Moodsate asjade ajalugu. Fredrik Colting

Чтение книги онлайн.

СКАЧАТЬ style="font-size:15px;">      Vanas Egiptuses valati arvatavalt lapseootel oleva naise uriini kahte kotti, ühes nisu- ja teises odraterad. Kui vili võrsus, siis näitas see, et naine on tõesti rase ja olenevalt sellest, kumb sort kasvama hakkas, arvati teadvat ka sündiva lapse sugu. Selmar Aschheim ja Bernhard Zondek töötasid 1928 välja testi, mis põhines kooriongonadotropiini (hCG, human choriongonadotropin) olemasolul. Noorele emasele hiirele süstiti testitava naise uriini ja kohe pärast seda hiir surmati. Kui hiirel oli toimunud ovulatsioon, siis tähendas see, et testitava naise uriin sisaldas hCG-d ja naine oli rase. Samm edasi oli konnatest, mida kasutati kuni 1950. aastateni. Emasele konnale süstiti patsiendi vereseerumit või uriini. Kui konn järgmise 24 tunni jooksul kudes, siis oli testi tulemus positiivne. Konnatestis jäi loom ellu ja teda oli võimalik uuesti kasutada. Kodune rasedustest oli vanasti terve minilabor täis väikseid pudeleid, milles vedelikke ja pulbrit, mis omavahel esmalt segati, siis oodati, segati ja oodati veel natuke, enne kui tulemus käes oli. Tänapäeva rasedustest otsib endiselt hCG sisaldust ja põhiline eeldus on ikka sama – raseda naise uriinis on hCG-d. Raseduse alguses 48 tunni jooksul hCG sisaldus uriinis peaaegu kahekordistub.

      MEIK

      Esimesed tõendid kosmeetika kasutamisest on leitud muistsest Egiptusest ajast umbes 4000 aastat e.Kr. Vanad kreeklased ja roomlased kasutasid elavhõbedat sisaldavat kosmeetikat. Jaapanis värvisid geišad huuli ja kulme peenestatud õielehtedest valmistatud huulepulgaga. Meigipõhja tegid nad kummeliõlist pulgaga, kummeliõli on pehmem variant sumomaadlejate juukseõlist. 1880. aastatel teatas Inglise kuninganna Victoria avalikult, et enese meikimine on sobimatu. Seda peeti vulgaarseks ning end värvisid ainult näitlejad ja prostituudid. Teise maailmasõja eel aga kasutasid kosmeetikat juba väga paljud inimesed kogu läänemaailmas. Kosmeetikaturu võlus tõeliselt õitsele 1910. aastate Ameerika trio: Elizabeth Arden, Helena Rubinstein ja Max Factor.

      Faktid Faktid Faktid

      Vanim ja suurim kosmeetikafirma on L’Oréal, mille 1909. aastal asutas Eugène Shueller. Firma esialgne nimi oli French Harmless Hair Colouring Company.

      PARFÜÜMID

      Parfüümid, õieti nende valmistamise kunst on pärit Vanast Egiptusest, seda kunsti arendasid ja lihvisid roomlased ning araablased. Parfüümitootmise oskused jõudsid araablaste kaudu Euroopasse juba 14. sajandil.

      Renessansiajastul lõhnastasid end peamiselt kuninglikud kõrgused ja teised rikkad, et summutada tolleaegsest napist hügieenist põhjustatud haisu.

      18. sajandil hakati Prantsusmaal Grasse’i piirkonnas üha laieneva parfümeeriatööstuse tarbeks kasvatama lõhnataimi. Parfüümitootjad olid ka tuntud kui mürgivalmistajad: näiteks mõrvati üks Prantsuse krahvinna nii, et hõõruti tema kinnastesse lõhnaõli/mürki, mis sealt aeglaselt krahvinna naha sisse imbus.

      Tänapäeval on Prantsusmaa endiselt Euroopa parfüümitootmise ja – müügi keskus.

      Faktid Faktid Faktid

      Tuntud parfüümide kronoloogia:

      1921: Chanel Nº 5 (Ernest Beaux)

      1925: Guerlain – Shalimar (Jacques Guerlain)

      1948: Nina Ricci – L’Air du temps (Francis Fabron)

      1977: Yves Saint-Laurent – Opium (Jean-Louis Sieuzac)

      1979: Cacharel – Anaïs Anaïs (Roger Pellegrino)

      1985: Christian Dior – Poison (Jean Guichard)

      1995: Calvin Klein – CK One (Firmenich)

      OSTUKESKUS

      Ostukeskus on ajaloolise turuplatsi moodne vorm.

      Esimene ostukeskus oli 1922. aastal Kansas City lähedal avatud Country Club Plaza, mille ehitas J. C. Nichols Company. 1980. aastatel jõudis järg hiigelsuurte megaostukeskusteni, nagu näiteks 1981. aastal Kanadas Albertas avatud West Edmonton Mall, kus oli enam kui 800 poodi, hotell, lõbustuspark, minigolfi rada, kirik, veepark päevitamiseks ja surfamiseks, loomaaed ja 130 m pikkune järv.

      Tänapäeval on maailma kõige suurem ostukeskus 640 000 m² põrandapinna ja 1500 kauplusega South China Mall Hiinas Dongguanis.

       POST-IT -MÄRKMEPABER

      Firma 3D teadlane Spencer Silver üritas 1968. aastal luua väga tugevat liimi, aga see ei õnnestunud üldse, mispeale ta töötas välja hoopis väga nõrga liimi. Uuele liimile leiti kasutust alles 1974. aastal, kui Spencer Silveri kolleeg Arthur Fry tuli mõttele tarvitada liimi järjehoidjalipikutel oma kirikukoori lauluraamatu vahel.

      Esimesed Post-it-märkmepaberi prototüübid valmisid 1977. aastal ja pärast suurt müügikampaaniat aastail 1980/81 võeti toode kasutusele kogu maailmas.

      Faktid Faktid Faktid

      On olemas arvuti tarkvara, mida saab osaliselt kasutada arvuti töölaual nagu Post-it-märkmepaberit kirjutuslaual.

      PÄEVITUSKREEM

      20. sajandi alguses üritas Lõuna-Austraalia keemik H. A. Milton Blake luua efektiivset päikesekaitsevahendit. Aga ei tema ega paljud teisedki suutnud leida kreemile õiget koostist.

      Esimene toimiv päikesekaitsevahend loodi alles 1944. aastal. Teine maailmasõda oli tol ajal täies hoos ja sõdurid kippusid saama tõsiseid päikesepõletusi. Apteeker Benjamin Greene otsustas mõelda välja midagi, mis pakuks sõduritele kaitset ohtlike päikesekiirte eest. Ta valmistas oma naise ahjus kleepja punase aine, mida nimetas red vet pet (red veterinary petrolatum, punane veterinaarvaseliin). Green katsetas seda oma kiilal pealael. Aine ei toiminud sugugi nii hästi kui moodsad päikesekaitsekreemid, aga algus oli siiski tehtud.

      Seejärel lõi Greene palju kasutajasõbralikuma päikesekaitsevahendi ja hakkas seda Miamis ja selle ümbruses müüma. Ta asutas Coppertone Company ja uue päikesekaitsekreemi müük muudkui kasvas.

      Faktid Faktid Faktid

      Vanad kreeklased kasutasid kaitseks päikese eest oliiviõli.

      KÄIMLAD

      Käimla e. tualett võeti kasutusele kauges minevikus. Aastal 2500 e.Kr. oli praeguse Pakistani aladel asunud Harappa elanikel igas majas vesitualett, mis oli ühendatud põletatud tellistega kaetud äravoolutoruga. Tualetid olid olemas ka vanas Egiptuses ja Hiinas. Rooma riigis oli tualett vahel osa avalikust saunast, kus mehed ja naised käisid koos.

      Vesikloseti leiutas 1596. aastal arvatavalt sir John Harington, kuigi enne üldisse kasutusse jõudmist oli vaja seda täiustada.

      Enne ja tol üleminekuajal kasutasid paljud inimesed, eriti maal, välikäimlaid.

      TUALETTPABER

      Tualettpaberi leiutamise eest 1857. aastal peame tänama ameeriklast Joseph Coyettyt, aga pühkimise jaoks mõeldud paberit hakkas British Perforated Paper Company tootma alles 1880. aastal. WC-paber ei jõudnud tarbijani mitte rullides, vaid karbis juba valmis lõigatud ruutudena. Rullis tualettpaber muutus tavaliseks alles 1907. aasta paiku.

      HAMBAHARI

      Naturaalsete СКАЧАТЬ