Arglik kevad. Erik Tohvri

Чтение книги онлайн.

      „Vastupidi, olen täiesti võõras!”

      „Kas te tahate öelda, et Liis Mellik andis oma mobiiltelefoni võhivõõrale, et sellega ümber maja kõndida? Aga võibolla hoopis autosse istuda ja minema sõita? Seda juttu võite oma vanaema kassile rääkida, see naine niiviisi ei tee!”

      Sander kirus sisimas – pooltahtmatult oli ta mingisse intriigi kistud ja pidi seda suppi nüüd paratamatult helpima hakkama. Jälle tuli meelde lihtne käibetõde – räägi alati tõtt, siis pole kunagi vahelejäämist karta. Ning mees tegi ühtäkki otsuse ja ütles:

      „Olgu, jätame kavaldamise – ma olen Liis Melliku sugulane, minu nimi on Sander Karm. Liis ütles mulle, et Harinõmme pood tahetakse maha müüa, ja mina olen asjast tõesti huvitatud, selles on asi.”

      Noorik leti taga haaras kahe käega peast ja oleks äärepealt kiljatanud. Jäi siis kohkunult Sandrile otsa vaatama. Aparaat mehe käes aga teatas varjamatu rahuldustundega:

      „Ometi midagi konkreetset! Tervitage Liisi minu poolt, või… või andke telefon talle üle!”

      Seda ei oleks Sander teha tahtnud, aga ulatas siis mõninga kõhklusega aparaadi noorikule, surus jälle käed jopetaskusse ning kõndis ükskõikset teeseldes akna juurde, jäädes välja vaatama. Aga kuulmist ei saa inimene välja lülitada ning mees pidi paratamatult kõnest osa saama, kuigi ainult ühest poolest.

      „Liis kuuleb!” Naise hääles kostis varjamatu ebalus. Ilmselt ta ei oleks tõesti tahtnud selle mehega rääkida. „Sa oleksid võinud mulle ikkagi öelda, et pood müügis on! Käivad siin igasugused ostjad ja mina ei tea midagi!”

      Nad räägivad omavahel sinatades… torgati jälle Sandrit. Muidugi, see on loomulik, kui juba niiviisi on oldud…

      „Ei ole palju, üks perekond käis, vingus näoga.”

      Parem kui ta ei oleks öelnud, et teisi huvilisi üldse on, mõtles Sander.

      „Ma ei teagi täpselt, kuidas me sugulased oleme, ema kaudu kuidagi… Saime juhuslikult Tallinnas kokku, siis ma rääkisin, nüüd tuli siia,” seletas Liis telefoni.

      See käib minu kohta… Tüdruk on tubli, välja mõtles!

      „Eks ma loodan, et ta jätab mind siia müüjaks, kui poe ära ostab, sellepärast. Need vingusnäolised oleks mu jalapealt lahti lasknud!”