Название: Eesti rahvanali
Автор: Matthias Johann Eisen
Издательство: Eesti digiraamatute keskus OU
Жанр: Европейская старинная литература
isbn: 9789949530304
isbn:
A. Maailm ja loodus
I. Aeg ja vanadus
1. Eluaeg on pikk.
T. Viedemann Koselt.
Hiidlane sõitnud pruudiga laulatusele. Teel ütelnud pruudile: "Ütle nüüd ei või jah! Eluaeg on pikk, aga peksa sa ikka saad!"
2. Mis kella aeg.
T. Viedemann Koselt.
Korra läinud hiidlane õpetaja juurde. Tahtnud last üles kirjutada, kelle vaderiks teda kutsutud.
Õpetaja küsinud: "Mis kella ajal laps sündis?"
Vader vasta: "Ei tea, kulla herra, seda ühtigi. See oli nii suitsu aeg!"
Õpetaja uuesti: "Millal see suitsu aeg siis oli?"
Vader vasta: "See oli see aeg, kui mehed metsast tulivad ja me sõime küpse tuhvleid!"
3. Ei ole aega rääkida!
M. Liedenberg Vigalast.
Korra teinud juut majale katust. Mehikesele juhtunud aga õnnetus: jalg libisenud, juut katust mööda alla langema.
All teinud talumees tööd. See näinud juudi õnnetust! Hüüdnud kohe juudile: "Kuule, juut, sina kukud!"
Juut aga vasta: "Ei pelle haiga reeki!"
4. Mis päev on täna?
M. Liedenberg Vigalast.
Va saks küsinud külameestelt, kui need pühapäev ta jutule läinud: "Mis päev täna on?"
Külamees kostnud: "Pühapäev!"
Ütelnud mõisnik: "Teil püha, eks mull ole!"
Ütelnud külamees: "Tõin herrale raha!"
Vastanud mõisnik: "Ah see on teine asi, raha võtan vasta küll!"
5. Mil tuleb jälle pühapäevane päevakene.
J. Vitismann Jürist.
Lehmja tüdruk maganud esmaspäev keskhomikuni ja läinud siis karjamaalt hoost ära tooma. Haigutanud ise suu laiali: "Aeh, vaeh, milla tuleb jälle see pühapäine päevakene, et saaks jälle magada!"
6. Kallis päev.
J. Sirdnak Narvast.
Hiidlane hüüdnud, täie suuga kurja.
Teised keelma: "Ära vannu! Täna kallis päev – surnute mälestuse päev!"
Hiidlane vastu: "Pole mina neid veel mäletsemas näinud!"
7. Viimne päev.
Võrul kuulnud korra setu, et pea viimne päev kätte jõuab.
Setu kohe koorma otsa ja annab hobusele piitsa. Sõnub ise: "Ei siis või enam aega viita!"
"Miks mitte?" küsib võrulane.
"Viimne päev varsti käes ja minu poti koorm alles müümata. Pian katsuma, et enne pottidest lahti saan!"
Andis hobusele piitsa ja sõitis tuhat nelja Tartu poole.
8. Jõulu laupäev pikk päev.
J. Sirdnak Narvast.
Muistsel Hiiu naisel olnud jõulu laupäeval pesu pesta ja vorstid teha.
Naine löönud käega ja ütelnud ise: "Jõulu laupäev pitken päiva! Pea ma need valged virutan, pea ma need vorstid vuristan!"
Ütelnud ja heitnud ise magama. Kui ülesse ärganud, olnud ammu juba õhtu pime!
9. Kae, kui kõrgen päe on.
J. P. Sõggel Kaarlist.
Korra teeninud Mulgi tüdruk Tartumaa talus.
Ühel päeval ütelnud perenaine tüdrukule: "Mine, kae, kui kõrgen päe om!"
Tüdruk läinud välja, tulnud aga varsti jälle tagasi ja ütelnud: "Päe oli kõrgen, es saa kaeda!"
10. Olin noor.
A. Kivi Hõbedalt.
Hiidlase poeg läinud kooli.
Koolis küsinud koolmeister poisilt: "Kudas su nimi on?"
Hiidlase poiss vasta: "Ei mäleta! Olin noor, kui ristiti!"
11. Mil sa naise võtsid?
J. Ratas V. Lõevest.
Muhulane käinud Saaremaal. Seal küsitud ta käest, kas ta poiss- või naisemees olla.
Muhulane vasta: "Naisemees!"
Saarlased: "Mil sa naise võtsid?"
Muhulane: "Kuupäev on mull meelest ära läinud, aga aasta on üsna selgesti meeles!"
Saarlased: "Mil aastal sa siis naise võtsid?"
Muhulane: "Umbes sel aastal, kui Orisaares üks täis laetud laev oli!"
12. Kui vana sa oled.
O. Hintzenberg Tapalt.
"Kui vana sa ka juba oled?" küsiti korra ühe eidekese käest.
Eit vasta: "Kes seda nii pikka aja peale enam mäletab! Kaks aastat vanem ikke olen kui minu mees!"
"Kui vana siis su mees on?" küsinud teised.
Eit jälle: "Ei mäleta. Aga eks ta ikka kaks aastat noorem ole kui eit!"
13. Vanaduse teadjad.
A. Meos Tarvastust.
Epp: Kui vana siis su tütar õige on?
Liisu: Mina seda küll enam ei mäleta.
Epp: Ime, ime! Inimene ei mäleta enam oma lapse vanadust! Minul on see nagu tänane päev meeles. Vana tuli puumetsast, lambal oli paar talle ja Juku sündis siis.
Liisu: No mitu aasta sest siis on?
Epp: Seda küll mina enam ei mäleta!
Liisu: No siis oleme mõlemad ühetaolised oma mäluga!
14. Siis kui Paju Hans sündis.
D. Pruhl Metsikust.
Mees kõndinud rukki põllu ääres ja kurtnud kehva rukki üle.
Teekäija läinud mööda ja ütelnud: "Sa ei ole vist sellele põllule sõnnikut pannud. Miks ta muidu nii kehva on!"
Mees vasta: "Olen küll. Kui Paju Hans sündis, sai põld kõva СКАЧАТЬ