Priius, kallis anne. Elu ja surm vabadussõja kõige raskemal ajal. Alo Lõhmus
Чтение книги онлайн.
Читать онлайн книгу Priius, kallis anne. Elu ja surm vabadussõja kõige raskemal ajal - Alo Lõhmus страница 20
Название: Priius, kallis anne. Elu ja surm vabadussõja kõige raskemal ajal
Автор: Alo Lõhmus
Издательство: Eesti digiraamatute keskus OU
Жанр: Историческая литература
isbn: 9789949538850
isbn:
14
Sakslased ei osutanud vastupanu, sest punalaevastiku laevadel olid Inglise lipud mastis. Nõukogude allikail oli dessantsalgas 650 meest, neist pooled eestlased, ülejäänud soomlased ja venelased.
15
ERA.2124.3.1118.
16
Egon Limberg (1884–?), staabikapten, 4. jalaväepolgu ohvitser, 1945 arreteeriti Paides ja mõisteti 1946 vangi.
17
Kurat, välja, minge minema (saksa k.)
18
ERA.2124.3.840. Valter Neumann, Narva gümnaasiumiõpetaja, arreteeriti koos abikaasa Mariega 22.06.1941. Pääses tänu sakslaste õhurünnakule 15. juulil Narva jaamas vangivagunist põgenema. Pärast sõda elas Kanadas.
19
Lätlane Ansis Daumanis (1885–1920) oli Narva Sõja-Revolutsioonikomitee esimees 1917 oktoobrist ja Tööliste Saadikute Nõukogu esimees 1918, Nõukogude 6. laskurdiviisi sõjakomissar maist detsembrini 1918, edasi juhtivatel kohtadel Nõukogude Läti armeegrupis ja armees. Langes Nõukogude Vene–Poola sõjas diviisikomandörina.
20
Ajakirjanik, poliitik ja ajaloolane Arnold Paul Schulbach (alates 1935. aastast Süvalep, eluaastad 1888–1968) oli 1918. aasta novembris Eesti Ajutise Valitsuse usaldusisik Narvas. Võitles vabatahtlikuna Vabadussõjas (mereväe dessantrood, 1. jalaväepolk).
21
Artur Vallner (1887–1939), Eesti Töörahva Kommuuni kultuuri ja hariduse valitsuse juhataja.
22
Kus on siin rahvakomissaride nõukogu (moonutatud vene k.)
23
Vesikringel, valge glasuuriga küpsetis.
24
Grigori Zinovjev (õieti Jevsei Hersch Radomõslski) oli 1918–1919 Põhja Oblasti Kommuunide Liidu Kesktäitevkomitee ja komissaride nõukogu esimees, 1919–1926 Komiterni Täitevkomitee Presiidiumi esimees. B. Posern oli Petrogradi sõjaväeringkonna staabi komissar ja samuti Põhja Oblasti Kommuunide Liidu komissar.
25
Rakvere jäeti Eesti vägede poolt maha 16. detsembril.
26
Põhja Oblasti Kommuunide Liit (Союз коммун Северной области) oli 1918. aasta aprillist kuni 1919. aasta veebruarini Põhja- ja Loode-Venemaal eksisteerinud sotsialistliku riigikorraldustega piirkondlik omavalitsuste liit.
27
Valga hõivati punavägede poolt ööl vastu 18. detsembrit.
28
Iidse Wesenbergi müüride all (vene k.)
29
Narva järel Tapa, Tapa järel Tallinn! (vene k.)
30
Solotnik, vene kaaluühik, 4,265 g.
31
Palderjan.
32
Punaväelased pidasid tahmaste nägudega soomusronglasi neegriteks.
33
Punaväed vallutasid Tapa juba 24. detsembril ja Eesti soomusrongid vabastasid Tapa 9. jaanuaril.
34
Jakob O(o)mer (Orasmäe) (1893–?), veltveebel, 5. jalaväepolgus, vr ii/3.
35
M.I. „Õppursõdurina kodu kaitsmas.” Kaitse Kodu nr. 4, 1928.
1
Voldemar Mirbach, aastast 1938 Merioja (1901–1941).
2
ERA.2124.3.772
3
ERA.2124.3.303
4
Rahvaväkke astus lisaks ohvitsere ja vabatahtlikke ka väljaspool rahvaväe komisjone, kuni 600–700 meest.
5
Nõukogude allikates on Tartu Eesti kommunistlik kütipolk erinevate numbritega: 3. ja 15.
6
Peeter Vaga (1892–1944), staabikapten, 4. jalaväepolgu ohvitser, teenis 1940. a-ni Eesti kaitseväes, 1934. a-st major. Arreteeriti 14. juunil 1941 Narvas, mõisteti 1944. a. 10 aastaks vangi, suri SevuralLagis (Sosvas) 17. juunil 1944.
7
ERA.2124.3.800
8
Viljandi kommunistlikus kütipolgus oli kokku 730 meest, lahingretkes osalesid lahingallüksused: kaks pataljoni ja kuulipildujate komando.
9
Paul Aleksander Kunnus (1888–1942), alamoberst (alampolkovnik), 4. jalaväepolgu 2. pataljoni ülem, hiljem 3. jalaväepolgus, vr i/3 ja ii/3. Teenis kaitseväes kuni 1929. a-ni, arreteeriti 28.04.1941, suri 14.02.1942 vangina Gorki oblastis.
10
Aleksander Jea (1888–1937), 1917. a. oktoobrirevolutsiooni järel Tartus punakaardi ülem, 1918 Viljandi kütipolgu komissar. Jaanuaris 1919 Tartusse saadetud lööksalga üks juht, 1919–20 Eesti kütidiviisi 1. brigaadi komissar, pärast sõda töötas nkvds, represseeriti 1937. Vt. mälestusi teoses „Eesti Punakaart ja Punavägi kodusõjas”. Moskva–Leningrad, 1934.
11
Georg Leets (1896–1975), leitnant, 1918. a. novembrist 1. suurtükiväepolgus 5. patarei ülema abi, hiljem välipatarei nr. 9 ülem ja suurtükiväegrupi ülem, vr i/3 ja ii/3. Pärast sõda teenis edasi suurtükiväes, 1930 kolonel, 1939. a-st suurtükiväe inspektor. Arreteeriti 28.06.1941 Venemaal, oli vangilaagris ja asumisel Norilskis kuni 1957. a-ni.
12
Pljussa jõgi.
13
Heinrich Laretei (1892–1973), alamkapten, teenis I maailmasõjas Vene suurtükiväes, oli novembris Narva Kaitseliidu ülem, pärast Narvast taandumist 4. polgus rooduülem, 9. detsembrist 1. suurtükiväepolgus patarei ülem. Vabadusristi kavaler, vr ii/3. Pärast sõda oli Riigikogu liige ning põllutöö- ja siseminister, 1926. a-st diplomaat, 1940. a. jäi Rootsi.
14
Sakslased ei osutanud vastupanu, sest punalaevastiku laevadel olid Inglise lipud mastis. Nõukogude allikail oli dessantsalgas 650 meest, neist pooled eestlased, ülejäänud soomlased ja venelased.
15
ERA.2124.3.1118.
16
Egon СКАЧАТЬ