Alasti. Sylvia Day

Чтение книги онлайн.

СКАЧАТЬ end kontsadel edasi-tagasi, vesteldes vaikselt Caryga, kui pudelilt korgi tõmbasin ja veini välja valasin.

      Telefon helises. „Hallo?”

      „Tere, kas Eva kuuleb? Ma olen Parker Smith.”

      „Parker, tere.” Toetasin puusa vastu letti. „Kuidas läheb?”

      „Loodan, et sa ei pahanda, et helistan. Su kasuisa andis mulle su koduse numbri, kui ma sind moblal kätte ei saanud.”

      Aah. Mulle aitas juba Stantonist. „Ei pahanda. Mis mureks?”

      „Tundub, et kõik läheb järjest paremaks. Sinu kasuisa on nagu minu haldjast ristiisa. Ta rahastab paari stuudio turvalisusprojekti ja aitab teha hädavajalikke uuendusi. Just sellepärast ma helistangi. Stuudio on järgmisel nädalal rivist väljas. Tunnid jätkuvad ülejärgmisel esmaspäeval.”

      Sulgesin silmad, püüdes ärritushoogu maha suruda. See polnud Parkeri süü, et Stanton ja ema olid kaitsvad kontrollifriigid. Loomulikult ei näinud nad minu turvamises irooniat, kuigi mind ümbritsesid inimesed, kes olid selleks välja õpetatud. „Kõlab hästi. Ei jõua ära oodata. Tahaksin hirmsasti koos sinuga trenni teha.”

      „Ma olen ise ka põnevil. Teen sinuga kõvasti tööd, Eva. Sinu vanemad saavad kõik, mis nende raha väärt on.”

      Asetasin veiniklaasi Cary ette ja võtsin enda omast suure sõõmu. Ma ei väsinud imestamast, kui palju koostööd võis raha eest osta. Kuid see polnud Parkeri süü. „Mina igatahes ei kaeble.”

      „Alustame siis ülejärgmisel nädalal. Su autojuhil on kava paigas.”

      „Vägev. Siis näeme.” Panin toru hargile ja märkasin pilku, mille Trey saatis Caryle, kui arvas, et kumbki meist ei vaata. See oli õrn ja täis magusat igatsust, mis meenutas mulle, et minu probleemid võisid oodata. „Kahju, Trey, et sa minema pead. Kas sul on kolmapäeva õhtul pitsaks aega? Tahaksin sinuga rohkem vestelda kui tere ja head aega.”

      „Mul on siis tund.” Ta naeratas kahetsevalt ja kiikas veel korra Cary poole. „Aga ma saaksin teisipäeval läbi tulla.”

      „Väga lahe.” Ma naeratasin. „Tellime pitsat ja teeme filmivaatamise õhtu.”

      „Tore.” Cary saatis mulle õhusuudluse, kui ukse poole sammus, et Trey välja saata. Kööki tagasi tulles haaras ta veiniklaasi ja ütles: „Nii, vala välja, Eva. Sa paistad päris läbi olevat.”

      „Seda küll,” nõustusin, võtsin pudeli ja me läksime elutuppa.

      „Gideon Crossi pärast?”

      „Oh, jah. Aga ma ei taha temast rääkida.” Kuigi Gideoni püüdlused oli virgutavad, sakkis tema eesmärk täiega. „Räägime hoopis sinust ja Treyst. Kuidas te kohtusite?”

      „Ühel tööotsal. Ta töötab poole kohaga fotograafi abilisena. Ta on seksikas, eks ole?” Cary silmis säras rõõm. „Tõeline härrasmees. Vana kooli stiil.”

      „Ei osanud arvatagi, et selliseid veel järel on, eks ole?” pomisesin klaasi tühjendades.

      „Mida see peaks tähendama?”

      „Ei midagi. Anna andeks, Cary. Ta paistab tore ja ilmselgelt sa meeldid talle. Kas ta õpib fotograafiat?”

      „Loomaarstiks.”

      „Vau. Lahe.”

      „Minu meelest ka. Aga unustame veidikeseks Trey. Räägi parem, mis sind vaevab. Lase tulla.”

      Ma ohkasin. „Ikka ema. Ta sai teada, et mind huvitab Parkeri stuudio, ja nüüd ta on endast väljas.”

      „Kuidas ta teada sai? Vannun – mina pole kellelegi midagi rääkinud.”

      „Tean. See poleks mulle pähegi tulnud.” Valasin oma klaasi uuesti täis. „Kuula edasi. Ta on mu moblat jälitanud.”

      Cary kergitas kulme. „Ausalt? See on ju… haige.”

      „Loomulikult. Ma ütlesin seda ka Stantonile, aga tema ei taha sellest kuuldagi.”

      „No kurat.” Cary tõmbas sõrmedega läbi pikkade juuksekahlude. „Mida sa nüüd ette võtad?”

      „Ostan uue mobla. Ja kohtun doktor Peterseniga, et vaadata, kas tema ei saa emale mõistust pähe panna.”

      „Õige liigutus. Las psühhiaater tegeleb sellega. Ja… kas töö juures on kõik okei? Ikka meeldib veel?”

      „Väga.” Vajusin diivanipatjadele ja sulgesin silmad. „Töö ja sina – teie olete praegu mu elupäästjad.”

      „Aga see kuum noor rikkur, kes sinuga seksida tahab? Kuule, Eva, ma suren uudishimust. Mis vahepeal juhtunud on?”

      Muidugi rääkisin ma Caryle kõik ära. Tahtsin teada, mida tema sellest arvab. Aga kui ma lõpetasin, ei öelnud ta sõnagi. Tõstsin pea, et vaadata, mida ta teeb, ja nägin, et ta silmad särasid ja ta näris huult.

      „Cary? Millest sa mõtled?”

      „See lugu erutas mind.” Ta hakkas naerma ning tema soe ja sügav mehine hääl pühkis suure osa mu ärritusest minema. „Ta on praegu vist täielikus segaduses. Oleksin tahtnud tema nägu näha, kui sa talle nina pihta andsid, nii et ta tahtis sind laksutada.”

      „Ma ei suuda uskuda, et ta nii ütles.” Ainuüksi Crossi hääle meenutamine, kui ta selle ähvarduse tegi, muutis mu peopesad niiskeks, nii et veiniklaas muutus auruseks. „Mis tal mõttes on?”

      „Laksutamine pole mingi hälve. Pealegi oli ta diivanil valmis misjonäripoosiks, nii et ta ei põlga ka tavapärast.” Cary vajus diiva-nile, särav naeratus ilusat nägu valgustamas. „Sa oled kutile suur väljakutse, põnev ja huvitav. Ja ta on valmis tegema järeleandmisi, et sind endale saada, kuigi võin kihla vedada, et ta pole sellega harjunud. Lihtsalt ütle talle, mida sa tahad.”

      Jagasin viimase veinitilga meie vahel ära ja tundsin end palju paremini. Mida ma siis tahtsin? Peale selle, mis ilmselge? „Me ei sobi absoluutselt kokku.”

      „Kas selle järgi, mis diivanil juhtus?”

      „Cary, lõpeta! Unusta see ära. Ta tõstis mind fuajeepõrandalt üles ja tahtis kohe keppima hakata. See on kõik. Isegi kutt, kelle ma baarist koju tassin, näeb rohkem vaeva. ’Hei, mis su nimi on? Kas käid siin tihti? Kes su sõber on? Mida sa jood? Tantsida soovid? Kas töötad siin lähedal?’”

      „Olgu, olgu. Saan aru.” Cary asetas veinipokaali lauale. „Lähme välja, mõnda baari. Tantsime nõrkemiseni. Äkki leiame mõne kuti, kes su tuju paremaks teeb.”

      „Või teeb vähemalt dringi välja.”

      „Cross ju pakkus sulle oma kabinetis juua.”

      Vangutasin pead ja tõusin. „Mis iganes. Ma käin duši all ära ja siis lähme.”

      Sukeldusin klubitamisse, nagu hakkaks see kohe moest minema. Käisime Caryga kõikides kesklinna klubides Tribecast East Village’ini, raiskasime mõttetult palju raha sissepääsule, aga meil oli tohutult lõbus. Tantsisin, kuni jalad tahtsid alt ära kukkuda, aga pidasin vastu – Cary hakkas СКАЧАТЬ