Põgenemine paradiisist. Michael Mortimer

Чтение книги онлайн.

СКАЧАТЬ mis aga liiga suure kiiruse tõttu Maad endasse ei neelanud, vaid liikus otse läbi planeedi ja väljus kuskil Atlandi ookeanis.

      Siiski pole ükski mainekas teadlane neid teooriaid kinnitanud.

      Tunguusi õnnetus levis kohe ka meediasse. Plahvatust ennast Euroopas näha ei olnud, küll aga oli märgata atmosfääri kerkinud tolmu. Tolm kandus õhus edasi ning päikesekiirtelt vastu peegeldudes paistis taevas omapärane optiline fenomen. See tekitas Euroopa ekspertide seas hulga hüpoteese. Muuhulgas arvati, et tolm pärineb 1883. aastal Krakatau saarel tänapäeva Indoneesias toimunud vulkaanipurskest. 1908. aastal siiski ühtki üle maailma tuntud vulkaanipurset ei toimunud.

      Rootsis kirjutati nähtusest 2., 3. ja 6. juuli 1908. aasta Aftonbladetis pealkirja all „Valged ööd“:

      1. juuli õhtul kell 23 ja 24 oli taevas nii hele, et linna parkides võis keset ööd ajalehte lugeda. Omaenese varju oli võimalik pildistada ja isegi näha. See öövalgus tekitas kõigis suurt imestust ja isegi nii suurt, et mitmel pool pöördus see hirmuks.

      Allikas: Gunilla Lindgren „Asteroider, kometer, meteorer“ [Asteroidid, komeedid, meteoorid], 2003.

Berliin, 3. juuni 1910

      Dear Nicky!

      Kindral von Jacob edastas mulle sinu kirja, Ararati ja Siberi ekspeditsioonide fotod ja sinu õnnesoovid – suur tänu! Tal oli väga hea meel nii sinu kui ka kogu ühiskonnapoolse vastuvõtu eest. Mul on hea meel kuulda, et sinul, Alixil ja lastel läheb hästi.

      Arvestades sinu teadmishimu meie mereväe vastu, arvasin, et sulle pakub huvi fakt, et soomusristleja Prints Heinrich läheneb valmimisele. Ilmselt ühineb alus keiserliku Saksa mereväega pärast proovisõite sügise lõppedes. Saadan isiklikult muidugi ülima saladuskatte all ja suurima usaldustundega need joonistused ja arvutused, mida soovisid Wittelsbachi viie sõjalaeva kohta. Need on kahtlemata abiks maailmarahu säilitamisel. See pole mitte üksnes kinnitus meie monarhiate vastastikusest armastusest või sugulussidemetest, vaid vastus sinu usaldusele ja südamlikkusele, mida oled osutanud teadusekspeditsioonide imeliste leidude näitamisel.

      Palusid oma leidude kohta minu arvamust ja seda siin nüüd siiralt avaldangi.

      Ararati mäe juures lennureisil tehtud pildid on hägused! Sinu mõtetesse, et tegu võiks olla puidust laevakerega, suhtun pigem kui spekulatsioonidesse. Ja mis puudutab selle mäe seost Siberi Tunguusiga, siis hoiatan sind, et sa ei teeks liiga ennatlikke järeldusi. Kas sul on veel teadmisi, mis seda seost kinnitaks?

      Mis puutub Siberisse ja Tunguusi, suudan väljendada vaid oma imetlust. Kahtlemata oled suutnud lahendada eelmise aasta „valgete ööde“ saladuse, mis on mul hästi meeles ja mis rahva seas segadust tekitas. Ajakirjanduses, nagu sa tead, kirjutati, et Venemaal prooviti mingisugust salajast relva. Sinu kogutud informatsioon pealtnägijatelt, mis langeb täpselt kokku selle nähtuse toimumise nädalaga, lükkab ajakirjanduse väited ümber ja pakub nii ka rahumeelt meie rahvale.

      Küll aga ei näi sa olevat sellises seisukorras, et jagada minuga kõiki oma avastuse detaile. Oleksin siiski andnud samasuguse hinnangu nagu sina. Tuhandeid ruutkilomeetreid ümberpaisatud metsa. Tulekera taevas, isegi dünamiidi mõjust tugevam rõhuv lainetus ja siis veel see kummaline järv ja veel kummalisem vesi. Ühtki saadikut see ei rahusta!

      Kinnitan, et minu tuttavaid Saksa teaduse säravamaid isikuid tuleb kohelda ülima peenetundelisusega, kui soovid nendega ühendust võtta või edasiste katsete jaoks head nõu saada. Loomulikult ei tähenda see, nagu ma ei usaldaks sinu käsutuses olevaid tuntumaid Vene teadlasi. Kui sa minule selleks vastavat korraldust ei anna, ei hakka ma ka muidugi ise Tunguusi nähtust pikemalt uurima. Vesi, mis berülliumiga kokku puutudes süttib, nagu mina olen aru saanud, ja mis neelab hobuseid ja inimesi, veeproovides sisalduv aine, mis „proovib elu ennast dubleerida“, pildid loomadest ja taimedest, mis on omandanud moondunud kuju, ekspeditsioonisoldatite seninägematud füüsilised vaevused ja hilisem surm – need tekitavad minus hämmingut ja muret, muuhulgas sinu tervise pärast! Ega sa ometi isiklikult ja kohapeal neist eksperimentidest osa võta?

      Igatahes ei taha ma sel teemal liialt kaua peatuda. Berliini kaunis ilm kestab endiselt, roosid on õies ja lillepeenrad kirjud. Juurdelisatud kaart näitab selle õhtu valgust, mil selle kirja kirjutasin. Kaitsku jumal meid edasiste valgete ööde eest!

      Kaks päeva tagasi leeritati mu tütar Friedrichskirches. Ta läbis koguduse ees „usutunnistuse“ lugemise kenasti. Kogu kirikurahvas oli sügavalt liigutatud ja ma olen tema üle väga uhke, kuna ta tunded olid siirad ning ta suhtub elu- ja religiooniküsimustesse tõsiselt. See jättis sügava mulje ka preesterkonnale. Soovin, et oleksid olnud meiega.

      Nagu sulle teada, tunnen pidevat sügavat austust sinu jumalakartlikkuse vastu. Oma võimu tsaarina oled saanud kõikvõimsalt jumalalt ning sinu vastutus oma rahva usu eest on sinu suur kohus. Aga midagi sellist nagu Püha Graal, millest sa pidevalt räägid, leidub minu arvates ainult saagades. Palestiina reisi järel oled ju hakanud ka üha enam pühast veest rääkima ning sinu ustava sõbrana loodan, et sa ei lase end sellistel loodusvormidel ja antiik-esemetel liiga palju mõjutada. Eriti arvestades poliitilist lahendust vajavaid olukordi: Balkani kriis, kollapalavik ja Bagdad.

      Lõpetuseks tahan väljendada oma soovi, et su poeg peagi terveneb. Sama arvab minu abikaasa ja ma usun, et räägin ausalt, öeldes, et seda soovib ka kogu Saksamaa rahvas. Pärigu sinu poeg, Aleksei Nikolajevitš, Vene riigi troonipärimisõigusega vürst, kord sinult ja jumalalt oma ametikoht!

      Soovin kõike kõige paremat

      kallis Nicky, alati

sinule ülimalt truu nõbu ja sõberWILLY

      Allikas: bolševike konfiskeeritud kiri keiser Wilhelm II-lt tsaar Nikolai II-le, kui Nikolai II Jekaterinburgis 17. juulil 1918 hukati.

      10

Rudolfi hotell, Rovaniemi

      Mikael ja Paul istusid klaasi jõhvikamahla taga Zoomit baari nurgalauas. Laual oli neli tühjaks joodud klaasi ja tühjad pähklikoored. Kõlaritest kostis „I Saw Mummy Kissing Santa Claus“ ja üks lastega pere tegi omale teed kõrvalasuva laua äärde, kus baariosa läks üle Saami delikatessrestoraniks Gaissa.

      Missugune kuradi jõulupõrgu, mõtles Mikael, pole ühtki ruutmeetrit ilma tulede ja põhjapõtradeta, mitte ühtki tänavat ilma iiveldama ajavate rippvanikute ja nipsasjakesteta. Ja siis kõik need väikesed tänavad, Soome jõulusalmid igal vaateaknal. Tean ju selle linna nime peast, seda glögi järele haisvat auku – et ma kõigist kohtadest ka just siia pidin sattuma!

      „Me ei saa niimoodi edasi minna,“ lasus Paul ja saatis pilguga noort kõhnemapoolset naisterahvast, kes neist möödus. „On liiga palju aega läinud. Juba kaks ööpäeva. Jõulukultuurifestival on ju ka läbi saanud, nii et me ei saa lihtsalt huupi edasi otsida. Ja varsti on ju jõulud. Ja… ma pean koju minema, naise juurde.“

      „Ei, jätkame siit otsimist. Kuni nad leiame,“ vastas Mikael vaikselt.

      „Aga millal see sulle ometi kohale jõuab? Nad on ju kindlasti juba ammu Rovaniemist ära läinud! Täpselt nagu need poeedid, keda sa tundsid.“

      Mikael istus mõnda aega vaikselt, vandudes endamisi. Lönncrona, see kuradi idioot.

      Ja siis mõtles ta jälle sellele – raamat.

      Solanderi päevik. Ja kõik, mis seal vahel oli – joonistused, kirjad, mälestusesemed…

      Ei, ei, ma ei sõida siit iialgi ilma raamatuta minema, ilma oma mälestusteta Rebeckast.

      „Sõida СКАЧАТЬ