«Litteraria» sari. Oskar Lutsu päevikud aastaist 1915-1916 (I) ja 1917-1919 (II). Oskar Luts

Чтение книги онлайн.

28

„Pikemas peatuses” (lk. 210 – 211) esitab Luts analoogilise kirja, dateeritud 19. XII 1915, kelleltki Tartu tuttavalt daamilt, kes soovis laenata 300 rbl.

29

O. Lutsu vend Theodor (1896 – 1980), kes õppis tol ajal Pihkva kommertskoolis.

30

Henry Ford (1863 – 1947) – ameerika suurtööstur, kes organiseeris 140-liikmelise rahudelegatsiooni Euroopasse, et väidetavalt rajada teed rahule. Delegatsioon sõitis välja 22. XI (5. XII) 1915. „Postimehe” 23. XI number märkis sel puhul, et Ühendriikides peetakse ettevõtet ülikergemeelseks. Lutsu skeptilised mõttepunktid olid igati õigustatud, sest selleks päevaks, 14. detsembriks, oli Ford oma seltskonna juba maha jätnud ja Kristianiast (Oslost) koju tagasi pöördunud.

31

Lutsul oli reaalkoolis küll koolivend Kamar, kellest enne maailmasõda sai keemiaõpetaja ning tema parimaid sõpru, kuid pole teada, et siin nimetatud Kamarate pere oleks kuidagi seotud tolle vana sõbraga.

32

Sohvi – O. Lutsu emapoolne tädi Sofle Kimmel (sünd. Jobso;? – 1939).

33

Veera Peršina – Lutsu Tartu-tuttavaid, kelle aadress leidub tema märkmikus ja kellega kurameerimisest on siinses päevikus palju juttu.

34

Välja apteegis – Väliapteegis.

35

Otto Grossschmidt (1869 – 1941) – eesti kirjanik, I maailmasõja ajal Punase Risti teenistuses Tartus, Lutsu tuttav umbes 1912. a. peale.

36

Saksamaa, Austria-Ungari ja Bulgaaria vallutasid 1915. a. lõpuks kogu Serbia. Suurem osa neutraalse Belgia territooriumist oli Saksamaa poolt okupeeritud juba sõja algul.

37

Johann Audova – Lutsu Tartu-tuttavaid, kelle sõjaväeaadress leidub tema märkmikus; vt. temast „Pikemas peatuses” (lk. 146).

38

Vrd. sama motiivi esitusega „Pikemaspeatuses” (lk. 144).

39

Siin on mõeldud O. Lutsu sündimise aega 26. XII 1886 (7.1 1887).

40

Kimli pojad – O. Lutsu tädipojad.

41

mustamäelased = montenegrolased; Montenegro kuningriik (asub Serbo-Horvaatia lõunaosas) vallutatigi Keskriikide poolt jaanuaris 1916.

42

Gallipoli ehk Gelibolu poolsaar on Türgi Euroopa-osas. Seal toimusid 1915-16 seoses Dardanellide operatsiooniga ägedad lahingud.

43

liidulased – liitlased, Antandi riigid, Keskriikidega sõdiv grupeering I maailmasõjas.

44

Vassiltšikova loo üksikasjad pole kommenteerijale teada. Oma „Pikemas peatuses” (lk. 214) kirjutab Luts sellest nii: „Kõneldi ja isegi kirjutati rahuläbirääkimisest. Keegi vürstinna Vassiltšikova olevat ajanud neid asju. Nüüd kahtlustatavat sedasama vürstinnat riigireetmises.”

45

dejour (pr. k.: de jour) – dežuur, valvekord.

46

Eduard Jürgenson (1886 – 1964) – eestlasest proviisor, Lutsu kolleeg ja sõber sõja ajal Väliapteegis nr. 1 Vilnos ja Vitebskis; vt. tema iseloomustused „Pikemas peatuses” (lk. 35 ja 156).

47

Vilno – kubermangukeskus, 1915 – 18 Saksa vägede valduses; praegu Leedu Vabariigi pealinn Vilnius.

48

„… igavest „plurkschi” „Löwenbräu”.” – Jutt on teatavast õllesordist.

49

Huvitaval kombel esinevad need isikunimed „Pikemas peatuses” (lk. 158) hoopis teises seoses, nimelt Lutsu jutuka korteriperenaise minevikumälestustes.

50

npu iemeiu, тросенок с хреном – объедение (vene к.) – siin: lendasid kohale; järgneb ohjeldamatu söömaaeg, kus külmserveeringuna pakutakse noorlooma (siin ilmselt põrsa) liha mädarõikaga.

51

Korfü ehk Kerkyra saar – Kreekale kuuluv saar Joonia meres; Saloniki – linn Põhja-Kreekas.

52

Thomas Woodrow Wilson (1856 – 1924) – Ameerika Ühendriikide president 1913-21.

53

Raymond Poincare (1860 – 1934) – Prantsusmaa president 19] 3 – 20. G. W. Buchanan (1854 – 1924) – Briti suursaadik 1910-17.

54

Siin on jutt norra kirjaniku Knut Hamsuni (1859 – 1952) romaanidest „Nälg” (1890), „ Müsteeriumid” (1892) ja „ Paan ” (1894).

55

Teataval määral kõnelevad sellele ükskõiksusekuulutusele vastu Lutsu rohked ja täpsed märkused sõjasündmuste kohta sellessamas päevikus. Kuid tõepoolest puuduvad siin mõtteavaldused Venemaa sisepoliitilisest olukorrast.

56

See soov täitus alles 1936. a. lõpul, kui Luts kolis oma väiksesse majja Tartus.

57

H. E. = Helmut Einer, Lutsu kolleeg Väliapteegis nr. 1 Vilnos ja Vitebskis, Valga õpetaja ja keeleõpikute autori Hans Eineri poeg; Lutsu „Mälestustes” Raineri nime all.

58

J. Aaviku „Praktilik Soome keele õpetus” (Helsingi, 1908).

59

A. Kitzberg tänas „Postimehes” (9. I 1916, nr. 6) oma õnnitlejaid, kirjutades seejuures: „Aura popularis on minu üle puhunud ja ärateenimata austuse tulevärk minu pää kohal pragisenud…”

60

Altmeister (saksa k.) – vanameister.

61

Solun – Kreeka linna Saloniki slaavipärane nimetus.

62

Julius Eduard Reintam (1883 – 1965) – vähetuntud eesti kirjanik, kelle näidend „Aimre ” ei ole trükki pääsenud.

63

Viimase Vene-Türgi sõja (1877 – 78) aegne laul nende Türgi kirdeosas asuvate linnade vallutamise puhul Vene vägede poolt. Kõlas nüüd taas aktuaalselt seetõttu, et 3. (16.) II 1916 lõppes Vene vägedele edukalt nende Erzurumi (Erzerumi) operatsioon.

64

„Pikemas peatuses” (lk. 205) saab Luts selle raamatu juba eelmiste jõulude ajal. Seejuures on järgmine selgitus: „Lugu on säärane, et kavatsen hakata õppima soome keelt, üldse teha vähemalt midagi ka oma jaoks; muidu kaob mu vaba aeg nagu tuulde…”

65

Saksa vägede enneolematult tugevate jõudude pealetung prantslaste Verduni kindlusele algas 8. (21.) II 1916, kuid juuni algul see pidurdus. Õige: Fort Douamont.

66

Striegelite perekond – sellesse kuulusid Lutsu vanaema Triinu hea sõbranna Katariina Striegel (1855 – 1927), tema tütar Johanna (1879 – 1948) oma perega, K. Striegeliga vabaabielus elav Aleksander Rastorgujev (1860 – 1922?) Tartu ülikooli raamatukogust, nende tütar Elfrieda (1892 – 1922). Striegelite pere evakueeruski 1918 Voroneži.

67

Tutt – Oskari vend Theodor.

68

Dmitri Šuvajev (1854 – 1937) – Venemaa sõjaminister märtsist 1916 kuni jaanuarini 1917. Tema eelkäija Aleksei Polivanov (1855 – 1920) oli sel kohal juunist 1915.

69

Aino Kalda „Tähdenlento”, L. Koidula esseistlik biograafia, ilmus 1915. a. Helsingis.

70

Vitebsk asub Lääne-Dvinaa ehk Daugava ehk (saksapäraselt) Düüna jõel.

71

Trapezund ehk Trabzon – sadamalinn Türgis Musta mere ääres.

СКАЧАТЬ