Eesti rahvanali. Matthias Johann Eisen

Чтение книги онлайн.

СКАЧАТЬ õhkama: "Oh sa heldeke! Küll ta siis ära eksib! Kus ta teab, kus kalarand on!"

      Ütles ja jooksis otsima.

      III. Looduse ilmumised

      40. Kasukas selga.

      O. Nõu Karjast.

      Korra küsinud Kärla mees teise käest: "Kudas sa nii palava ilmaga võid tööd teha? Ma ei või viluski seista!"

      Teine vasta: "Pane kasukas selga, siis päikse palavus ei pease läbi! Eks sa tea, et talvel kange külmaga kasukas ei lase külma keha kallale tungida. Nii lugu ka suvel!"

      Esimene tänama: "Tänu, vennas, hea õpetuse eest. Küll nüüd kõva või teen!"

      41. Meie külale ja Sookülale.

      J. Sirdnak Narvast.

      Isurlane olnud Narva turul. Pilv läinud üle linna.

      Isurlane ütlema: "Piaks Jumal andma vihma meie külale ja Sookülale!"

      Kuuljad küsima: "Miks siis just neile küladele?"

      Isurlane vasta: "Noh, eks meie külas ela mina ja Sookülas minu väimees!"

      42. Sõi ära.

      O. Legen Rõugest.

      Haanja naine teinud soo ääres kaks nädalat heinu. Vihmased ilmad ei lasknud heinu kuivada.

      Korra olnud natuke kuiv ilm.

      Naine ruttu heinu üles panema. Korraga aga vihm taga. Paari sao osa jäänud vihma kätte.

      Naine aga laotanud kõik kokku pandud saod laiale, murdnud ka reha katki ja ütelnud aga: "Võta, söö nad ära, siis ehk jääb su süda rahule!"

      43. Saja, vihm.

      A. Kivi Hõbedalt.

      Hiidlane teinud heinamaal heinu. Heinad kuivanud just päikese paistel, kui korraga vihma sadama hakanud.

      Hiidlane sõnuma: "Saja, saja vihm! Küll sa saad siis näha, mis ma talvel hoostele ette annan, kui sa ei lase heina kuivada!"

      44. Miks lund sajab.

      J. Nau Karjast.

      Korra küsinud Võhma Reedik hiidlase käest: "Mikspärast sajab lund."

      Hiidlane vasta: "Et soola saaksime!"

      Reedik küsima: "Kas te siis lumest soola teete?"

      Hiidlane kohe: "Noh, kudas siis!"

      Reedik uuesti küsima: "Kudas te siis lumest soola teete."

      Hiidlane seletama: "Paneme lund ahjupealse täis ja siis kütame tua nii palavaks, et lumi ära kuivab. Sool valmis!"

      Reedik arvama: "Jah, miks ta muidu nii palju soola müüa saab ja me peame kõik ostma! Ma hakkan ka soola tegema!"

      Läinud koju, ajanud tua lund täis. Mõtelnud ise: teen soola hästi rohkesti, et mitmeks aastaks saab!

      Kütnud hoolega ahju. Aga mida enam kütnud, seda enam lumi sulanud. Tuba vett täis, aga soola raasugi!

      Reedik viimaks arvama: Mina seda tööd ei mõista. Las jääb hiidlaste hooleks!

      45. Külm võtab ära.

      J. Kurgan Kurnalt.

      Noor hiidlane hakanud peremeheks. Mehel polnud aga keldrit. Naene annud nõuu keldrit ehitada.

      Mees vasta: "Pole tarvis! Aidad, laudad head küll!"

      Tulnud sügise.

      Karduhvlid pandud aita. Ennä, külm võtnud karduhvlid aidas ära.

      Peremees vaatama, kudas külm ometi karduhvlite kallale saanud. Leidnud, et perenaene õhtul õue värava lahti unustanud. Arvanud: sealt vist külm õue tuli ja karduhvlid ära võttis.

      Hiidlane perenaist siunama: "Küll ma sulle teise aasta näitan! Panen karduhvlid tuppa. Katsu siis tua uks lahti jätta; külm võtab su enese ka ära!"

      46. Helsingi piibu täis tubakat.

      D. Pruhl Metsikust.

      Rannamees käinud talvel hobusega üle jää Soomes. Helsingist ostnud kaupa. Kaupmees annud kauba peale piibutäie tubakat.

      Rannamees pannud tubakale tule peale ja hakanud koju sõitma. Kange külm olnud. Kogu tee Helsingi suitsenud piip.

      Saanud koju tuppa, siis kustunud piip ära. Poeg pannud piibule uuesti tule peale ja põletanud tubaka ära.

      Teine kord, kui rannamees jälle Helsingisse läinud, läinud ta kohe sinna poodi ja küsinud niisugust tubakat. Ei saanud enam, sest ei olnud enam niisugust külma, mis mehe hinge auru merel nagu tubaka suitsema pani.

      47. Kirikurahvas, olge vait.

      J. Tõrp Paistust.

      Korra jõulu laupäeva õhtul olnud palju rahvast Paistu kirikus. Ka kaks Viru naist olnud seal. Kange külm oli Viru naiste musta hobuse härma pannud ja seda viisi valgeks moondanud.

      Viru naised ei tunnud oma hoost ära. Otsisivad ja otsisivad, aga ei leidnud. Viimaks leidis üks naine saani, aga arvab, et oma musta hobuse asemel Paistu mehed temale valge asemele annud.

      Naine juhtus kogemata hobuse külge puutuma, ühest kohast langes härm hobuse seljast ära. Nüüd naine rõõmus, et ometi oma hobune käes. Selle asemel teine naine kadunud.

      Hobuse leidja hüüdma: "Kiriku rahvas, olge vait, ma tahan Anut hõigata!"

      Kirikulised naerma.

      Viru naine aga ikka hüüdma: "Viru Anu ae, Viru Anu ae, tule siia!"

      Kange karjumise peale leidiski naine oma seltsilise üles.

      48. Külm koti kallal.

      M. Rekkaro Raikülast.

      Mehed toovad külmal ajal külast kartuhvleid.

      Teine mees pannud õlgi ja riideid koti peale, et külm kartuhvlid ära ei võtaks. Teine ei pannud midagi.

      Viimati teine ütlema: "Pane ka riideid või õlgi peale, külm võtab kartuhvlid ää!"

      Teine vasta: "Pole viga midagi. Enne piab külm koti ära võtma kui kartuhvlid kätte saab!"

      49. Taevas põleb.

      J. Laarmann Kloodilt.

      Virmalised vehelnud.

      Käsmu rannamees tulnud tuppa ja ütelnud: "Taevas põleb mis loitab! Aga las põleb peale: taeva äär on lahti!"

      50. Vasta tuul.

      H. СКАЧАТЬ