita uimastikaubitseja, kes töötas Aasias kolme Euroopa ülemuse alluvuses. Ta oli aastaid karistusest pääsenud, teenides head raha, kuni ühel päeval õnn pöördus. Tol hommikul kodus Filipiinidel oma nelja-aastast last hüvastijätuks suudeldes ei teadnud ta, et ei näe teda enam mitu aastat. Ta sõitis pisikese reisikohvriga lennujaama, läbis raskusteta passikontrolli ning läks lennukile hirmu tundmata, süütult, nagu kõik teised reisijad, oodates mõnuga kokteilide nautimist. Esimene peatus oli Singapuris. Seal oli asi muutunud riskantseks.

      Nita oli kaval, kasutas alati kõiki ettevaatusabinõusid ega olnud ükskõikne või ülbe. Ta teadis väga hästi, et üks vale liigutus ja ta võib lõpetada, köis kaela ümber või kuul südames. Sellel reisil oli risk aga minimaalne, sest tal ei olnud uimasteid kaasas. Pakikesed, mis oleksid võinud saatuslikuks saada, olid juba kulleriga valenime all teele saadetud ning Nital oli sama nimega valedokument. Selline süsteem oli tõrgeteta töötanud juba tosin korda, Nita pidi vaid dokumentidel nime muutma.

      Pärast tööd Singapuris (narkootikumide äratoomine ja laialijaotamine) oli Nita läinud Bali lennule, mis tegi vahemaandumise Bruneis ja Jakartas, jälgides väljakujunenud skeemi – siksakitades reisimine, et tähelepanu hajutada. Bali Ngurah Rai lennujaamas võttis ta takso ja sõitis Denpasari pakipunkti, et saadetis kätte saada.

      Kui see tehtud, kirjutas naine end võltsdokumenti kasutades sisse ühte odavasse hotelli Kutas, mille oli välja valinud tema Belgia boss. Kümme kilo narkootikume oli tarvis pakkida kahte hunnikusse – kahele kullerile – ja keerata musta kilesse. Kokkulepitud ajal koputati uksele. Nita oli kõndinud ukse juurde ja hüüdnud: „Jäätis,“ mispeale kostis pisut puise prantsuse aktsendiga öeldud vastus: „Vahvel.“ Nita kasutas sellist parooli, et kindlaks teha, kas ukse taga on õige inimene. Siis oli ta hapra turvaketi eest võtnud ja ust paotanud. Koridoris seisid pikk, habeme ja vuntsidega tõmmu mees ning valge mees. Nita oli noogutanud ja võtnud ukse juurde valmis pandud kuuekilogrammise paki. Tehing oli kiire, minuti pärast olid mehed koos narkootikumidega kadunud ning raha Nita ülemusele juba üle kantud. Nüüd pidi ka Nita kiiresti kaduma, see oli ellujäämiseks hädavajalik.

      Ta maksis toa eest sularahas ja vahetas hotelli. Töö oli peaaegu tehtud, järgmisel hommikul pidi tulema teine klient ning pärast seda võis ta koju tütre juurde lennata. Aga samal ajal, kui Nita pead pesi, kogunesid ukse taha politseinikud. Naise senine elu pidi kohe igaveseks muutuma. Nita valmistus pahaaimamatult duši alt välja astuma, kui politsei ukse maha lõi ja sisse tormas. Naine peitis end õhku ahmides vannitoa ukse taha, süda rinnas tagumas ja märg alasti keha vappumas. Mehehääl karjus: „Tule välja, Ramos.“ Surmahirmul Nita ei liigutanudki. Kust teadis mees tema nime? Hääl kutsus uuesti: „Tule välja, Ramos! Tule välja, käed üleval!“

      Nita oli vannitoa ukse tagant välja nihkunud, silmanähtavalt värisedes, käed pea kohal. Tema poole oli suunatud püstolite meri. Alasti naine liikus ukseavasse, ta oli rätiku võtmiseks liiga hirmul ja kartis kuuli saada. Tema voodi ümber seisis rohkem kui kümme politseinikku, üks neist rebis voodilt lina ja viskas naisele, Nita mässis selle kähku endale ümber.

      Politsei hakkas tube läbi puistama, sobras kottides ja viskas riided põrandale, tõmbas maha voodipesu ja pööras ümber madratsi. Vähem kui viie minutiga leidsid nad bambusest vitriinkapi alla peidetud uimastid üles. See oli korrakaitsjate jaoks kena saak – tavaliselt leiti vaid paar grammi, tol õhtul oli aga tegemist kahe kilo hašiši ja kahe kilo metamfetamiiniga. Linasse mässitud Nita oli vandunud, et on süütu, lootes ise, et Bali õigussüsteem kohtleb teda leebelt – raha oli tal palju.

      Mulle taheti määrata kaksteist aastat, aga ma rääkisin süüdistajaga ja too küsis, kas mul on raha, et kaubelda. Niisiis maksin ma advokaadi kaudu 100 miljonit ruupiat (25 000 dollarit) ja kohus mõistis mulle karistuseks kuus aastat.

– Nita

      Hiljem sai Nita teada, kuidas ta vahele võeti. Diiler, kes oli talle raha võlgu, seadis naisele lõksu. Tema pidigi olema järgmine klient, aga helistas selle asemel politseisse, lootes, et Nita vangiminek kustutab tema võla igaveseks. Kinnikukkumine ei peatanud Nitat aga kauaks, ta hakkas vanglas peagi uuesti kaubitsema. Äri, mis oli võtnud talt vabaduse, sai taas tema elu keskmeks.

* * *

      K hotellist oli saamas narkoärikate ÜRO, sest Bali oli üheksakümnendate lõpus muutunud läbisõidupunkti asemel sihtkohaks, mistõttu oli seal ka tulus uimastiturg. Rikkad pagulased ja turistid tekitasid nõudluse ning smuugeldajad tervest maailmast lendasid kokku Denpasari, teeseldes surfikottide, sukeldumisvarustuse ja spordikottidega turiste, endal kõht ja pärasool uimasteist pungil. Järgmise paari aasta jooksul saabus K hotelli külalisi kogu maailmast: Hollandist, Itaaliast, Inglismaalt, Šotimaalt, Rootsist, Venemaalt, Mehhikost, Nigeeriast, Brasiiliast, Argentiinast, USA-st ja Austraaliast. Narkokuriteod tõid endaga kaasa rasked karistused – koitis uus sünge ajastu, mis tähendas uimastimüüjatele surma. Esimene inimene Balil, kellele määrati 2000. aastal narkokuritegude eest surmanuhtlus, oli 27-aastane prantsuse kokk Michael Blanc.

      Prantsuse kodanik seisab silmitsi surmanuhtlusega, sest smuugeldas Indoneesia kuurortsaarele Balile akvalangiballoonides väidetavalt 3,8 kg hašišit. СКАЧАТЬ