Название: Rein Kasela Veinireisid Euroopa kuulsaimatesse veinipiirkondadesse ja parimatesse veinimajadesse
Автор: Rein Kasela
Издательство: Eesti digiraamatute keskus OU
Жанр: Техническая литература
isbn: 9789949549238
isbn:
Ususõdade perioodil sai see piirkond kõvasti kannatada, tõsikatoliiklased nottisid armutult protestante-hugenotte. Väga tänapäevane, just nagu šiiitide-sunniitide sõjad. Usk ja relvad on küll teised, aga metsikused samad. II maailmasõja ajal oli Sancerre Prantsuse vastupanuliikumise keskus.
Mellot’ perekonna kirjapandud ajalugu algab Louis XII valitsemisajast: ühe üriku kinnitusel vastutas Caesar Mellot aastal 1513 kuninga joogilaua eest. Juba 1920. aastal said Mellot’ veinid Pariisi põllumajandusnäitusel hulga medaleid. Nüüd on neil 100 hektarit viinamarjapõldusid mitmes Loire’i-äärses piirkonnas. Veinimaja tegevust juhib praegu Catherine Corbeau, kes pärast abikaasa õnnetut surma võttis juhtimise enda kätte.
Pika ajalooga veinimaja peokoht oli mäeküljel paiknev suur grott. Alustuseks etendati lugu veinimaja ajaloost, kus tegelasteks veinimaja inimesed. Teises saalis oli laud veinide ja suupistetega. Tähtsaks juubeliks oli valmistatud ka spetsiaalne vein Cuvée 500.
Võib õigusega öelda, et Sancerre’i põldudel kasvavatest marjadest valmistatud Sauvignon Blanc on etalon kogu maailma “Sauvignon Blanci” kasvatajatele.
Oli näha, et kõigi ettevõtmiste mootor oli veinimaja perenaine. Küll esines ta pereliikmetest moodustatud lauluansamblis, küll juhatas veini maitsmist, küll tegeles külalistega. Olin juba varem lugenud, et Catherine peab lugu rallisõidust, nüüd sain lisa küsida. Selgus, et Sancerre’il on oma rallinaiskond, kes võimaluse piires käib ka võistlemas. Mõne aasta eest olid nad isegi Maroko rahvusvahelisel naiste rallil esikümnesse jõudnud. Pidasime Saaremaa ralli organiseerijatega plaani neid meile kutsuda, kuid Saaremaa ralli toimumisaeg langeb kokku viinamarjade koristusega ja siis juba kodunt lahkuda ei saa. Catherine on organiseerinud oma piirkonna naisviinamarjakasvatajate koostööd ning teeninud Prantsusmaa presidendi tunnustuse. Mellot’ veinid saavad aga järjest tunnustust kogu maailmas.
Võib õigusega öelda, et Sancerre’i põldudel kasvavatest marjadest valmistatud Sauvignon Blanc on etalon kogu maailma “Sauvignon Blanci” kasvatajatele. Loire’i jõe keskosas paiknevad veiniväljad sobivad sellele marjale väga hästi: niiskust on piisavalt, päike liialt ei kõrveta, pinnas on savi-lubjakivine, kohati esineb ränikivi, merglit ja vanade jõepõhjade munakive.
Legendi kohaselt said ka kohaliku kiriku müürid püsti tänu veinile. Kiriku ehitamise ajal oli olnud põuane suvi ja kaevud nii kuivad, et mördi segamiseks ei jätkunud vett. Eelmise aasta saak oli aga olnud erakordselt rikkalik ning tehti palju veini. Hea nõu kallis – vein sobis ka mördi tegemiseks ja peagi sai kirik sisse õnnistatud.
Loire’i vasakul kaldal kasvavatest marjadest tehtud vein kannab linnakese järgi nime Sancerre, teisel pool jõge asuvad aga Pouilly-Fumé apellatsiooni põllud. Ilmselt annab just pinnases leiduv mergel sealsele veinile kergelt suitsuse noodi, sellest siis fumé ehk suitsune. Jõest kaugemal asuvatel põldudel kasvatatakse vähesel määral ka “Pinot Noiri”, kuid see jääb Burgundia omadele alla.
Sancerre’i piirkonna teevad kuulsaks ka tumepruuni karvaga ja suurt kasvu kitsetõug Chavignol ning nende piimast tehtud juust crottin de Chavignol. Värskena sarnaneb see meie kodujuustuga ja seda serveeritakse väikestes ümmargustes topsides. Küpsemise käigus juust taheneb ja küpse juustu kaaslaseks läheb vaja kauem küpsenud Sauvignon Blanci.
Joseph Mellot’ veinimaja valmistab veine mitme piirkonna marjadest, muidugi on nende tuntumad veinid Pouilly-Fumé ja Sancerre. Pouilly-Fumé Le Chant des Vignes tähendab tõlkes “veinipuude laulu” ning nimi on tulnud sellest, et lagedamatel põldudel tekitab tuule sahin viinamarjalehtedes kaunist ja omapärast heli. Pouilly-Fumé Grande Cuvée des Edvins on küpsenud pool aastat tammevaadis pärmisettel. Sancerre La Chatellenie on tehtud marjadest, mis on kasvanud samal põllul, millest jaamast tulles mööda sõitsime. Põld asub kohe linna serval järsul mäenõlval. Sancerre La Grande Chatelaine on samuti küpsenud pool aastat tammevaadis pärmisettel, mis annab veinile mõnusa, veidi kreemise tammenüansi.
Sancerre ja Pouilly-Fumé asuvad Loire’i ülemjooksul ning on sealse piirkonna kõige tuntumad veiniapellatsioonid. Vähem kuulsad veinipiirkonnad on Kesk-Loire’i aladel asuvad Quincy, Reuilly, Menetou-Salon ja veel mõni väiksem küla. Sealsed marjad on ikka “Sauvignon Blanc” ja “Pinot Noir”.
Orléansi linna juures pöörab jõgi läände ja edasi algab uhkete losside rida, mille on kuulsaks kirjutanud Alexandre Dumas oma “Kolme musketäriga”, ning Touraine’i maakond – Balzaci, Descartes’i ja Rabelais’ sünnikoht. Sealse piirkonna veinide kuninganna on “Chenin Blanc” ehk “Pineau de la Loire”, vähemal määral kasvatatakse ka “Sauvignon Blanci” ja “Chardonnayd”. Punastest valitseb “Cabernet Franc” ehk “Breton”, tema järel tulevad “Cabernet Sauvignon”, “Gamay”, “Pinot Noir” ja veel mõni kohalik sort. Pinnas on seal väga varieeruv: savi-lubjakivi, savi-räni ja lubjakivine liiv.
Kuna Touraine’i kandis on läbi ajaloo asunud paljude kuningate lossid, on sealsed veinid olnud õukonnas kõrgelt hinnatud. Valgetest tehakse nii kuivi, poolmagusaid kui ka magusaid (moelleux), need sobivad mereandide, jõe- ja merekalade ning muidugi juustude kõrvale. Tehakse ka väärishallitusveine, mis lähevad eriti hästi kokku foie gras’, peterselliga juustu ja kohalike kookidega. Kergemad punased “Gamay” marjast tehtud veinid on vaarikase maitsega ning sobivad linnuliha- ja kalaroogadega. “Cabernet Francist” tehtud veinid sobivad uluki, kitseliha ja juustude kõrvale.
Ookeani poole liikudes tuleb järgmisena Anjou-Saumur. Saumuris asub vana ja kuulus ratsakool Le Cadre Noir. Ajaloolise Anjou piirkonna keskus on sajandeid olnud Angers. Plantagenêt’ dünastiasse kuulunud kuningas René ajal oli see üks Euroopa intellektuaalseid keskusi. Linnakese ajaloomälestiste hulka kuulub kuningaloss koos maailma suurima keskaegsete vaipade kollektsiooniga. Angers, Saumur ja kogu sealne piirkond pakuvad põnevaid avastusi kõigile, keda köidavad ajaloolised lossid ja muidugi ka vein ning kohalik toit. Valgetest viinamarjadest võimutseb seal peamiselt “Chenin Blanc”, natuke kasvatatakse ka “Sauvignon Blanci” ja “Chardonnayd”, millest tehakse nii kuivi kui ka poolmagusaid veine. Need sobivad mereandide, kalade, valge liha ning juustude ja foie gras’ juurde. Punastest kasvatatakse “Cabernet Franci”, “Cabernet Sauvignoni” ja “Gamayd”. Eestis on hästi tuntud sealne roosa, kergelt magus Rosé d’Anjou. Piirkonna veinid sobivad eriti hästi uluki-, linnu- ja lambatalleliha ning juustudega.
Päris ookeani ääres asub Jules Verne’i sünnilinn Nantes, mille ümbruse tuntuim valge viinamari on “Muscadet” ehk “Melon de Bourgogne”. Sellest tehtud vein sobib kokku ookeanikalade ja mereandidega, eriti väikeste koorikloomadega. Meile on kõige tuntum Muscadet Sévre et Maine sur Lie, pärmisettel hoitud vein. Sealne piirkond on läinud gastronoomia ajalukku kui valge võikastme beurre blanc’i sünnikoht – selle olevat välja mõelnud markii Goulaine’i kokk Clemence.
Esimest korda sattusin sinna kanti 1989. aastal, kui Nantes’i lähedal La Baule’i linnas toimusid jalgrattakrossi maailmameistrivõistlused. Le Baule’i liivarand on üks pikemaid Euroopas, kuid sellele vaatamata on seal suvel raske puhkajate vahel vaba platsi leida.
Bordeaux
Kahe mere vahel
1996. aasta Tour СКАЧАТЬ