Steve Jobs. Walter Isaacson

Чтение книги онлайн.

СКАЧАТЬ lugeja otsustada, kas see mul õnnestus. Olen kindel, et mõned selle draama tegelased mäletavad osa sündmusi teistmoodi või arvavad, et ma sattusin vahel Jobsi reaalsuse paigaltlükkamise välja lõksu. Paljudes tekitas Jobs sedavõrd tugevaid häid ja halbu emotsioone, et sageli ilmnes Rashomoni1 efekt. Nagu juhtus siis, kui kirjutasin Henry Kissingeri elulugu, mis mõnes mõttes oli hea ettevalmistus siinsele projektile. Olen siiski andnud endast parima, et esitada vastandlikke arvamusi tasakaalustatult ja käsitleda allikaid avameelselt.

      See raamat räägib loova ettevõtja käänulisest eluteest; kõrvetavalt eredast isiksusest, kelle täiuseiha ja raevukas edasitung tekitasid pöörde kuues tööstusharus: personaal- ja tahvelarvutite, animatsiooni, muusika, telefonide ning e-kirjastamise vallas.

      Võiks ju lisada ka seitsmenda, jaekauplused, millega Jobs küll ei korraldanud revolutsiooni, ent muutis siiski nende kuvandit. Lisaks avas ta tee uuele digitaalse sisu turule, mis põhines pigem rakendustel kui ainult veebilehekülgedel. Samal ajal lõi ta uuenduslikke tooteid ja teisel katsel ehitas üles püsiva tema enda DNA-ga õnnistatud firma, kus töötasid loomingulised disainerid ja hulljulged insenerid, kes suutsid Jobsi visiooni ellu viia. 2011. aasta augustis veidi enne tegevjuhi kohalt tagasiastumist sai tema vanemate garaažis asutatud firmast maailma väärtuslikem ettevõte.

      Ma loodan, et see raamat räägib ka innovatsioonist. Ajal, mil Ameerika Ühendriigid otsivad võimalusi püsida uuenduste esirinnas ja kogu maailmas üritatakse ehitada loovat digiajastu majandust, kõrgub Jobs leidlikkuse, kujutlusvõime ja kestliku innovatsiooni ülima võrdkujuna. Ta teadis, et parim viis luua 21. sajandil väärtust on ühendada loovus ja tehnoloogia. Nii rajas ta ettevõtte, kus fantaasialend põimus insenertehnika tippsaavutustega.

      Jobs ja tema Apple’i kolleegid suutsid mõelda teistmoodi – nad ei võtnud ette ainult tagasihoidlikke sihtrühmadele suunatud tootearendusi, vaid lõid päris uusi seadmeid ja teenuseid, mille vajadusest tarbijatel veel aimugi polnud.

      Jobs ei olnud eeskujulik ülemus või inimene, keda saab lihtsasti jäljendada. Ise deemoneist aetuna võis ta viia ümbritsevad raevu ja meeleheiteni. Kuid tema isiksus, kired ja looming, olles vastastikku seotud just nagu Apple’i riist- ja tarkvara, moodustasid otsekui tervikuks lõimunud süsteemi. Tema lugu on seega nii õpetlik kui ka hoiatav, täis õppetunde innovatsioonist, iseloomust, juhtimisest ning väärtushinnangutest.

      Shakespeare’i „Kuningas Henry V”– lugu kapriissest ja lapsikust printsist, kellest saab kirglik, tundlik, kalk, sentimentaalne, innustav ja ekslik kuningas – algab õhkamisega: „Oo, saagu Muusa leegiks, mis võiks tõusta loovmõtte heledaima taevani!” Steve Jobsi tõus säravaimasse leiutiste paradiisi algab looga kahest paarist lapsevanematest ning kasvamisest orus, mis alles hakkas avastama, kuidas räni kullaks muuta.

      STEVE JOBS

      Paul Jobs koos Steve’iga 1956. aastal.

      Los Altose maja koos garaažiga, kus sündis Apple.

      Homesteadi keskkooli aastaraamat, 1972.

      Kooli jaoks meisterdatud sildiga „SWAB JOB”.

      ESIMENE PEATÜKK

      LAPSEPÕLV

      Hüljatud ja välja valitud

       Lapsendamine

      Kui Paul Jobs pärast Teist maailmasõda piirivalveteenistusest lahkus, sõlmis ta teenistuskaaslastega kihlveo. Nad olid saabunud San Franciscosse, kus nende laev teenistusaja lõpetas, ja Paul vedas kihla, et leiab endale kahe nädalaga naise. Ta oli heas füüsilises vormis, tätoveeringutega mehaanik, sada kaheksakümmend sentimeetrit pikk, ja sarnanes veidi James Deaniga. Ent armeenia immigrantide rõõmsameelse tütre Clara Hagopianiga ei pääsenud ta kohtama kindlasti mitte tänu oma välimusele. Asi oli lihtsalt selles, et Paulil ja tema sõpradel oli auto, kuid neil, kellega Clara oli algul kavatsenud õhtul koos välja minna, autot polnud. Kümme päeva hiljem, 1946. aasta märtsis, kihlus Paul Claraga ja võitis kihlveo. Sellest kujunes õnnelik abielu, mis kestis seni, kuni surm nad rohkem kui nelikümmend aastat hiljem lahutas.

      Paul Reinhold Jobs oli kasvanud piimakarja pidavas talus Germantownis Wisconsinis. Ehkki tema isa oli alkohoolik ja vahel ka vägivaldne, oli Pauli sitke pinna all leebe ja rahulik iseloom. Pärast keskkooli poolelijätmist uitas ta Keskläänes ringi ja tegi siinseal mehaanikutööd, kuni liitus üheksateistkümneaastasena piiri valvega, kuigi ta ei osanud ujuda. Ta teenis laeval General M. C. Meigs, mis transportis peaaegu kogu sõja vältel Itaaliasse kindral Pattonile sõdureid. Paul oli andekas mehaanik ja tuletõrjuja ning sai selle eest korduvalt tunnustatud, kuid aeg-ajalt sattus ka väiksematesse pahandustesse, nii et madrusest kõrgemat auastet ta ei saanudki.

Diana Walkeri fotodFotograaf Diana Walker oli peaaegu kolmkümmend aastat oma sõbra Steve Jobsi elus olulisel kohal. Siin on ära toodud valik tema tehtud fotosid

      1 Oma kodus Woodside’is, 1982. Jobs oli säärane perfektsionist, et tal oli raske sobivat mööblit leida.

      2 Oma köögis: „Pärast seitset kuud India külades elamist nägin ma läänemaailma hullust, aga ka selle võimet ratsionaalselt mõelda.”

      3 Stanford, 1982: „Kui paljud teist on süütud? Kui paljud on tarvitanud LSD-d?”

      4 Lisaga: „Picasso tavatses öelda: „Head kunstnikud kopeerivad, suurepärased varastavad”, ja meie oleme alati häbitult varastanud suurepäraseid ideid.”

      5 John Sculleyga Central Parkis, 1984: „Kas tahad kogu elu suhkruvett müüa või tahad sa maailma muuta?”

      6 Oma Apple’i kabinetis, 1982. Kui Jobsilt küsiti, kas ta tahab korraldada turu-uuringut, vastas ta: „Ei, sest tarbijad ei tea, mida nad tahavad, kuni meie seda neile näitame.”

      7 NeXT-is, 1988. Apple’i piiranguist vabanenud, andis Jobs järele oma headele ja halbadele külgedele.

      8 John Lasseteriga 1997. aasta augustis. Lasseteri keerubinägu ja ingellik käitumine varjasid kunstilist perfektsionismi, mis oli Jobsi omaga peaaegu võrdväärne.

      9 Kodus, lihvimas Bostoni Macworldi kõnet pärast Apple’isse tagasiminekut 1997. aastal. „Hulluses näeme meie geniaalsust.”

      10 Telefonitsi Gatesiga Microsofti tehingut sõlmimas: „Bill, tänan sind seda firmat toetamast. Arvan, et maailm on tänu sellele parem paik.”

      11 Bostonis Macworldil, kus Gates rääkis nende lepingust. „See oli minu kõige СКАЧАТЬ