Üle piiri. Legendid MicroLinkist ja microlinklastest. Reet Neemoja
Чтение книги онлайн.

Читать онлайн книгу Üle piiri. Legendid MicroLinkist ja microlinklastest - Reet Neemoja страница 8

СКАЧАТЬ tänavalt oli juba kiviviske kaugusel majanduspolitsei kontor, rahvasuus tuntud ka Lubja mendina. Nimetet asutuses hakkasime koos paremate spetsialistidega planeerima edasist tegevust. Kuna autojuhi kinnivõtmine mingit tulemust poleks andnud (“Mina ei tea midagi, üks karvamütsiga mees palus ära tuua”), oli vaja kaup kätte anda ja siis jälitama hakata. Riskide hajutamiseks lubasime meie pahalasele anda kinnises arvutipakendis midagi väheväärtuslikku.

      Komissar: “Kas nii saab?”

      Meie: “Saab, saab, kogu tellitud kaup läheb alati välja pakendeid avamata, meid usaldatakse.”

      Seega pidime meie riskikullerile kauba kätte andma ja organid lubasid edasi jälitada, kuni jõutakse tegeliku tellijani.

      Plaanid peetud, suundusime koos kaasaantud operatiivtöötajaga, kes sarnanes kangesti Šarikoviga Bulgakovi näidendist “Koera süda”, tagasi salongi. Tänavale valvesse minev “Šarikov” hakkas instrueerima, milliste kehakeele märkidega võiksime teda teavitada, et pahalane on saabunud. Näitasime talle selleks ajaks valmis pandud Monipuutri pakendit (sisuks üks vana aku, ballastiks emaplaatide kasutusjuhendid ja tootekataloogid) ning selgitasime, et selle paki poest välja kandja ongi pätt. “Šarikov” jäi kerge urina saatel nõusse.

      Pisike tegutsemislust hakkas õhtu lähenedes asenduma ootusärevusega – riskikuller Miša oli ju relvaomanik ja tegevus toimus 90ndatel. Ühel hetkel oligi ta salongis ning nõudis kaupa. Kogu personal taandus tagaruumidesse piiluma, tehingut vahendav müügimees tassis põskede punetades kilekottidega tarkvarapakendeid, kus olid sees vanad tootekataloogid. Valgusaastate pikkused allkirjaandmised, käesurumised… ja riskikuller oligi läinud ning meie osa läbi.

      Kogu personali tabas ülev nädalalõpumeeleolu ja pingelangus. Küllap korgiti tagatoas veinipudelgi lahti. Ülevuse purustas kildudeks pool tundi hiljem salongi sisenenud “Šarikov”, kes uuris: “Nii, kuidas meil läheb?” Keeldudes uskumast olukorra tõsidust, küsisime vastu: “Te ikka jälitasite pätti?” Masendavat seisu tõestas vastus: “Ei, jutt oli ju kella neljast.”

mikrolinkmikrolink

      Windowsi jooksu turvamine aastal 1995.

      Nüüd oli müügimehel aeg tegutseda: kiire kõne perele ja tungiv soovitus veeta järgmine öö maal vanaema juures. Jah, ägedalt alanud operatsioon “Müügi matkimine” oli saanud ootamatu lõpu: kurjam oli koos libakaubaga sõitnud teadmata suunas. Sündmused arenesid õnneks siiski edasi ja ilma traagikata, pigem lõbusas helistikus.

      Tänavale valvesse jäänud inspektor “Šarikov” oli Priima pakile kritseldanud riskikulleri Ford Transiti registreerimisnumbri ning edastas selle õigel ajal saabunud politseiekipaažile. Mäletatavasti olid mobiiltelefonid sel ajal alles MicroLinki kõige tehnokratimate kasutajate mänguasjad. Ning oh imet, kolmveerand tunni pärast avastati kahtlusalune Transit Pirital ühe tankla juurest.

      Paraku oli libakaup juba maha tõstetud, aga nalja sai sellegipoolest. Nimelt oli riskikuller Mišal olnud tõeliselt pingeline päev – hommikupoole oli ta teinud liikluses väikse kõksu, millest tekkinud rahalised kohustused pidid õhtul sealsamas Neste tanklas klatitud saama. Suur oli avaristide imestus, kui krabisevat lugedes ilmusid justkui maa alt kiirreageerijad, kamandasid kõik pikali ja esitasid oma nõudmise: “Gde kompjuter?” Arvatavasti ei lahku need mehed elu lõpuni avariipaigast ilma ametlikke käitlejaid kohale kutsumata.

      Kahjuks jäi meile teadmata kasti avajate reaktsioon, kui nad nägid akut ja vanu manuaale. Akut meile igatahes tagasi ei toodud – ei läbi salongi vaateakna ega muul moel.

      Näpukas

      Meenutab Heiki Tulk

      1995. aasta sügisel enne presidendivalimisi juhtus MicroLinkis üks “näpukas”.

      MicroLinki ja Kungla Dialoogi telefoninumbrid olid tollal valitsuse keskjaama liinide taga – telefoninumbrid olid defitsiit, aga vanalinna piirkonnas olid Valitsussidel mingid võimalused neid anda ja nii said peale MicroLinki neid paljud teisedki firmad. Seega oli sisenumbrit kasutades võimalik helistada teistele Valitsusside keskjaama klientidele, sealhulgas Arnold Rüütlile.

      MicroLinki ja Kungla Dialoogi turvameestel oli öösel igav ja aja viitmiseks saatsid nad teineteisele faksiga sõnumeid. Paraku unustas MicroLinki turvamees Kungla Dialoogi faksi läkitades pikale numbrile nulli ette valimata ja nii saatis ta selle hoopis Arnold Rüütlile. Meie ei teadnud asjast midagi enne, kui meiega võttis ühendust Kapo ja tundis huvi, miks MicroLink ähvardab Arnold Rüütlit. Olukorra selgitamine ja klaarimine võttis tükk aega.

      Seletus

      Lp Jaako Väli

      Vastuseks Teie telefonikõnele teatame, et on juhtunud kahetsusväärne eksitus, milles kahjuks oleme süüdi meie.

      18.11.1995. a hommikul kl 4.00 paiku saadeti AS MicroLinki faxilt 6308 901 telefax, mis oli mõeldud AS Kungla Dialoogis viibivale isikule. Telefaxi koostas ja saatis mitte-MicroLinki töötaja, kel oli luba viibida öösel meie majas Sakala tn 19 ja tegelda oma kursusetööga. Telefaxi tekst oli meie andmetel nalja pärast kirjutatud ja mõeldud tuttavale, mitte võõrastele lugemiseks, mistõttu on seletatav ka žargoon ning mõneti ebasündsate väljendite kasutamine.

      Telefaxi saatmist Teie aadressil võime seletada ainult kas valeühendusega, ekslikult valitud numbriga või telefonialajaama iseärasustega. Nimelt on AS Kungla Dialoogi faxi number 6314 154. Kuna faxi saatnud inimene ei tundnud meie telefonijaama iseärasusi, jättis ta tõenäoliselt valimata ette numbri 0, mille tagajärjel saadeti fax mitte soovitud AS Kungla Dialoogi numbril, vaid meie alajaama siseselt ja numbril, millel samas alajaamas olevad lõpunumbrid langesid kokku AS Kungla Dialoogi esimeste numbritega.

      Kuna meil pole säilinud nimetatud faxi, saame vaid teatada, et faxi sisuks oli umbes järgmine tekst: “Ära lõhverda või muidu juhtub tead küll mis. Mc.” Tekst on taastatud faxi saatnud isiku sõnade järgi.

      Faxi saatnud isiku sõnul polnud fax mõeldud Arnold Rüütlile ega kellelegi teisele saatja jaoks võõrale isikule. Tegemist polnud kellegi hirmutamisega, vaid naljaga, mis kahjuks sattus valele adressaadile ning andis oma teksti tõttu põhjust olukorra mitmeti tõlgendamiseks.

      Vabandame Teie ja Arnold Rüütli ees ebameeldivuste põhjustamise pärast ning tunnistame, et tegu oli ebakorrektse käitumisega faxi saatnud isiku poolt. Samuti tunnistame ka oma süüd, et võimaldasime võõrastel isikutel ligipääsu faxile, mida kuritarvitati.

      Lugupidamisega

      AS MicroLinki juriidilise ja personaliosakonna juhataja

      Heiki Tulk

      Kaustikuga CRM

      Meenutavad Martin P. Rinne ja Merle Alliksoo

      Ükskord tuli MicroLinki üks Kanada konsultant. Tore lääne onu, kes oli töötanud Kanada suures telekomifirmas. Mõtteloogika, kuidas kliendile läheneda, oli tal väga hea. Ta õpetas praktilisi asju ja andis ka paar sellist näpunäidet, mida oleme kasutanud terve elu. Muu hulgas ütles ta, et meil oleks vaja koostada CRM – panna kirja kõik, mis klientidega tehtud on.

      Vana kombe kohaselt andis ta nõu kirjutada kaustikusse. Ja nii olidki meil iga kliendi kohta kaustad. “Mina ei osanud veel arvutit hästi kasutada, Ardo Reinsalu õpetas mulle ja siis ma õhtuti tagusin seda infot arvutisse. MicroLinkis töötasid kõik öösiti,” tuleb Merlel meelde seik firma СКАЧАТЬ