Naiseks olemise kunst. Avasta naiselik vägi läbi arhetüüpide maagilise maailma. Katrin Saali Saul

Чтение книги онлайн.

СКАЧАТЬ style="font-size:15px;">      Enamik variarhetüüpidest ongi kõrvalekalded naiseliku olemise seisundist. Naine lihtsalt ei valda tasakaalu seisundit ega oska olla olemise tabamatus kerguses. Ta kaldub kas mehelikkuse – liigse tegutsemise – poole ja/või langeb variarhetüüpe tootvate negatiivsete tunnete küüsi.

      Nii näiteks on Inetu Pardipoeg jäänud kinni kurbusesse, Kuivik viskleb hirmu küüsis, Laisk Peretütar on kadeduseussi pureda, Jääkuningannat kannustab põlgus, Vanatüdruk on häbi vangis, Täitmatut Naist kihutab tagant puudusteadvus, Must Lesk sirutab kombitsaid aplusest, Õel Nõid kehastab viha ja kurjust.

      Paraku pikaajalised negatiivsed tunded on alati mõjutatud enesehinnangust. See on kas liiga madal (Inetu Pardipoeg, Müürililleke) või liiga ülepaisutatud (Jääkuninganna, Printsess Hernel), mis sisuliselt on ju üks ja seesama. Liigkõrge enesehinnangu taha ja alla on enamasti kuskile peidetud madal enesehinnang. Üleolev hoiak aitab oma alaväärsust pikka aega edukalt varjata – see nõuab vaid oskuslikku maskeraadi. Tihti maskeerivad üleolevad inimesed oma puudujääke nii osavalt, et nad hakkavad ise ka uskuma, et nad on teistest paremad.

      Kui arhetüüp avaldub üle võlli läinuna, lisandub ta algupärasele sisule argessiivsus, mida üldiselt kogetakse maskuliinsusena. Seega – nii Amatsoon, Mässaja, Prostituut, Must Lesk, Jääkuninganna, Rongaema kui ka Täitmatu Naine kalduvad tänu oma tugevusele ja aktiivsusele meheliku energia poole.

      Kui vaadelda ja võrrelda näiteks Tütarlapse ja Kuninganna arhetüüpe mõningate isikuomaduste teljel, siis näeme, et Tütarlaps on arhetüüpidest kõige sõltuvam, abitum, avatum, lühinägelikum, püsimatum, naiivsem, ebakonkreetsem, otsib füüsilist lähedust, näitab tundeid välja. Ja ta on väga armas. Tema juurde läheks kohe ja aitaks.

      Kuninganna seevastu on arhetüüpidest kõige sõltumatum, ise hakkama saav, konkreetsem, otsusekindlam, järjepidevam, strateegilisem, kinnisem ja oma tundeid ta välja ei näita. Armsus ei ole kindlasti mingi kategooria, mille abil keegi Kuningannat kirjeldada võtaks. Ehk siis on need kaks arhetüüpi paljuski teineteise vastandid – üks üdini naiselik, teine võluvalt mehelik.

      Huvitav on jälgida, mis toimub nende kahe arhetüübi varjupooltel. Amatsoon saab juurde Kuninganna mehelikke omadusi nagu sihikindlus, püsivus, strateegiline planeerimine ning liigub mehelik-naiselik teljel mehelikkuse poole, Printsess Hernel aga võtab Tütarlapse energiast lapsikuse, emotsionaalsuse, oskamatuse ja liigub teljel naiselikkuse poole.

      Paljud naised tunnevad end kodusemalt ühes või kahes arhetüübis, teised jäävad kuidagi võõramaks. Sagedamini juhtub, et naisele on omased rohkem mehelikud arhetüübid ehk siis Kuninganna ja Perenaine ning ta ei tunne end Tütarlapse ja Armastajana. Või on just vastupidi – naine on kodus naiselikes arhetüüpides ning ta kontakt mehelikumate – ratsionaalsemate ja tegutsevamate arhetüüpidega – on nõrk.

      Milleks on aga üldse vaja, et kõik arhetüübid naises tasakaalukalt esindatud oleksid? Kas ei võiks olla nii, et ühed on targad Kuningannad, teised ilmestavad elu Tütarlastena, kolmandad on Perenaiselikud ja mõned Armastajad?

      Vastus on eelnevast tuletatult lihtne – mida enam on naine osanud endas integreerida eluterveid arhetüüpe, seda laiem on ta ampluaa tegutseda erinevates olukordades.

      Teiseks võib sellele küsimusele vastata samamoodi nagu Moore ja Gillette meeste arhetüüpe analüüsides. Konks pole mitte selles, kas variarhetüübid end naises ilmutavad, vaid millal ja kuidas. Nad on peidus igas naises. Kui arhetüüp ei avaldu elutervel moel, siis ta ilmutab end varju kujul. Ning tavaliselt on see pikaajalise esinemise korral kurnav naisele endale ja/ või tema lähedastele.

      Paraku pole see võimalik, et naine on näiteks vaid Perenaine ja tal lihtsalt ei eksisteerigi teisi arhetüüpe. Sellisel juhul on ta elu jooksul kas täielikult kaotanud kontakti ülejäänud elutervete arhetüüpidega või see kontakt on väga nõrk ning arhetüübi energia ilmutab end naise juures variarhetüübina. Nii võib hakkaja ja enamjaolt Perenaise energias oleva naise psüühes Tütarlapse asemel tooni anda kurblik ja rõõmutu Inetu Pardipoeg, Armastaja asemel näha Nunna ja Kuninganna asemel Jääkuningannat.

      Saab ka kolmandat moodi vastata. Läbi meeste silmade. Nendel naistel, kes tahavad olla terves, vastastikuses, hoidvas, pikaajalises suhtes mehega, on mõistlik teada, et mehed otsivad suhtes kõigi arhetüüpide eluterveid avaldumisvorme.

Mida mehed naistest tahavad?

      Isegi kui nad seda sõnastada ei oska ning pole arhetüüpidest midagi kuulnud, tahab pea iga mees olla suhtes armsa, naerusuise, imetleva ja elurõõmsa Tütarlapsega, kellega koos on põnev. Kellele saab pakkuda turvatunnet, keda saab hoida ja kaitsta.

      Kõik mehed tahavad veeta öid kuuma Armastajaga, kes tunneb kirge ja ihkab nautida voodirõõme.

      Milline mees ei soovi, et puhtas ja õdusas kodus toimetab Perenaine, kelle sisemaailmas annab tooni meelerahu? Ja oma geenide edasikandmiseks otsivad mehed lastele parimat Ema.

      Iga küpse mehe unistus on omada enda kõrval võrdväärset, arukat partnerit, kellega saab rääkida meest inspireerivatel teemadel. Naist, kes Kuningannana oskab seada ühiseid sihte, kelle silmapaistvat mõistust ja taiplikkust austavad ka mehe sõbrad. Kellega ühise kuningriigi loomisesse pühendada oma aega, jõudu ja energiat.

      Muidugi, ma rõhutan siin sõna „küpse“. Vari- arhetüüpide all kannatav ebaküps mees tahab naistelt valdavalt vaid saada. Ta otsibki Armastajaid, kellelt saada armastust. Või Perenaist, kes ema aseainena teda toidaks ja kataks. Või Tütarlast, kelle jäägitu imetlus paitab ta ego. Kuningannat ta pelgab, temast katsub ta kaugele eemale hoida.

      Küps mees tahab saamise kõrvalt ka anda.

      Tüdrukule pakub mees kaitset ja turvatunnet, põnevaid ettevõtmisi, seiklusi.

      Armastajale annab mees oma truuduse.

      Kuningannale oma jäägitu austuse, partnerluse ja pühendumuse luua ühine kuningriik.

      Perenaisele materiaalse kindluse, ühise kodu, jagatud vastutuse majapidamise (ja laste) eest.

      Andmise ja saamise vahekord mehe ja naise vahel peab olema tasakaalus, muidu tekib emmal-kummal varsti tunne, et „mina pean üksinda rabama“, aga vastu ma midagi ei saa.

      Naistel kipub see tunne sagedaimini peale tulema, kui nad on liiga kaua rüganud Perenaise energias, aga tahaks vähemalt natuke Tütarlapsena muretult ja lõbusalt aega veeta. Väsinud Perenaisel (eriti aga väsinud väikelapse emal) ei ole mingit jaksu Armastajana hullata, ent ometigi on just see arhetüüp naise juures meestele oma stressi mahalaadimiseks ja emotsionaalseks ning füüsiliseks rahuloluks väga oluline.

      Nii jõuavadki paljud paarid ummikusse. Julgen siinkohal väita, et mehed looksid oluliselt vähem kõrvalsuhteid, kui naisel kodus avalduksid kõik arhetüübid, mida mees vajab. Kõrvasuhtesse läheb mees otsima puuduvat arhetüüpi.

      Tujutute Täitmatute Naiste, kontrollivate Kanaemade, üliratsionaalsete Kuningannade või külmade Jääkuningannade juurest tahaks mees pageda Armastaja sooja rüppe või Tütarlapse vallatuse ja tänuliku imetluse juurde. Aga on ka juhtumeid, kus Tütarlapse muretus ajab mehe otsima Perenaise rahu, vastutusvõimet ja hoolt või kus Lumivalgukese infantiilsest naiivsusest väsinud mees tahab kogeda kuningannalikku tarkust. Amatsooniga koos olles tärkab mehes võistlustarve – kumb siis ikkagi СКАЧАТЬ