Moodsate asjade ajalugu. Fredrik Colting

Чтение книги онлайн.

СКАЧАТЬ peab viagra isaks teda. 1994. aastal avastas Nicholas Terrett koos kolleegi Peter Ellisega sildenafiili kui südamehaiguste ravimiga katseid tehes, et see suurendas vere juurdevoolu peenisesse. Dunn ja Wood töötasid välja üheksaastmelise protsessi, mille tulemusena sünteesiti sildenafiili ühendist tablett. FDA (Food and Drug Administration) andis sellele esimese impotentsiravimina heakskiidu 27. mail 1988. Ameerika meedia peab viagra loojaks Pfizeri eelmist asedirektrorit ja meditsiiniuuringute osakonna juhatajat Simon Campbelli, kes kontrollis viagra arendamise käiku.

      C-VITAMIIN

      1747. aastal avastas šoti laevakirurg James Lind, et mingi toitaine tsitrusviljades hoiab ära skorbuuti haigestumise. See aine oli C-vitamiin. C-vitamiin oli esimene vitamiin, mida 1935. aastal hakati Zürichis asuva Šveitsi Tehnoloogiainstituudi teadlase Tadeusz Reichsteini avastatud protsessi abil ka sünteesima.

      PARATSETAMOOL

      1897. aastal pani saksa keemik Felix Hoffmann atsetüülsalitsüülhappe tahkesse vormi, laiemalt sai see tuntuks kui paratsetamool. Hoffmann otsis midagi, mis leevendaks tema isa artriiti (liigesepõletikku).

      Reisid

      MATKAMINE

      Kust on matkamise idee pärit, ei ole otseselt teada. Võib-olla otsustas koopaelanik või mõni teine eelajalooline tegelane toidu ja muu vajaliku kraami selga võtta ja teele asuda.

      Sõjaväes on jalgsi liikumist treeninguna kasutatud juba ammu, aga matkamine on ka armastatud vabaajategevus. Ameerika Rahvuslike matkaradade seadus aastast 1968 (“The National Scenic Trail Act of 1968”) tegi suured maa-alad kõigile ameeriklastele kättesaadavaks ja aitas oluliselt kaasa matkahuvi kasvule. Seadus aitas luua läbi riigi kulgevate matkaradade süsteemi.

      PREEMIAPUNKTID LENNUREISIDEL

      Paljudel lennufirmadel on olemas lojaalsete klientide premeerimiseks boonuspunktide programm. Esimene ja endiselt suurim selletaoline on American Airlines’i “AAdvantage”. Sellega alustati 1. mail 1981. Kogutud punkte võib kasutada tasuta reisimiseks või kaupade ja teenuste ostmiseks.

      ODAVLENNUD

      Esimene edukas odavlennufirma oli Pacific Southwest Airlines USA-s, mis alustas lendudega 6. mail 1949. Lennusõitude lihtsustamise põhimõtted jõudsid ka Euroopasse ja suurim edu on saatnud 1991. aastal odavlendudega alustanud Iirimaa firmat Ryanair ja easyJet’i, mis loodi 1995. aastal.

      Kommuni katsioon

      9118

      Esimest korda kasutati hädajuhtumist teatamiseks ühtainsat numbrit 1937. aastal Suurbritannias. Britid võisid igal pool üle terve riigi politsei, arsti või tuletõrje kutsumiseks valida 999.

      USA-s otsustas Alabama Telefoni juhatuse esimees Bob Gallagher jõuda ette Ameerika Telefonist ja Telegraafist (AT&T, American Telephone & Telegraph) ning ehitas Alabamasse Haleyville’i esimese häirekeskuse. Gallagher ja Bob Fitzgerald töötasid ööl ja päeval, et vähem kui nädalaga installeerida esimene häiresüsteem. Töö sai valmis 16. veebruaril 1968 täpselt kell 2, mille peale hüüti ühiselt: “Bingo!”

      E-KIRI

      E-kirja on defineeritud kui “võimalust saata teisele isikule võrgu kaudu lihtsaid teateid”.

      E-kirja leiutas 1971. aasta lõpul arvutiinsener Ray Tomlinson. Ta töötas arvutiinsenerina 1968. aastast Ameerika Ühendriikide kaitseministeeriumi tellimusel esimest internetti ehitavas firmas Bolt Beranek and Newman (BBN).

      Ray Tomlinson katsetas üht teist enda kirjutatud programmi nimega SNDMSG. Seda kasutasid programmeerijad võrguarvutites programmi ARPAnet jaoks, et saata üksteisele teateid.

      Ray Tomlinson valis sümboli @, et näidata, milline kasutaja on millise arvuti juures (= at).

      Faktid Faktid Faktid

      Maailma esimene e-kiri oli “QWERTYUIOP”, mida vahetasid kaks kõrvuti asuvat arvutit.

      KIIRTEE

      Mõiste “highway” sai alguse New Yorgi avenüüde süsteemist, mida hakati ehitama aastatel 1907–1908. Sama ideega tehti tööd ka mujal, iseäranis Saksamaal, kus avati esimene rahvuslik maanteevõrgustik Autobahn.

      Mõiste “freeway” (‘kiirtee’) ilmus esimest korda 1930. aastatel ja esimene päris kiirtee USA-s oli Pennsylvania Turnpike, mis avati 1. oktoobril 1940.

      Kohe pärast seda, 30. detsembril 1940 avas California oma esimese kiirtee Arroyo Seco Parkway (Pasadena Freeway), mis ühendas Pasadenat Los Angelesega.

      Faktid Faktid Faktid

      Kui avati Pennsylvania Turnpike, siis pidasid inimesed seda nii peeneks, et turistid pidasid maantee vaheribal piknikke.

      HTML

      World Wide Web, HTML, HTTP ja URL kuuluvad Tim Berners-Lee leiutiste hulka aastast 1990. Teda abistasid kolleegid Genfis asuvast rahvusvahelisest teaduskeskusest CERN.

      Faktid Faktid Faktid

      HTML tähendab ‘hypertext markup language’.

      JAVA SCRIPT

      JavaScript’i lõi Netscape’i programmeerija Brendan Eich. Kasutama hakati seda esmalt LiveScript’i nime all osana Netscape Navigator 2,0-st septembris 1995. Varsti sai keel uue nime JavaScript.

      INTERNET

      1969. aastal alustati tööd interneti eelkäija ARPAnetiga. ARPAnet kaitses geograafiliselt laiali paigutatud arvutite võrgustiku abil sõjaväeliste objektide vahelist informatsioonivahetust. Arvutid oskasid teavet vahetada äsja loodud protokolli NCP abil. Esimene andmevahetus uue võrgu kaudu toimus California ülikooli ja Stanfordi Uurimisinstituudi arvutite vahel. Algses ARPAnetis ühendati omavahel neli California ülikooli erinevates laboratooriumides asunud arvutit. Tarkvara Internet Protocol installeeriti varsti iga tüüpi arvutitesse ja võeti kasutusele ülikoolides, ka uurimisgrupid hakkasid kasutama sisevõrku Local Area Networks ehk LAN-i. Sisevõrgud tarvitasid Internet Protocol’i tarkvara, nii et LAN-e sai omavahel ühendada.

      1986. aastal kasvas LAN-ist välja uus konkureeriv võrk NSFnet (National Science Foundation Network). NSFnet ühendas esmalt viis riiklikku superarvutite keskust ja seejärel kõik suuremad ülikoolid, asendades palju aeglasemat ARPAneti (mis suleti 1990. aastal). NSFnet oli aluseks sellele, mida me täna nimetame internetiks.

      JAOSVARA EHK SHAREWARE

      1982. aastal kirjutasid programmeerijad Andrew Fluegleman ja Jim Knopf oma uutes IBM-arvutites paar rakendustarkvara programmi. Kuna nad ei tahtnud kulutada aega ega raha nende turule aitamiseks, otsustasid nad lõigata kasu piraatlevi võrgult ja lubada oma programme kopeerida.

      Fluegleman nimetas oma programmi vabavaraks (Freeware) ja lasi selle nime all ka turule. Varsti ta siiski kaotas kontrolli oma programmi üle, sest tosinkond teist programmeerijat levitasid tema PCtalk’i “parandatud” versioone.

      1984. СКАЧАТЬ