Naiseks olemise kunst. Avasta naiselik vägi läbi arhetüüpide maagilise maailma. Katrin Saali Saul

Чтение книги онлайн.

      M ulle tundub, et suurim erinevus poisist meheks kasvamise ja tütarlapsest naiseks kasvamise vahel on rituaalses surmas. Psühhoanalüütik Robert Moore11 on veendunud, et mees saaks sündida, on vaja poisikesel tema sees rituaalselt „surra“. Enne küpse mehe avaldumist peavad lapsikud, poisikesele omased mõtte-, tunde-, olemis- ja toimimismallid hääbuma. „Kuna need ei saa haihtuda, siis kasvab küps mees poisipõlve jõududest välja, ehitades oma isiksuse nende peale12.“ Selleks kasutati vanades hõimudes külavanema või šamaani abi. Teatud vanuses korraldasid küla vanemad mehed noorukitele initsiatsiooni- protsessi, mis kindlasti sisaldas endas ka suure valu talumist. Valu teatavasti kutsub endaga kaasa muutunud teadvuse seisundi, initsiatsiooni käigus lausutud loitsud ja tehtavad rituaalid aitasid poisi psühholoogia ümber kujundada mehe omaks.

      Vastupidiselt mehestumise teekonnale tüdruku arenemisel väeliseks, elutervete instinktidega naiseks, ei tohi naine lasta tüdrukul enda sees surra, vaid teda tuleb igal juhul alles hoida.

      Tänapäevane reaalsus on paraku selline, et tänu initsiatsioonirituaalide puudumisele ja küpsete, tarkade isaeeskujude nappusele, on paljud mehed jäänud edasi poisikesteks. Nad ei võta mehelikku vastutust, nad tahavad vaid saada, saada.

      Paljud naised seevastu on eluraskuste, murede ja vastutuse koorma all kaotanud kontakti tütarlapseliku muretusega. Lapsemeelne rõõm, mis on eluvajalik olemise kerguseks, puhkab varjusurmas. Nad muudkui annavad, annavad endast, kuni on tühjad.

      Just tänu sellele rituaalsele surmale tundubki mulle, et mees olla on keerulisem kui naine. Küps mehelikkus välistab poisilikkuse, nõuab mehelt arenenud vastutustunnet, nii hingelist kui füüsilist jõudu, tarkust. Mees ei saa endale lubada pikaajalist nõrkust, abitust, oskamatust. Meestelt eeldatakse, et nad pärast ebaõnnestumisi koguvad end ja tõusevad Sõjamehena jälle jalgele – kogenumana ja vintskemana. Naised ei salli, kui mehed on viripillid, vingujad, kui nad kaeblevad, et ei tea, mida teha. Edutu mees kaotab kiiresti naise silmis imetluse ja austuse. Ja naise imetluse ning austuse kaotanud mees kaotab jõu.

      Jah, naised küll tahavad, et nende mehed oleksid mõõdukalt emotsionaalsed, kuid justnimelt mõõdukalt, mitte liiga. Mees peab olema suuteline pere toitmiseks mammuti tapma ja nülgima. Ta peab tormama hirmu ja valu kartmata läbi kibuvitsapõõsa ja kahlama läbi jääkülma jõe, et saak koju tuua. Ta ei saa haliseda oma haavade üle, mida ta jahiprotsessis saab. Naised ei taha näha meestes poisikesi. Saanud kord meheks, on poisipõlve uks suletud. (Ärge nüüd, mehed, muretsege – mängida, uut kogeda, lõdvestuda, vaimustuda saab vabalt ka küpsetes mehearhetüüpides – pikemalt saab lugeda selle kohta Moore’i ja Gilletti raamatus).

      Naine seevastu võib vabalt tunnistada, et ta ei oska, ei jaksa, ei tea, ei suuda, mammutikorjuse kohal kaastundlikult nutta löristada, mehelik mees ei heida talle seda kunagi ette. Vastupidi, ta tunneb, et naine on väike ja armas ning vajab tema kaitset. Just Tütarlapse arhetüübis on peidus see väike ja armas naine.

      Mammutiajad on küll möödas, ent me kõik pärineme Serengetist. Ürgne koodeks pandi paika iidseil aegadel, muutunud pole midagi. Ainult see, et mõned naised on ise hakanud mammuteid küttima ja on selles meestega võrdselt head.

      Naise sees alal hoitud Tütarlaps toidab suhtes nii naist ennast, kui nakatab tema partnerit. Läbi Tütarlapse saab ka mehelik, küps mees kontakti sügava emotsionaalsusega, lapselikkuse, puhtuse ja süütusega. Mees ise võib-olla ei heidaks samblale pikali sügise lõhna nuusutama, aga kui Tütarlaps ise seda ees teeb, siis mees järgneb ning partnerite vahele tekib mäng. Küpse mehe kontakt lapsega enda sees käib paljudel meestel läbi Tütarlapse.

      Lapselikkus ja lapsikus on kaks väga erinevat mõistet. Eluterve Tütarlapse arhetüüp on lapselik.Kõik Tütarlapse omadused, mis kohe järgmises peatükis loetletud saavad, on omamoodi lapselikud.

      Lapselikkus ei tähenda ebaküpsust, pigem ütleks ma, et lapselikkus on võimalus endas alal hoida elutervet last.

      Lapsikus seevastu on kindlasti ebaküpsuse ilming. Nii mitmedki variarhetüübid (Printsess Hernel, Laisk Peretütar, Naiivitar) kannavad endas infantiilsust, mitte heas mõttes lapsemeelset puhtust.

      Kui naine tahab kehastada süütust ja kergust, on Tütarlapse säde tema sees eluoluline. Ning need naised, kes on heas kontaktis Tütarlapse arhetüübiga, püsivad palju kauem noored ja näevad nooruslikud välja ka kõrges vanuses.

      Tütarlapse arhetüübi essentsi saab lühidalt kokku võtta järgmiselt: avatud südamest voogav elurõõm, uudishimu ja imetlus elu suhtes.

Oskused

      A Ainult Tütarlapsele iseloomulik oskus – muretult elada hetkes „siin ja praegu“

      Tütarlaps oskab olla täielikult kohal – siin ja praegu, ta ei vaeva oma pead, mis juhtus enne, kuidas ta antud hetke või kohta jõudis või mis saab tulevikus. Ta on täiega olevikus. Meeled aitavad tal seda teha.

      Kui Kuninganna ja Perenaine СКАЧАТЬ