Moodsate asjade ajalugu. Fredrik Colting

Чтение книги онлайн.

СКАЧАТЬ elektronkirjasüsteemis saadetud kiri on interneti ajalukku läinud kui esimene emotikonikasutus.: – )

      Emotikonid on muutunud nii populaarseks, et smiley-maailmas toimuva jälgimiseks on loodud vastav “Emoticon News Bureau”. :~/

      Vaatamata nii tähtsale leiutisele pole Fahlman selle pealt sentigi teeninud. Ta ei saanud aru, kui populaarse uue keele ta tol septembripäeval avastas, ja tal ei tulnud pähegi seda patenteerida.

      : – (

       SMILEY -NÄGU

      1960. ja 1970. aastatel väga populaarse smiley-näo joonistas graafikadisainer Harvey Ball 1963. aastal kindlustusfirmale State Mutual Life Insurance, mille peakontor asus Massachusettsis Worcesteris. Smiley-nägu üritati muuta kaubamärgiks, kuid see oli juba saanud üldsuse omandiks.

      Kujutis sai eriti tuntuks 1970. aastate algul tänu vendadele Murray ja Bernard Spanile, kes kasutasid seda odavate väikeste asjade müügikampaanias. Nad tootsid smiley’ga ja lausega “Have a Nice Day”7 (Murray idee) kaunistatud nööpe, kohvikruuse, T-särke, auto kaitseraua kleebiseid ja muud sellist. 1972. aastal oli kogu USA-s hinnanguliselt 50 miljonit smiley-nööpi ning sellest ajast peale hakkas vaimustus vaibuma.

      Ravimid ja narkooti kumid

      ANTIBEEBIPILLID

      1930. aastatel avastati, et teatud hormoonid takistavad rottidel munaraku irdumist munasarjast. Sellega seoses nähti võimalust luua inimestele rasestumisvastane vahend.

      1950. aastal lõi inimõiguste eest võitleja Margaret Sanger võimaluse teostada uuringuid esimeste antibeebipillide loomiseks, kogudes selle jaoks 150 tuhat dollarit.

      Müügile jõudsid antibeebipillid 1960. aastatel. Antibeebipillid on sünteetilised hormoonid, mis imiteerivad tegelikult naise kehas toimivate östrogeeni ja progesterooni tööd. Pillid takistavad munaraku irdumist munasarjast – pille võtval naisel ei ole ovulatsiooni, sest tema keha usub, et ta on juba rase.

      Faktid Faktid Faktid

      Esimese suukaudse rasestumisvastase vahendi, Enovidi lõi Frank Colton ja moodsa rasestumisvastase vahendi ehk lihtsalt antibeebipilli lõi Carl Djerassi.

      BOTOX

      Saksa füüsik ja poeet Justinus Kerner arendas esimesena ideed kasutada botuliintoksiini, mida ta nimetas ka vorstimürgiks, terapeutilisel eesmärgil. Emile van Ermengem eraldas 1895. aastal esimesena bakteri Clostridium botulinum. Edward Schantz kasvatas 1944. aastal Clostridium botulinum’i bakteri ja eraldas sellest toksiini, 1949. aastal avastas grupp teadlasi, et botuliintoksiin takistab lihaste tööd.

      1950. aastatel kasutati toksiini katseks poliitikute iluravis. Liikusid kuuldused, et endisest näitlejast poliitik Ronald Reagan oli üks esimesi selle protseduuriga oma kortsukesi eemaldanud patsiente.

      Alles 2002. aastal andis FDA (Food and Drug Administration ehk Toidu- ja ravimiamet) heakskiidu A-tüüpi botuliintoksiini (BOTOX ® Cosmetic) kasutamiseks kulmudevahelise “kurjusekortsu” silumisel.

      SIGARETID

      Tubakat kasutasid Põhja-Ameerika põliselanikud juba enne Kolumbuse tulekut. Nad kasvatasid tubakataimi ja suitsetasid neid piibus ravieesmärkidel ja kombetalitustel.

      Christoph Kolumbus võttis mõned tubakalehed ja – seemned Euroopasse kaasa, aga kasutust neile kohe ei leitudki. Alles 16. sajandi keskel muutus tubakas Euroopas populaarseks, kui tubaka propageerimist alustas seikleja ja diplomaat Jean Nicot – temalt sai ka nikotiin oma nime. Prantsusmaal hakati tubakat kasutama 1556., Portugalis 1558., Hispaanias 1559. ja Inglismaal 1565. aastal

      Esimese eduka müügiks mõeldud tubakasaagi sai inglane John Rolfe 1612. aastal Virginias. Seitse aastat oli tubakas koloonia suurim ekspordiartikkel.

      Algul toodeti vaid piibu-, närimis- ja nuusktubakat. Sigarid muutusid menukaks alles 19. sajandi alguses. Sigaretid olid algelisel kujul olemas küll juba 17. sajandi alguses, kuid USA-s said need tavaliseks alles pärast kodusõda.

      KOKAIIN

      Kesk- ja Lõuna-Ameerikas on väsimuse peletamiseks ja tuju tõstmiseks kokalehti näritud juba tuhandeid aastaid. 19. sajandi keskel avastati USA-s ja Euroopas kokaiini pealtnäha kasulikud omadused, hakati eraldama selle peamist aktiivset koostisainet ja müüma seda vees lahustuva pulbrina. Arstid leidsid, et kokaiini saab kasutada antidepressiivse ja paikselt tuimastava vahendi ning astmaravimina. 19. sajandi lõpu poole hakkas näiteks Coca-Cola kompanii kasutama kokaiini värskendava ainena oma müüdavas joogis, väites, et see pealtnäha mahe ja “mõõdukas jook” sobib alternatiiviks alkoholile. 20. sajandi lõpus võeti vastu järjest enam kokaiini keelustavaid seadusi. Oli näha, et narkootikumide tarvitajad muutuvad vägivaldseks, ja üha enam sai teatavaks ka kokaiini kahjulik mõju inimese kehale. Esimene föderaalseadus kokaiini kohta võeti vastu 1906. aastal. Selle kohaselt pidid kõik tooted olema varustatud koostise kirjeldusega. 1914 võttis Ameerika Ühendriikide Kongress vastu “Harrisoni seaduse”, mis maksustas kokaiini sisaldavad kaubad. Kohe pärast seda keelati ära igasugune kokaiini tarvitamine ergutaval eesmärgil.

       ECSTASY

      1912. aasta jõululaupäeval andis Saksa ravimifirma Merck taotluse metüleendioksümetamfetamiini, MDMA ehk ecstasy patenteerimiseks. Tol ajal ei olnud MDMA iseenesest tuntud kui narkootikum, pigem patenteeriti see haavade veritsust vähendava ravimina. Kuid kulus üle 50 aasta, enne kui keegi MDMA-d esimest korda proovis.

      1960. aastatel soovitas arst Alexander Shulgin kasutada MDMA-d teatud raviseanssidel ja nimetas seda “aknaks” (window). Arstid ja nõuandjad nimetasid ainet ülistades imerohuks ja kuni 1985. aastani kasutasid Ameerika psühhoterapeudid MDMA-d laialdaselt selle võime tõttu muuta patsientide meeleolu.

      Ergutusvahendina ilmus ecstasy esmalt Dallase trendikatesse yuppie-baaridesse, seejärel homoklubidesse. Sealt laienes kasutus reiviklubidesse ja edasi ülejäänud ühiskonda. 1990. aastatel, kui reivid muutusid järjest populaarsemaks, hakkasid ülikoolinoored üha rohkem MDMA-d tarvitama ja ecstasy’st sai USA-s kokaiini, heroiini ja marihuaana kõrval kiiresti üks kõige tarbitum illegaalne narkootikum.

       PROZAC

      Prozac on toimeaine fluoksetiini registreeritud kaubamärk ja maailmas kõige enam välja kirjutatav antidepressant. Prozac jõudis Ameerika turule 1. jaanuaril 1988 ja tõusis kahe aastaga turuliidriks.

      Prozaci leiutajate rühma juhtis Ray Fuller. Fluoksetiini avastamise eest omistas Narsad (Rahvuslik skisofreenia- ja depressiooniuuringute liit e. National Alliance for Research on Schizophrenia and Depression) talle auhinna avastuse eest farmaatsiavallas (“The Pharmaceutical Discoverer’s Award”). Ka ravimifirma Eli Lilly Company juures töötava uurimisrühma liikmed Bryan Molloy ja David Wong said autasu.

      VIAGRA

      Viagra ehk sildenafiil on esimene tööstuslik impotentsiravim. Ravimifirma Pfizer kinnitab, et viagra loomisele aitas kaasa sadakond teadlast ja seepärast on võimatu välja tuua ühte kindlat isikut. Briti meedia andmeil avastasid viagra loonud protsessi Peter Dunn ja Albert Wood. Nende nimed seisid Pfizeri esitatud viagra patenteerimise taotlusel. 1991. aastal avastasid teised kolm Pfizeri teadlast, Andrew Bell, David Brown ja Nicholas Terrett, et sama keemiline ühend sobis südameprobleemide, СКАЧАТЬ