Alasti. Sylvia Day
Чтение книги онлайн.

Читать онлайн книгу Alasti - Sylvia Day страница 15

Название: Alasti

Автор: Sylvia Day

Издательство: Eesti digiraamatute keskus OU

Жанр: Зарубежные детективы

Серия:

isbn: 9789949952663

isbn:

СКАЧАТЬ puhata,” ütles ta ilma tavapärase välkuva naeratuse või üleliigse kiidulauluta, mida müügimehed tavaliselt kasutavad. Tema riided – mustad teksased ja kõrge kaelusega džemper – olid hea kvaliteediga ja see intrigeeris mind. Ning tal polnud flaiereid ega postkaarte. Ta ulatas mulle papüürusest visiitkaardi, millel ilutses kuldne kiri, mis säras ümbritsevate reklaamtahvlite valguses. Mõtlesin, et hoian selle alles kui näite suurepärasest trükireklaamist.

      Seisime kiirustavate inimeste voolus. Cary silmitses teksti lähemalt, ta oli rohkem joonud kui mina. „Paistab päris šikk.”

      „Näidake uksel seda kaarti,” julgustas noormees. „Siis ei pea sissepääsu eest maksma.”

      „Kui armas.” Cary haaras mul käe alt kinni ja tiris kaasa. „Lähme. Äkki leiad selles nooblis paigas mõne kvaliteetse kuti.”

      Mu jalad olid täiesti läbi, kui me lõpuks koha üles leidsime, aga ma lõpetasin hädaldamise, kui nägin uhket sissepääsu. Sissetahtjate järjekord oli pikk, ulatus mööda tänavat alla ja keeras nurga taha. Avatud ukse vahelt kostis Amy Winehouse’i hingestav hääl ja elegantselt riides külastajad väljusid laia naeratusega.

      Tänavamüüja jutt osutus õigeks – visiitkaart oli võluvõti, mis tagas kohese tasuta sissepääsu. Hunnitu perenaine viis meid trepist üles vaiksemasse vippide baari, kust avanes vaade lavale ja tantsupõrandale. Meid juhatati väiksesse nurka rõdu ääres ja pandi istuma lauda, mida ümbritses kaks poolkuukujulist sametdiivanit. Perenaine asetas joogimenüü laua keskele ja ütles: „Joogid on maja poolt. Kena õhtut teile.”

      „Vau.” Cary vilistas. „Meil ikka veab.”

      „See müügimees vist tundis su mõne reklaami järgi ära.”

      „Siis on küll vahva,” naeris Cary. „Jeerum, kui mõnus õhtu. Väljas oma parima sõbrantsiga ja armumas uude kutti.”

      „Ohoh?”

      „Kavatsen vaadata, kui kaugele Trey on nõus minema.”

      Seda oli meeldiv kuulda. Tundus, nagu oleksin juba terve igaviku oodanud, mil ta leiab kellegi, kes temaga õigesti ümber oskab käia. „Kas ta on sind juba välja kutsunud?”

      „Ei, aga ma ei usu, et ta ei tahaks.” Cary kehitas õlgu ja silus oma kunstipäraselt rebestatud T-särki, mis sobis kokku mustade nahkpükste ja neetidega kätistega – ta nägi välja seksikas ja metsik. „Arvan, et ta lihtsalt tahab algul selgust saada, mis suhe mul sinuga on. Ta läks närvi, kui ütlesin, et elan koos naisega ja reisisin läbi terve riigi, et sinuga koos olla. Ta muretseb, et äkki ma olen bi ja salaja sinusse kiindunud. Sellepärast ma tahtsingi, et te täna kohtuksite – et ta näeks, millised me sinuga koos oleme.”

      „Mul on kahju, Cary. Püüan teha kõik, et ta maha rahuneks.”

      „See pole sinu süü. Ära muretse selle pärast. Kõik läheb nii, nagu minema peab.”

      Tema enesekindlus ei pannud mind end paremini tundma. Tahtsin teda väga aidata.

      Kaks kutti peatusid meie laua juures. „Kas sobib, kui me teie juurde istume?” küsis pikem.

      Heitsin pilgu Caryle ja seejärel uuesti poistele. Nad nägid välja nagu vennad ja olid väga atraktiivsed. Mõlemad naeratasid ja tundusid enesekindlad, vabad ja vahetud.

      Pidin juba ütlema: Muidugi, kui üks soe käsi mu paljale õlale langes. „Tema on kinni.”

      Caryl minu vastas vajus suu lahti, kui Gideon Cross talle käe sirutas: „Gideon Cross.”

      „Cary Taylor.” Ta surus laialt naeratades Gideoni kätt. „Meeldiv tutvuda. Olen sinust palju kuulnud.”

      Oleksin tahtnud ta maha lüüa. Tõsiselt.

      „Tore teada.” Gideon istus minu kõrvale ja pani käe mulle ümber, tema sõrmed liikusid vabalt ja omanikutundega mööda mu käsivart üles ja alla. „Äkki mul on veel lootust.”

      Pöördusin kogu kehaga, vaatasin talle otsa ja küsisin vihaselt: „Mida sa teed?”

      Gideoni pilk oli tõsine. „Kõike, mida iganes vaja.”

      „Ma lähen tantsima.” Cary tõusis kavala naeratusega püsti. „Olen varsti tagasi.”

      Ignoreerides minu anuvat pilku puhus parim sõber mulle õhumusi ja kaks kutti järgnesid talle. Vaatasin, kuidas nad läksid, ja mu süda hakkas kiirelt taguma. Mõne minuti pärast muutus Gideoni eiramine naeruväärseks, isegi võimatuks.

      Silmitsesin teda tähelepanelikumalt. Ta kandis grafiithalle viigipükse ja musta V-kaelusega sviitrit; riietus jättis hooletu, kuid rafineeritud mulje. Mulle meeldis see, mida ma nägin, mind tõmbas pehmuse poole, mida riietus talle lisas, kuigi teadsin, et see on vaid meelepete. Gideon Cross oli igas mõttes kõva kivi.

      Hingasin sügavalt ja mõistsin, et pean proovima temaga suhelda. Pealegi, kas ma just selle üle ei kaevelnudki, et ta tahtis tundmaõppimise etapi vahele jätta ja kohe voodisse hüpata?

      „Sa näid…“ Jäin vait. Fantastiline. Imeline. Hämmastav. Nii neetult seksikas... Piirdusin lamedusega: „Mulle meeldib see, kuidas sa välja näed.”

      Gideon kergitas kulme. „Ahaa, midagi mu juures ikka meeldib sulle. Kas kogu pakett? Või ainult riided? Ainult sviiter? Või ehk püksid?”

      Miski tema toonis ärritas mind. „Ja kui see ongi vaid sviiter?”

      „Siis ostan neid kümme tükki ja kannan neid iga jumala päev.”

      „See oleks küll jama.”

      „Kas see ei meeldiks sulle?” Ta tulistas sõnu nagu automaadist.

      Mudisin rahutult käsi. „Mulle meeldib sviiter, aga ülikonnad meeldivad samuti…”

      Ta jõllitas mind veidi aega, seejärel noogutas. „Kuidas kohting patarei-peikaga möödus?”

      Oh kurat. Vaatasin kõrvale. Palju lihtsam oli masturbeerimisest telefonis rääkida. Läbitungivate siniste silmade all vingerdades oli see tappev. „Ma ei räägi sellest.”

      Gideon silitas sõrmenukkidega üle mu põse ja sosistas: „Sa punastad.”

      Kuulsin tema hääles lõbusust ja muutsin kiiresti teemat. „Kas sa käid siin tihti?”

      Kurat. Kust see klišee nüüd tuli?

      Gideoni pani oma käe mulle sülle ja võttis mu sõrmed endale pihku. „Siis, kui vaja.”

      Kiire armukadeduse sööst muutis mu kangeks. Jäin teda vahtima, enda peale vihane, et see mulle üldse korda läks. „Mida see tähendab? Kui lantimas oled?”

      Gideoni huultele ilmus siiras naeratus, mis mulle kõvasti muljet avaldas. „Kui on vaja tähtsaid otsuseid teha. Eva, ma olen selle klubi omanik.”

      No muidugi. Jeerum.

      Kaunis ettekandja asetas lauale kaks roosakat jääkuubikutega jooki neljakandilistes klaasides. Ta vaatas Gideoni poole ja naeratas flirtivalt. „Palun, härra Cross. Kaks jõhvikamaitselist kokteili Stoli Elitiga. Kas toon teile veel midagi?”

      „Praeguseks СКАЧАТЬ