«Litteraria» sari. Oskar Lutsu päevikud aastaist 1915-1916 (I) ja 1917-1919 (II). Oskar Luts
Чтение книги онлайн.

Читать онлайн книгу «Litteraria» sari. Oskar Lutsu päevikud aastaist 1915-1916 (I) ja 1917-1919 (II) - Oskar Luts страница 4

СКАЧАТЬ võiduga võimalik [on].

      Teodori jõulunumbrid polnudki väga meeleheitlikud. Ta tikub juba praegu ohvitser-inseneri (sapööride) kooli. Mina käin kindlasti peale, et ta kooli lõpetaks. Ses sihis kirjutasin talle täna jälle kirja.

      Loen praegu Hamsuni „Nälg”.

      ✓

      2. veebruaril, vist Küünlapäeval, nagu endisest ajast mäletan. „Nälg” on mõjuvatest mõjuvam raamat. Need kaks: „Nälg” ja „Pan”, ka „Mysteeriumid”,54 need on tööd, kus ta halastamatu käega oma enese haavadelt sidemed kisub ja haavades sorib (wühlt) ja sellest valust nagu lõbu tunneb. Ta on viimseni halastamatu (ja avalik), nagu seda iga „suur” on ja olema peab. Seal naelutab ta end igal leheküljel risti ja kõigub siis naeru ja pilke all; ja hirvitab ise kaasa. Kõige juures ikkagi lõpmatu üleoleku-tunne ja võrratu esteetiline maitse. See viimne ongi, mille vastu ta kunagi ei patusta.

      ✓

      Umbes kuu on mööda sest, kui siia viimati paar märkust kirjutasin. Vast aitavad needki mõned märkused tulevikus, et möödaläinud aegu meeletuletada – nagu kord tähendasin. Muidugi oleksid praegused sündmused suurema väärt. Sõber Arbusov kirjutab oma päevaraamatusse kõik üles. (Tal on juba viies raamat käsil.) Kas ta ka ilmasõja kohta midagi kirjutab – ei tea. Politikast ei tea ka tema midagi. Temale on ükskõik. Ka minule on ükskõik, kes … Ainult niipalju: Uue tekkimisel saaksid kodused laiali pillutud. Ainult see. Muud midagi.55

      ✓

      Elan ikka veel siin – Елаги. Minu kõrval elab keegi endine telegrafist. Ma ei kannata tema sammusid ja toimetusi kõrvaltoas. Elan alatises piinas. Nagu oleksin kellegist ära rippuv. Minu ümber peab olema vaikus. Ja ainult vaikus. Siis võin töötada ja elada. Ainult siis. Pärast sõda peab veikse enda päralt majakese üürima.56 Ehk veikse maa-apt[eegi], „kus vähe inimesi käib”.

      ✓

      Jooksva läheb iga talvega ullemaks, nagu märkan. Missugust vaeva teeb ta mulle siin, Viitebskis. Ka on närvid väga, väga rikkes. Painajad, mis enne peale alkoholi käisid, hakkavad nüüd ka ilma selleta käima.

      H. E-ga57 peab ainult väga, väga pealiskaudselt läbikäima. Üleüldse aga ei pea kellegiga läbi käima.

      ✓

      Hiljuti tuli mõte: Kui saaks kuidagi näha kuu teist külge. Siis tuli teine mõte: Kui korraga ilmasse üksainsam naine (Weib) jääks. Missug[used] sõjad ja sekeldused tekkiksid ta pärast. Ilm läheks vist – nagu öeldakse – kõige lähema aja jooksul hukka. Ameerikast tuleksid miljonäärid, lõpmata fetischistide karjad käiks ümber ja kakleksid ühe tema Kinga pärast, Juuksesalka kaalutaks hingeõnnistusega. Korraga kaoks ta ära. Keegi kaval vürst oli ta oma salakambritesse peitnud. Mõninga aja pärast ilmub ta uuesti ja algab uus trall.

      ✓

      Soome keele õpetuse58 tellisin Tartust. Tahame Arbusoviga ka Ingliskeele õpperaamatud tellida.

      ✓

      A. Kitzbergi 60 a sünd. päev on nüüd suure tulevärgi pragisemise saatel mööda. (Nagu ta ise Postim. kirjutas.)59 Vaene O. Grosschm[idt] kirjutas: ütle õige, mis arvad sina sest asjast. Ega tast (K-st) ikka midagi asja ei ole. Vaene Gr. Elu on ta ära söönud. Õigemini: elu on sellegi natukese, mis tal oli, ära hävitanud. Ta leidis minugi häädsooviva kirja enese kohta haavava olevat. H. E-st on ta siiski palju parem – tal on veel palju naiivsust alles – ja see maksab ka midagi.

      Mis arvan mina Altmeister60 A. K[itzbergi] – st? „Aimre” kirjutaja (Ta nimi ei tule mulle praegu meele. Kudas ma unustama hakkan.) ütles: Kitzberg imeb enda tööd pliiatsi otsast. Peaaegu võib sellele alla kirjutada.

      Ilmasõjas pole mingit suuremat muutust, ehk, nagu suurvürst Nicolai Kaukasi frondilt telegrafeerib: „Без перемен.

      Liitlased on endid nüüd Soluni61 juures koondanud. Mis nad seal teevad ehk plaanitsevad – seda teab Jumal.

      Ühte arvan: Tulev kevade ja suvi toovad suuri sündmusi ühes. Ma ei tea kummale poole kaldub, aga ühele poole kaldub ta vägevalt. Üks vene tegelane olla ütelnud, või koguni lehes kirjutanud: Venel pole veel vaja hädatseda: Volga ja Uuralid on alles ees.

      ✓

      ,Aimre” kirjutaja nimi on Reintam.62

      ✓

      5 Veebr. 1916.

      Ja kuulus Kärss ja Erserum sai ära võetud, kui lõi trumm.63

      Nüüd on Tartu meestel täielik põhjus seda laulu laulda.

      ✓

      J. Aaviku „Soome keele Õpetus” tuli.64

      19 Veebr. 1916.

      Nagu vastuseks Erserumile, tormavad sakslased Verden’i kindlusele kallale. Võitlus Verdeni pärast kestab 12 – päeva.65 Seni on saksl[ased] umb. 8 kilomeetrit] edasi tunginud. Fort Duamon on juba purustatud ja mõningate sõnumite järel sakslaste käes. Mõned näevad Verdeni operatsioonis rutulist sõja lõppu:

      sakslane mängivat oma viimsed trumbid välja. Mõned: saksl[ane] tahab liitlasi üksikult nõrgendada, et korraga kallale tungimist ära hoida (liitlaste poolt).

      Ema kirjutas ja küsis, kuhu temal minna põgenemise puhul. Ka Sohvi ei jää Palamusele. Võimude pärimise peale lubanud ta Moskvasse kolida. Ja, ema, see umbkeele-mees. Kui tema kellegist (teistest) lahku läheb, siis on ta kadunud.

      Ta võiks Kamarate ehk Striegelite66 perekonnaga ühes sõita. Ses mõttes kirjutasingi talle täna.

      Mis kurjad ajad! Nagu vanast! Põgenemine vaenlase eest käsil.

      ✓

      Aaviku soome keele õperaamat näib raske, nagu haootiliselt kokkuseatud. Tast olen umb 20 §§ läbi vaadanud.

      ✓

      10. Märtsil 1916

      Täna kolisin jälle. Praegu tulin siia, Vana-Kloostri (Старомонастырская) N 10а. Vahepeal elasin mõne päeva juutide juures (Орловская 26). Igatahes olen ikka veel Viitebskis.

      Jelaagidest tulin (aeti) ära, sest et kodanlise moraaliga kokku põrkasin. Liida fotografeerimine… ja üleüldse. Võitis Muumia, perenaise ainsam tütar, kes asjata ootas, et minust asja saab. Nii. Nüüd olen siin. Pererahvas kas venelased või poolakad. Proua noor, aga põsed punetavad tal nagu haiglaselt. Tuba kaunis sümpaatlik. Saab näha, kuis vaikusega lugu, mida nii väga armastan. Kõrval on köök. СКАЧАТЬ



<p>54</p>

Siin on jutt norra kirjaniku Knut Hamsuni (1859 – 1952) romaanidest „Nälg” (1890), „ Müsteeriumid” (1892) ja „ Paan ” (1894).

<p>55</p>

Teataval määral kõnelevad sellele ükskõiksusekuulutusele vastu Lutsu rohked ja täpsed märkused sõjasündmuste kohta sellessamas päevikus. Kuid tõepoolest puuduvad siin mõtteavaldused Venemaa sisepoliitilisest olukorrast.

<p>56</p>

See soov täitus alles 1936. a. lõpul, kui Luts kolis oma väiksesse majja Tartus.

<p>57</p>

H. E. = Helmut Einer, Lutsu kolleeg Väliapteegis nr. 1 Vilnos ja Vitebskis, Valga õpetaja ja keeleõpikute autori Hans Eineri poeg; Lutsu „Mälestustes” Raineri nime all.

<p>58</p>

J. Aaviku „Praktilik Soome keele õpetus” (Helsingi, 1908).

<p>59</p>

A. Kitzberg tänas „Postimehes” (9. I 1916, nr. 6) oma õnnitlejaid, kirjutades seejuures: „Aura popularis on minu üle puhunud ja ärateenimata austuse tulevärk minu pää kohal pragisenud…”

<p>60</p>

Altmeister (saksa k.) – vanameister.

<p>61</p>

Solun – Kreeka linna Saloniki slaavipärane nimetus.

<p>62</p>

Julius Eduard Reintam (1883 – 1965) – vähetuntud eesti kirjanik, kelle näidend „Aimre ” ei ole trükki pääsenud.

<p>63</p>

Viimase Vene-Türgi sõja (1877 – 78) aegne laul nende Türgi kirdeosas asuvate linnade vallutamise puhul Vene vägede poolt. Kõlas nüüd taas aktuaalselt seetõttu, et 3. (16.) II 1916 lõppes Vene vägedele edukalt nende Erzurumi (Erzerumi) operatsioon.

<p>64</p>

Pikemas peatuses” (lk. 205) saab Luts selle raamatu juba eelmiste jõulude ajal. Seejuures on järgmine selgitus: „Lugu on säärane, et kavatsen hakata õppima soome keelt, üldse teha vähemalt midagi ka oma jaoks; muidu kaob mu vaba aeg nagu tuulde…”

<p>65</p>

Saksa vägede enneolematult tugevate jõudude pealetung prantslaste Verduni kindlusele algas 8. (21.) II 1916, kuid juuni algul see pidurdus. Õige: Fort Douamont.

<p>66</p>

Striegelite perekond – sellesse kuulusid Lutsu vanaema Triinu hea sõbranna Katariina Striegel (1855 – 1927), tema tütar Johanna (1879 – 1948) oma perega, K. Striegeliga vabaabielus elav Aleksander Rastorgujev (1860 – 1922?) Tartu ülikooli raamatukogust, nende tütar Elfrieda (1892 – 1922). Striegelite pere evakueeruski 1918 Voroneži.