1
Esimene päevik publitseeritakse siin teist korda. Esimene trükk oli samas sarjas: Oskar Lutsu päevik aastaist 1915-1916. / Koost. M. Kahu, toim.
S. Olesk. – Tln., 1986 /! 1987/. – 56 lk. – (Litteraria; vihik 3)
2
Päevikute sisu põhjalikumat käsitlust vt. Kahu, M. Oskar Lutsu päevikud Esimese maailmasõja aastaist. – Keel ja Kirjandus 1987, nr. 1, lk. 36 – 45.
3
Vitebsk – tolleaegne kubermangukeskus, kus O. Luts teenis I maailmasõja ajal Väliapteegis nr. 1; praegu linn Valgevene põhjaosas. Sinna oli Luts äsja koos oma apteegiga evakueerunud Vilnost.
4
Sellest haigestumisest kirjutab Luts oma mälestustes: „Mu parem kõrv, mis sarlakihaiguse tagajärjel oli haiglane juba lapsest saati, teeb mulle põrguvalu. Kolme päeva pärast mind viiakse hospidali, mis asub kõrgel Düüna kaldal… Algavad piinarikkad päevad ja veelgi hirmsamad ööd …” (Luts, O. Mälestusi XII: Sõjarändur. – Tartu, 1940, lk. 197).
5
Tartuskäik – Luts oli seal 8-päevasel puhkusel; vt. lähemalt,,Sõjarändur” (lk. 188 -196).
6
Õde Soremba – oma mälestustes kasutab Luts nimekuju 'Zaremba' (Luts, O. Mälestusi XIII: Pikem peatus. – Tartu, 1941, lk. 7 jj.).
7
Dvinsk – suur tööstuskeskus Vitebski kubermangus, umbes 230 km Vitebs-kist; praegune Daugavpils Lätis.
8
Arras – linn Kirde-Prantsusmaal.
9
„успех “ (vene k.) – edusamm.
10
Galiitsia – Austria-Ungarile kuulunud piirkond Karpaatide põhjajalamil; praeguse Ukraina territooriumil.
11
Suurvürst Nikolai Nikolajevitš (1856 – 1929) oli Vene vägede ülemjuhataja sõja algusest peale.
12
Armee kõrval tegutses Venemaal ka riiklik maakaitsevägi, eeskätt valveteenistuseks tagalas sõja ajal, aga ka tegevarmee täiendamiseks. Maakaitsevägi koosnes vabatahtlikest; seal teenijaid maakaitseväelasi nimetati venepäraselt ratnikuteks.
13
vennaks[ed] Simmid – „Vanemuise” direktor Ants Simm (1877 – 1946) ja „Vanemuise” muusikajuht Juhan Simm (1885 – 1959). Esimene neist lavastas Lutsu näidendeid, teine oli tema koolivend Tartu reaalkoolis.
14
Artur Beek – advokaat, kes Lutsu mälestuste väitel („Pikem peatus”,lk. 126) oli 1915. a. lõpul juba surnud.
15
Lui Olesk (1876 – 1932) – advokaat.
16
Berhnard Linde (1886 – 1954) – Tartu ülikooli üliõpilane, „Noor-Eesti” kirjastuse juhataja, sõjaväeametnikuna rindel 1916 – 17. Tema sõjaväeaadress on Lutsu samas märkmikus, kust on pärit ka käesolev päevik.
17
Usutavasti on siin mõeldud kunstnik Rudolf Lep(p)ikut (1881 – 1918), kes maailmasõja ajal elas Tartus, kus tema juures õppis maalimist ka noor J. Schütz (Sütiste).
18
August Roosileht (1887 – 1941) – kunstnik ja joonistusõpetaja; „Eesti avalike tegelaste” andmeil võttis ta 1914 – 17 osa maailmasõjast, seega ka juba kõnealusel aj ai oktoobris 1915.
19
Peeter Leppik (1879 – 1943) – Lutsude perekonnatuttava Katariina Striegeli väimees, kellest on juttu Lutsu mälestusteoses „Kuldsete lehtede all” (Tartu, 1933).
20
Edmondo de Amicis (1846 – 1908) – itaalia kiijanik, kellelt Luts luges, nagu siinsamas näeme, venekeelses tõlkes tema maailmakuulsat noorsoojutustust kooliõpilase päeviku vormis „II Cuore” (1886; e. k. „Süda", 1924 – 25).
21
Gilbert Keith Chesterton (1874 – 1936) – inglise kirjanik.
22
Bemhard Kellermann (1879 – 1951) – saksa kirjanik, kelle „Tunnel” oli selleks ajaks ka eesti keeles ilmunud (1913).
23
August Strindberg (1849 – 1912) – rootsi kiijanik, kelle naturalistlik romaan „Punane tuba ” oli selleks ajaks ka eesti keeles ilmunud.
24
Д ’Амичис – Дневн[ик] Школьн[ика] (vene к.) – Е. de Amicis'e „Kooliõpilase päevik”.
25
Oskar Lutsu ema Leena Luts (sünd. Jobso; 1866 – 1942) ja isa Hindrik
СКАЧАТЬ
