Eesti rahvanali. Matthias Johann Eisen

Чтение книги онлайн.

СКАЧАТЬ naist läinud kirikusse. Kange tuul puhunud neile minnes vasta.

      Naised palunud, et tuul tagasiminekuks teisale pööraks.

      Naised läinud tagasi. Tuul teisale pöörnud. Aga jällegi vasta!

      51. Põhjatuul.

      Mere Juku.

      Kolgaranna mees teisega külma põhjatuulise ilma üle juttu puhudes: "Neehh! puhub see pohhjan tuuli kust poolt tahti, aina see on külm."

      52. Puhus.

      Mere Juku.

      Saarlane hiidlasega reisil saadud tormide üle juttu vestes: "Kut see puhus aga nii valjusti, et mees es jäksa kätt lapiti vastu tuult hoida – meri mis tuiskas ning kees aga."

      Hiidlane: "Eehh – see ep ole veel midagi; kut mee saime nii kõva maru, et neli meest äi jäksa kuuekuise vasika penuda (nahka) uhergi augu ees hoida."

      53. Muhulased tuuleveskit taga ajamas.

      J. Ratas V. Lõevest.

      Muhulased läinud Kuresaarde. Öösel maganud Masa kõrtsis. Seal hakanud mehed juttu ajama.

      Esimene ütelnud: "Tead sa, Tähvi, meie mehed oleksivad muidu küll möldrid, aga – ei mõista korvi ette seadida!"

      Teine vasta: "Ei tea, kas küll see viga peaks olema, – küll nad ehk mõistaksivad korvi seadida, aga tead, nüüd ei ole enam mitmel aastal niisugust head tuuleveski tuult olnud!"

      Esimene jälle: "Kuidas pole olnud? Kas sa ei mäleta, et mineva aasta Jaanipäeva ajal nii hea tuuleveski tuul oli, et viis va möldri Tõnise veskiga tükis samba otsast ära, nõnda et mehed kihutasivad kolm päeva ratsahoostega mere peale järele, enne kui teise veel kätte saivad!"

      54. Maailma ots ikka ligi on.

      A. Meltsov Kroonlinnast.

      Mees tuli kaugelt maalt Tallinna. Nägi kroonu laevade pealt elektri valgust.

      Mees õhkama: "Ja jah, maailma ots ikka ligi on, kui juba öösegi päikene paistma hakkab!"

      IV. Loomad

      55. Hunt hoost, hiidlane hunti püüdmas.

      J. Johannes Hiiu Kõrgessaarest.

      Hunt käinud mitu korda hiidlase hoost varitsemas.

      Korra läheb mees koplist hoost tooma. Näeb: hunt roomab rohu sees hobuse poole.

      Hiidlane kohe hundi järele roomama.

      Hunt arvanud oma va venna olevat. Löönud sabaga pats, pats!

      Hiidlane kohe hundi sabast kinni ja ütelnud: "Possol poiss!"

      Oh seda tulist, kuda hunt nüüd plagama pannud. Ei julenud enam tulla hiidlase hoost varitsema.

      56. Kudas hundile häbi tehti!

      J. Neublau Jootmalt.

      Hiidlase lambakarja läinud hunt ja murdnud mitu lammast ära.

      Hiidlased püüdnud hundi kinni. Hakanud nõu pidama, mis hundiga teha.

      Üks õpetama: "Teeme hundile suure häbi rahva ees!"

      Teised vasta: "Teeme!"

      Pühapäev viinud mehed hundi kiriku juurde. Üks hoidnud kõrvust kinni, teine teinud häbi. Ütelnud ise: "Kudas inimesele mekib, mekib ka metsaloomale!"

      57. Paras talle.

      J. Keller Kõost.

      Hunt murdnud hiidlase koera ära.

      Hiidlane varsti ütlema: "Paras talle! Paras talle! Olgu teine kord targem, et ennast enam hundi küüsi ei anna!"

      58. Kaks hunti.

      D. Pruhl Metsikust.

      Vabatmehel surnud vasikas ära. Mees viinud vasika lauda taha, ise aga läinud lauta hunti vahtima.

      Ööse tulnud kaks hunti sööda kallale. Mees ütlema: "Mis sant kahe naisega ehk vabatmees kahe hundiga teeb. Tohoh teine, teist ma lasen!"

      Hundid kuulnud mehe hüüdmist. Läinud mõlemad oma teed. Mees päris ilma.

      59. Ikka nii palju.

      J. Vaine Tarvastust.

      Saarlane küsib teiselt: "Kas on teie pool hunta koa?"

      Teine vasta: "Eks ikka nii palju kui sinule süüa tarvis läheb!"

      60. Vasikas ja hunt.

      D. Pruhl Haljalast.

      Hunt tulnud rannamehe vasika kallale.

      Rannamees jäänud vagusi pealt vaatama.

      Külamees ütlema: "Mine ometi vasikale appi!"

      Rannamees vasta: "Tarvis enne ära oodata, kumb võidu saab, kas jahujoona või näljakoona!"

      Mees vaadanud veel. Juba tõmmanud näljakoona jahujoona kõri maha.

      Mine veel appi!

      61. Karu.

      J. Ploompuu Kuusalust.

      Randlased tulnud paadiga merelt. Näinud rannal jänese.

      Noorem kohe vanemale ütlema: "Taat, koputa airuga paadi sorva pääle! Karu rannal, korvad pääs nagu maa mehe vigatimid! Koputa, ehk kardab siis!"

      62. Rebase tänu.

      O. Hintzenberg Tapalt.

      Rebane saanud kana kätte. Vankri rumm olnud aia ääres. Sinna pistnud kana.

      Ise istunud rummu otsa ja ütelnud: "Tänu taevale, et mulle süüa saatis!"

      Pärast tänu hakanud kana rummust ära võtma. Seni kana oma teed läinud.

      Rebane ütlema: "Enam ma enne ilmaski ei täna kui toit ju kõhus on!"

      63. Natuke liiga saanud.

      J. Neublau Jootmalt.

      Endisel ajal leidnud rebane sitika maast. Tahtnud sitika ära süüa, pidanud teist aga tooreks.

      Pannud sellepärast sitika orgi otsa ja küpsetanud tunamultsel tuleasemel. Siis hakanud sitikat sööma.

      Ise ütelnud: "Aiva kõbe, natukese liiga saanud!"

      64. Vihmavari.

      O. Hintzenberg Tapalt.

      Korra sadanud vihma.

      "Vaene СКАЧАТЬ