Alasti. Sylvia Day
Чтение книги онлайн.

Читать онлайн книгу Alasti - Sylvia Day страница 17

Название: Alasti

Автор: Sylvia Day

Издательство: Eesti digiraamatute keskus OU

Жанр: Зарубежные детективы

Серия:

isbn: 9789949952663

isbn:

СКАЧАТЬ sulle ei meeldi naiste seltskond?”

      Korts muutus sügavamaks. „Ikka meeldib, kuni pole liialdatud ootusi ega liigset minu aja kulutamist. Olen täheldanud, et parim moodus kõike seda vältida on see, kui sekssuhe ja sõprus teineteist välistavad.”

      Jälle see ärritav „liialdatud ootused“. Ilmselgelt sai see temaga suheldes vaidluspunktiks. „Nii et sul on naissoost sõpru?”

      „Muidugi.” Ta pigistas mu oma jalgade vahele lõksu. „Kuhu see jutt meid viib?”

      „Sa eraldad seksi ülejäänud elust. Lahutad selle sõprusest, tööst… kõigest.”

      „Mul on selleks head põhjused.”

      „Kindel see. Olgu, nüüd mõned minu mõtted.” Mul oli raske keskenduda, Gideon oli väga lähedal. „Ütlesin sulle, et ma ei taha kohtamas käia, ega tahagi. Minu prioriteet on mu töö ja kuna olen vallaline, siis isiklik elu jääb teisele kohale. Ma ei taha ohverdada end mingile suhtele ja tegelikult pole mul aegagi, et pühenduda millelegi püsivale.”

      „Sama siin.”

      „Kuid seks mulle meeldib.”

      „Tore. Seksi minuga.” Tema naeratus oli erootiline kutse.

      Müksasin talle vastu õlga. „Mul on vaja lähedast sidet meestega, kellega ma magan. See ei pea olema tugev ega intensiivne, kuid seks peab olema siiski rohkem kui vaid emotsioonitu nühkimine.”

      „Miks?”

      Sain aru, et Gideon ei olnud kerglane. Kui veider see vestlus tema jaoks ka oli, igatahes võttis ta seda tõsiselt. „Võid pidada seda üheks mu kiiksuks, aga ma ei räägi seda niisama suusoojaks. Mind ajab vihaseks, kui mind seksiks ära kasutatakse. Tunnen end siis väärtusetuna.”

      „Kas sa sellele nii ei saa vaadata, et sina kasutad mind seksiks ära?”

      „Sinuga mitte.” Gideon oli liiga võimukas, liiga nõudlik.

      Särisev, röövellik helk süttis ta silmis, kui oma nõrkuse paljastasin.

      „Peale selle,” jätkasin ma kiirelt, „ma vajan seksuaalsuhtes võrdsust. Või tahan ise kontrolli omada.”

      „Okei.”

      „Okei? See tuli nüüd küll kahtlaselt kiiresti, arvestades seda, et ma tahan sulle selgeks teha, et ma pean kombineerima kaht asja, mida sina mitte mingil tingimusel ei taha kokku sobitada.”

      „Ma ei ole selle kõigega tuttav ega väida, et saan kõigest aru, aga ma kuulan sind – see on probleem. Räägi, kuidas sellega tegelda.”

      Hingasin pahinal välja. Seda ma polnud oodanud. Gideon oli mees, kes ei tahtnud sekselus komplikatsioone, ja mina olin naine, kelle meelest oli seks keeruline. Kuid ta ei andnud alla. Veel mitte.

      „Me peame sõbrad olema, Gideon. Mitte just parimad semud või usaldusisikud, aga kaks inimest, kes teavad teineteisest rohkem kui ainult anatoomilisi iseärasusi. Minu jaoks tähendab see, et me peame veetma koos rohkem aega, mil me aktiivselt ei kepi. Ja kardetavasti peame veetma aega ilma keppimiseta kohtades, kus oleme sunnitud end tagasi hoidma.”

      „Kas me just praegu ei tee seda?”

      „Jah. Ja tead, just nii ma seda mõtlengi. Ma alahindasin sind. Sa oleksid pidanud seda küll tegema veidi normaalsemalt“ – katsin Gideoni suu käega, kui ta tahtis mind katkestada –, „kuid tunnistan, et sa püüdsid leida aega rääkimiseks, aga mina ei olnud valmis.”

      Gideon naksas mu sõrme, kiunatasin ja tõmbasin käe ära.

      „Hei, mille eest see nüüd oli?”

      Gideon tõstis mu haiget saanud käe oma suu juurde ja suudles valusat kohta, paitas keelega. Ja erutas.

      Peitsin käe tagasi sülle. Ma polnud kindel, et oleme asjad sirgeks rääkinud. „Ja nüüd sa tead, et pole mingeid liialdatud ootusi… kui me kahekesi aega veedame, aga aktiivselt ei kepi, siis ma ei pea seda kohtamiseks. Selge?”

      „Selge.” Gideon naeratas ja minu otsus temaga jääda tugevnes. Tema naeratus oli nagu välk pimeduses, pimestav, ilus ja saladuslik, ja ma tahtsin teda nii hullusti, et see oli füüsiliselt valus.

      Gideoni käed haarasid mu reitest. Õrnalt pigistades tõmbas ta mind veidi lähemale. Kaela tagant seotava lühikese musta kleidi serv libises peaaegu ebasündsalt kõrgele ja Gideoni pilk jäi kui needitult mu paljastatud ihule. Tema keel niisutas huuli nii seksikalt ja sugestiivselt, et ma peaaegu tundsin selle hellitust oma nahal.

      Duffy hakkas lauldes armu paluma, tema hääl jõudis meieni alt tantsupõrandalt. Kutsumata igatsus hakkas mu rinnas kasvama, see häiris mind kohutavalt.

      Ma olin juba küllalt joonud, siiski kuulsin end ütlemas: „Tahan veel ühe koksi.”

      5

      LAUPÄEVA HOMMIKUL oli mul kohutav pohmakas ja ma leidsin, et olin selle ära teeninud. Kui pahaks ma ka ei pannud Gideoni kommet pidada seksi üle läbirääkimisi sama kirglikult kui näiteks firmade liitumise üle, osalesin lõpuks neis ise samasuguse innuga. Kuna ma tahtsin teda piisavalt palju, olin valmis võtma riski ja rikkuma reegleid.

      Mind rõõmustas, et ka Gideon rikkus mõnd enda oma.

      Pärast pikka kuuma dušši läksin elutuppa ja leidsin Cary diivanilt läpakaga, ta näis väga värske ja erk. Tundsin köögist tulevat kohvilõhna, suundusin sinnapoole ja täitsin kõige suurema kruusi, mille leidsin.

      „Hommikust, päiksekiir,” hüüdis Cary.

      Ülivajalik kofeiinidoos pihkude vahele surutud, istusin tema juurde diivanile.

      Cary osutas karbile diivanilaual. „See tuli, kui sa duši all olid.”

      Panin kruusi kohvilauale ja võtsin karbi kätte. See oli mähitud pruuni paberisse ja kinni seotud, minu nimi diagonaalselt peal – dekoratiivsete kalligraafiliste ehiskeerdudega. Sees oli merevaigukarva klaaspudel, valges vanaaegses kirjas peale maalitud POHMAKA RAVI; raffiapaelaga pudelikaela külge kinnitatud kirjake ütles: Joo mind. Gideoni nimekaart oli peidus pehmes siidpaberis.

      Kingitust uurides tundus see väga asjakohane. Gideoniga kohtumisest alates näis, et olin pea ees kukkunud ootamatult põnevasse ja ahvatlevasse maailma, kus kehtisid väga vähesed seni teadaolevad reeglid. Olin kaardistamata maa-alal, mis oli nii erutav kui ka hirmutav.

      Heitsin pilgu Caryle, kes silmitses pudelit kahtlasel ilmel.

      „Proosit.” Tõmbasin korgi välja ja jõin sisu pikemalt mõtlemata ära. See maitses nagu läägelt magus köhasiirup. Magu võdises hetkeks vastikusest ja tõmbus seejärel soojaks. Pühkisin suu käeseljaga puhtaks ja surusin pudelile korgi peale.

      „Mis see oli?” küsis Cary.

      „Põletustunde järgi otsustades alkoholi sisaldav pohmelliravim.”

      Cary tõmbas nina kirtsu. „Efektiivne, aga ebameeldiv.”

      Ja see töötas. Ma juba tundsingi end veidi kindlamalt.

      Cary СКАЧАТЬ