Armastada ja uskuda. Marian Lester

Чтение книги онлайн.

      Mees jätkas sammudega toa mõõtmist, tunnistades endale, et see on tal harjumuseks muutunud, eriti vangis oleku esimestel kuudel, mil ta ilma aknata vangikongis klaustrofoobiaga võitles.

      “Miks ma pean?”

      “Sellepärast, et ma ei sõitnud läbi kogu riigi mitte vaid selleks, et siin vihma käes märjaks saada.” Naine vaikis hetke ja jätkas siis: “Kuigi vihm mulle meeldib. See kutsub esile meeldivad mälestused.” Claire’i hääles kõlas kurbus.

      Bruce jäi järsult seisma, meenutades samuti juhtumit jahil nende mesinädalate ajal. Tema süda tõmbus valulikult kokku.

      Nad olid läinud kahekesi väikese, Bruce’i isalt päritud kaatriga merele. Tollal janunesid nad nii tugevasti teineteise järele, et pärast kirglikku suudlust armatsesid otse laeva tekil. Vaevalt olid nad jõudnud teineteisel riided seljast rebida, kui algas paduvihm. Sellest hoolimata kustutasid nad vihmavalingu all oma kirge. See oli imeilus, nii romantiline, et siiani, kus nad ka ei olnud, kutsus vihm neis esile ihavärina.

      See aeg on aga jäädavalt möödas.

      Bruce läks naisele lähemale ning tundus, et tema südames pole kohta meeldivatele mälestustele ega sentimentaalsusele, seal valitsevad vaid küünilisus ja oskus selles julmas maailmas ellu jääda.

      “Olgu, Claire, räägi, mis sa tahtsid öelda, aga siis kao siit!” kähvas ta.

      Naine võttis kaminavõrelt oma koti.

      “Minu isa andis sinu vastu valetunnistuse.”

      “Räägi mulle parem sellest, mida ma veel ei tea.”

      “Et varjata oma aktsia- ja maaostu mahhinatsioone, võltsis ta dokumente ning fabritseeris süütõendid, mille põhjal sind süüdi mõisteti.”

      Endise äia nimetamisel tõmbus Bruce pingule. See mees oli algusest peale nende abielu vastu olnud, kuna ta soovis, et Claire abielluks tema vana pankurist sõbra pojaga. Sõbra pank teenindas moodsa olmetehnikaga kauplevat kompaniid Faulkner ja Stanley, andes talle soodsatel tingimustel laenu. Kui Claire teatas kindlalt, et ta armastab Bruce’i ja abiellub ainult temaga, isegi kui isa tütrest lahti ütleb, tegi isa näo, et lepib sellega, ning nemad uskusid teda. Aga, nagu hiljem selgus, ootas isa soodsat hetke, et vastumeelsest väimehest vabaneda. Selline võimalus avanes tal viisteist kuud pärast noorte abiellumist.

      “Need on vanad uudised. Lähme, ma viin su auto juurde.”

      “Papa,” ütles Claire kramplikult neelatades, “süüdistas sind kuriteos, mille oli ise sooritanud: ametiseisundi kuritarvitamine, lohakus ja muu selline. Ma leidsin ta päeviku. Möödunud kevadel enne oma surma tunnistas ta kõik üles. See päevik on mul kaasas.”

      Bruce’ile meenus, kuidas teda, kompanii juriidilise teenistuse ülemat, keda süüdistati ametialases kuriteos, keegi ei uskunud, kui ta ütles, et teda on patuoinaks tehtud. Ei tema advokaat, ei kohtunikud, ei tema oma naine.

      “Sa oled kuus aastat hiljaks jäänud, nii et unustame selle.”

      “Kõik ei ole veel kaotatud!” hüüatas naine püsti karates. “Kohtuasja saab üle vaadata. Mina…”

      “Mis – sina?” katkestas mees teda kurjalt. “Mida sa kavatsed seekord teha? Kas sa usud mind? Või toetad? Või hakkad mind kaitsma nii nagu tookord?”

      “Ma aitan sind!” lubas naine tuliselt. “Ma teen kõik endast oleneva, et sa saaksid endisesse ellu tagasi pöörduda. Sa oled seda väärt.”

      “Kas tõesti?” hakkas Bruce küüniliselt naerma.

      Claire ohkas.

      “Ma ei saa sinu suhtumisest, su ükskõiksusest aru. Kõike saab ju muuta. Me tõestame, et sa ei ole süüdi ning taastame su hea nime ja maine.”

      “Kas sa tõepoolest usud, et ma saan oma endisesse ellu tagasi pöörduda või et ma kunagi endiseks muutun? Oled sa tõesti nii naiivne? Kas elu pole sulle siis midagi õpetanud? Aeg on täiskasvanuks saada, kallis, ja vaadata maailma sellisena, nagu see on, mitte läbi roosade prillide. Saa ükskord aru, et minevikku ei saa tagasi tuua ja juhtunut parandada. Ja kas ongi vaja? Sa oled kolmkümmend üks aastat vana, sa pole enam oma isa väike tüdruk, kes ilmselget ei näe ega mõista.”

      “Ilmselget? Oh jaa, mul on ilmselge, et sa pead end väljatõugatuks ning keeldud selle olukorra muutmiseks midagi tegemast, et sa ei võta vastu abikätt, mida sulle pakutakse.”

      “Abikätt?” sisistas mees vihaselt. “Kelle abikätt? Kas tõesti sinu? Kui sa ennast mõtled, kallis, siis sinu abi on mõnevõrra hilinenud. Üsna vähe, kõigest mingi kuus aastat. Kus su abi siis oli, kui ma seda tõepoolest vajasin?”

      Claire’i pea vajus norgu.

      “Sa ei olnud ainuke, kes abi vajas,” pomises ta vaevukuuldavalt, kuid mees oli liiga kuri, et neid sõnu tähele panna.

      “Viis aastat! Viis pikka painajalikku aastat! Oma elu viis parimat aastat mädanesin ma vanglas selle jätise, sinu isa valesüüdistuse pärast. Ja kui sa ootad, et ma vabandaksin oma jämeduste pärast, siis pead sa kaua ootama.”

      “Ma ei oota, Bruce. Sul on täielik õigus mu isa vihata, aga praegu ei ole asi temas. Sa pead uuesti oma karjääriga tegelema hakkama, aga see on võimalik alles siis, kui su kohtuasi on üle vaadatud. Ma olen kindel, et nüüd, kui on olemas ümberlükkamatud tõendid sinu süütuse kohta, mõistetakse sind täielikult õigeks ja sa saad oma ametikoha tagasi.”

      Bruce oli rabatud. Tema endine naine oli tõepoolest muutunud, ja rohkem, kui ta oleks osanud arvata. Aga mida ta ka ei räägiks, kuid siis, kuus aastat tagasi, reetis Claire tema, ütles temast lahti ning seda ei saa andestada.

      “Ja pärast seda elan ma kaua ja õnnelikult,” ütles mees sarkastiliselt. “Isegi, kui kõik läheb nii, nagu sa räägid ja ma hakkan uuesti tegelema jurisprudentsi alal, ei muuda see midagi. Minevikku ei saa muuta.”

      “Ma ei arvagi nii. Tahaksin vaid, et sul oleks tulevik. Usu mind, ma tahan seda siiralt.”

      “Tulevik? Tänu sulle ja sinu papakesele on mul hiilgav tulevik – endise kinnipeetu tulevik. Ma ei taha enam midagi kuulda. Kurat võtaks, kao mu elust ning jäta mind rahule!”

      “Bruce…”

      “Mida?” karjus mees üha enam ärritudes.

      “Ma palun sind, anna mulle võimalus sind aidata!” Ta ei anna alla, mitte mingil juhul ei anna alla, ükskõik kui kurjaks mees ka ei saaks, mida ta ka ei ütleks, kui palju teda ei solvaks. “Ükskõik kui palju see aega ja jõupingutusi nõuab, teen ma selle koos sinuga lõpuni läbi. Kompanii aktsiate müügist on mul raha, me otsime hea advokaadi. Neile on see edu tõotav töö.”

      Bruce rebis paela peast, viskas selle põrandale ning hakkas otsaesist hõõruma. Jõuetusest midagi muuta oleks ta tahtnud kõva häälega karjuda ja purustada kõik, mis käe alla satub. Nüri valu pulseeris meelekohtades. Kuidas vabaneda hullumeelsest soovist Claire’i embuses kõik unustada? Esimest korda ei suutnud ta end valitseda.

      Oli vaid üks võimalus: saata naine otsemaid minema. Kui Claire on temast eemal, on see nende mõlema jaoks parim, sest mees võib lõpuks enesevalitsuse kaotada. Bruce heitis pilgu naise poole.

      “Ma СКАЧАТЬ