Eesti rahvanali. Matthias Johann Eisen

Чтение книги онлайн.

СКАЧАТЬ tulnud koju. Vanalemal kohe uudist rääkida: "Tule, vaata, naisel laps!"

      Mehel hea meel: "Kus ta eige on?"

      Vanaema: "Tule, vaata, sängis naise kaenlas!"

      Mees vaatab: "Jah, õige tubli poiss küll; isa silmad, ema nina ja eige tanni vitsutamise küüned."

      Hiidlane varrude vasta valmistama. Laupäeval enne seda lasknud naine öökulli lahti.

      Kull lennanud aknast välja oma teed.

      Mees seda nähes hüüdma: "Oh sa armuline aeg, küll on see aga õnnis laps, üsna lennates läheb taeva!"

      113. Tüdrukuid tagasi.

      D. Pruhl Metsikust.

      Tüdruk läinud Peterburki teenima. Aasta pärast tulnud pisikese pojaga tagasi.

      Ema tütrega taplema.

      Tütar sõnuma: "Ema on hull! Kes seda enne on kuulnud, et tüdrukuid Peterburist tagasi tulnud!"

      114. Metsast tuli.

      M. Rekkaro Raikülast.

      Tüdruk viinud oma lapse õpetaja juurde ristida.

      Õpetaja küsinud: "Kellega sull laps oli?"

      Tüdruk vasta: "Ei mina tea, kes ta oli. Metsast tuli ja metsa läks!"

      115. Jõin sealt, kust poiss jõi.

      M. Polikarpus V. Pornusest.

      Ema küsinud tütre käest: "Kust sa selle lapse said?"

      Tütar vasta: "Jõin sealt, kust poiss jõi. Oligi käes!"

      116. Õndsast mehest järele jäänud.

      J. Ratas V. Lõevest.

      Võhma naesel (Saarlasel) olnud kolm aastat pärast mehe surma laps.

      Naine kutsutud Mustjala kiriku juurde. Õpetaja hakanud naist noomima.

      Naine vasta: "Pole siin rääkida ühtigi! See on mulle õndsast mehest päranduseks järele jäänud!"

      VIII. Lapsed

      117. Mitu last.

      A. Kuuldsaar Sõrvest.

      Saarlane küsib hiidlase käest: "Mitu last sull on?"

      Hiidlane vasta: "Ole terve küsimast – pole ma seda valu ühtigi tunnud, mull va Viiu kodu selle eest!"

      118. Oli hea.

      J. Prooses Orult.

      Hiidlase naisel olnud kolmikud lapsed.

      Hiidlane kiidelnud pärast: "See oli ometi hea, et ma ise juhtusin koju tulema! Muidu oleks naene tuatäie korraga teinud!"

      119. Ei mahu sissegi.

      J. Prooses Orust.

      Ühe hiidlase abielu paaril olnud palju lapsi ja ühte lugu sündinud ikka juurde.

      Mees hädaldanud: "Mis sa kat teed ää, ei julge enam välja teenistusesse minnagi, pärast naene teeb tua täis, ma'p mahu sissegi!"

      120. Mustlase lapsed.

      O. Hintzenberg Tapalt.

      Mustlane olnud laadal, hulk lapst kaasas.

      "Kas need kõik sinu lapsed on?" küsinud maamees.

      "Jah!" vastanud mustlane.

      "Kui vanad nad on?" küsinud mees edasi.

      Mustlane näidanud üks haaval laste peale sõrmega ja ütelnud: "See on nüüdne, see mullne, see tunamullne, see seda endine, see veel seda endine!"

      121. Paneb käima.

      J. Neublau Jootmaalt.

      Hiidlase aastane poeg pole käima hakanud.

      Hiidlane annub pojale pärmi sisse ja ütelnud ise: "Kui pärm õlut käima paneb ja leiva kergeks teeb, siis piab ta ka mu poja käima panema ja poja jalad kergeks tegema!"

      122. Väike ema.

      J. Pulst Saugast.

      Keblaste mees läinud Pärnu. Uulitsal mänginud väike laps nukuga.

      Keblaste vana seda nähes õhkama: "Küll on linnas väiksed mammad, just mehe põlve kõrgused!"

      123. Räägib ju.

      J. Ploompuu Kuusalust.

      Korra küsinud kiriku juures üks rannanaine teise käest: "Noh mis sinu väike Mann ka teeb? Kas räägib ju?"

      Teine naine vasta: "Jaah! Juba neid jämedambi sanu ikke räägib, nagu kurati, litsi ja mädänü!"

      124. Paras jagu lapsi.

      J. Kurgan Kurnalt.

      Korra kiitnud talumees kõrtsis teistele, et tal paras jagu lapsi olla.

      Teised küsima: "Palju sul siis on?"

      Mees vasta: "Mul kaks poega, eidel kaks tütart!"

      125. Suur perekond.

      J. Samson Võrust.

      Hiidlasel olnud kolm poega ja viis tütart.

      Korra küsinud saarlane, kui suur hiidlase perekond olla.

      Hiidlane vasta: "Mull on kolm poega ja igal ühel neist on viis õde!"

      Saarlane õhkama: "See on ju hirmus!"

      126. Mis neist head on.

      J. Koro Põlvast.

      Vanamees teinud tee ääres tööd.

      Teine läinud mööda, annud Jumal appi ja ütelnud: "Mispärast vanamees tööd teeb: Kas sull lapsi ei ole?"

      Vanamees vasta: "On küll, aga mis neist head on! Jaan läheb sügise soldatiks, Kustas on hädaline, Liisa kasvab suureks, neist ei saa head ühtigi!"

      127. Saksa kasvataja.

      A. Suurkask Viljandist.

      Korra kurtnud vanaeit: "Küll on need nooremad inimesed ka hullud! Ei mõista enam lapsi hoida ega kasvatada! Mina kasvatasin ometi vanemal minijal seitse last ja neist on kõige vanem praegu Riias saksaks!"

      128. Kiusupung.

      O. Leegen Rõugest.

      Ema СКАЧАТЬ