Maali mulle lootus III osa. Maali mulle lootus. Erika Nessel

Чтение книги онлайн.

СКАЧАТЬ ta sõidutas mind magamistuppa.Polnud tarvis lukustada uksi ega kustutada tuld. Nii, näha teda ja olla ise nähtaval, oligi põnevam. Kes julgeks häirida Funkie´t?

      Ta lohistas end ratastoolist voodisse. Ma võtsin end täiesti paljaks, seistes otse ta ees. Viskasin riided kõik hunnikusse. Danny võttis kaelast mobiili, asetas selle öökapile voodi kõrval. Tõmbas särgi üle pea seljast ning jäi siis ootama mind. Ma heitsin tema kõrvale, lükkasin eemale teki, mis mind tema juurde minemast segas. Hõõrusin end tema tugeva rinna vastu, nurrudes mõnust kui kass. Ennastunustavalt suudlesin Funkie nägu ja kaela, seejärel väheste karvakestega kaetud rinda, tasapisi libistasin end allapoole, jõudsin nabani… Hellitades seda keeleotsaga, kiskusin juba erutusest värisedes lahti tema püksirihma. Dan oigas, nautides täiega iga mu õrnematki puudutust. Aitasin tal püksid jalast, imetledes tema varjamata alastust, sest just selliseks oli Jumal teda loonud. Ta ootas, oli valmis ja tahtis. Ma jätkasin tema hellitamist, olles õnnelik, et tema on õnnelik, et ta on rahul ja üleni erutusest pingul.

      Ma imesin ta peaaegu tühjaks ja siis tõmbas ta mind endale peale. Tasa oiates tegi ta kõik, mida suutis, hellitades ning muutes hulluks nüüd mindki. Ma kiskusin teda enesega kaasa ühe meeletu maailma piirile ja kukutasin taas maa peale tagasi. Kuigi me teadsime, et asjaolude sunnil pean olema alati mina see aktiivsem pool, oli ta siiski väsimatu ja pöörane kui loom. Ja minule näis, et mul ei saa kunagi olema temast küllalt.

      Aga lõpuks hakkas õndsus kasvama üle pea. Enam ei suutnud Dan hoida tagasi plahvatust. Ma karjatasin, surusin küüned tema õlgadesse. Ta oigas ja mina kaotasin kontrolli oma hullunud keha üle. See hetk oleks võinud igavesti kesta… Tuba lõi keerlema ja kaotas hetkeks oma piirjooned.Viimse mõistuseriismega püüdsin hoida end veel tagasi, lootes, et ei küünista Danny õlgu veriseks, et ei tee talle haiget…

      Tohutu jõud rebis mind äkitselt juustest ning samal hetkel röögatas Funkie metsikult. Ma ei taibanudki, miks tõusin järsku lendu ja prantsatasin siis kolinal kogu pikkuses põrandale. Polnud see enam õnnis taevasseminek ühti! Külm ja kõva põrand võttis mind määratu pauguga vastu. Esimeseks reaktsiooniks oli ajada end kiirustades istukile, et näha, mis kurat tegelikult juhtus? Polnud mahti mõelda valule, sest ilmselgelt sai Dan seda topelt. Ta aina oigas ja vandus nii roppude sõnadega, nagu ma eal tema suust pole kuulnud. Selleks oli ka põhjust, sest otse minu ja voodi vahel seisis mustanahaline, laiaõlgne kolge, kelle närv paistis olevat veel mustem kui tema nahavärv. Pagan küll! Kust see Danger siia sai?

      Siis ta pöörduski ja käratas mulle:

      „Pane riidesse, lirva!”Haaras maast kaltsu ja virutas selle mulle otse näkku. Jõudsin selle kinni püüda ning leidsin lähemal vaatlusel, et see on mu oma pluus. Karjatasin vaid kohkunult:

      „Mis sul arus on, Danger?”

      „Pea suu ja aja kestad selga!” tuli vastuseks.

      „Sa ei vii teda ära!”nõudis Funkie õiglust. Ta tõmbas nüüd kohmakalt tekiserva endale peale, mis vahepeal oli kaugele voodinurka surutud olnud. Ihualasti oli ta seal voodis, jalutu ning täiesti võimetu oma au tagasi võitma. „Sul pole mingit õigust mu majja sisse murda!”

      „Ega ma murdnud. Su uksed on lahti,” sõnas Bill täiesti rahulikult. „Mul on tugevama õigus. Teen, mida tahan, vaat nii! Sina, sant, ole parem kuss!”

      Oh kurat küll! Ma olin Dangerit sellisena näinud elus vaid paar korda ja tookord polnud tema viha minu vastu suunatud.Selline käitumine tema poolt ei tähendanud midagi head.

      Tõmbasin hirmuga pluusi selga.Istusin ikka vaguralt maas ja mõtlesin, et kui juba Danger vihast ogaraks läheb, on vist targem tema sõna kuulata.Pealegi ei suuda Danny mu heaks midagi teha, ta on Billy ees veelgi abitum kui mina.

      Aga Funkie ei nõustunud Dangeri ülemvõimuga. Ta aina vandus ja sõimas ning Danger nähvas talle vahetevahel vastu. Ma olin sunnitud kuulama nende roppu kahekõnet, niikaua kuni järgmiseks riideesemeks saatis Bill jalahoobiga mu suunas lendu kollase miniseeliku.Tõmbasin selle ruttu üle jalgade ning julgesin lõpuks ka püsti tõusta. Mu aluspesu vedeles endiselt tema jalge ees, kuid ta ei üritanudki seda mulle kuidagi anda. Küllap arvas, et seda pole vaja ning mina arvasin, et kõige targem on vait olla.

      „Kui sa Hüdrat ära viid, helistan kohe Kenzole!” ähvardas Funkie. „Ma laon kõik talle ette! Ma ei luba sul siin ülbet mängida!”

      „Ära ole selles nii kindel, semu,”mühatas Bill külmavereliselt. „ Sa ei helista kuhugi!”

      Oma ägedas vihahoos polnud Danny märganud, et öökapilt on tema mobiil ammu kadunud. Nüüd võttis Danger selle rahulikult põuest, näitas sõbrale ja viskas hooletult kolinal maha.

      „Mida sa teed?” karjatas Funkie kohkunult, kui Bill kogu oma keharaskusega telefonile peale astus. Raginal, ilmse mõnuga, litsus ta selle laiaks, haaras siis jaki sisetaskust lapiku pudeli ning jõi ülbelt hea lonksu.

      „ Mis sul arus on, Bill?” ägas nüüd Funkie, unustades korrapealt oma vapruse. „Sa ei või teda nii lihtsalt ära viia!”

      „Kahjuks võin ma kõike, armas sõber! Ma viin selle litsi endaga kaasa ja vaatame siis, mis laulu see linnuke siis mulle ka laulab!” Bill ammutas pudelist veel ühe lonksu ja pöördus minu poole.Ta silmad olid hägusad ning ma alles nüüd hakkasin taipama,et Danger on tegelikult täitsa kuratlikult täis. Kuid see oligi just tema komme – juua nii, et teised ei märkaks, kui purjus ta tegelikult on. Ta läks lihtsalt peast segi, ilma, et tuigerdaks või lällutaks niisama. Ja just sellisena oli ta paraku eriti ohtlik.

      Nüüd, olles algusega rahul ja kindel, et Funkie jääbki sinna, kus ta parajasti on, haaras Bill mul õlast kinni ning lükkas ukse poole, magamistoast välja, esikusse.Vastumeelselt olin ma sunnitud minema temaga kaasa, sest võidelda rusikatega Dangeri vastu kui ta on nii jumala täis see oleks ilmne enesetapp.

      Aga äkitselt röögatas Funkie meie selja taga:

      „Sa ei tee seda, Danger!” Selles hääles polnud enam ainult invaliidi abitus ega ka mitte lihtsalt ähvardus. Selles oli midagi hulga enamat ning Bill, olles kogenud võitleja, tabas ära ohu, vaid korraks pilgu üle õla visates. Mina ei jõudnud midagi taibata, kui ta mind ootamatult tugevasti otse keset selga tõukas. Kukkusin esiku vaibale lausa käpuli ning Bill ise viskus järsult näoli vastu seina. Samal hetkel täitis ruumi kõrvulukustav pauk!

      Mis siis, et purjus, Danger teadis, mida teeb. Keeras ringi ja tormas tagasi, riskides saada järgmiselt kuulilt otsetabamuse.Õnneks seda ei tulnud. Bill haaras Funkie´l käest, pööras selle järsult kõrvale koos peos oleva relvaga ning lõi rusikaga invaliidile otse näkku. Ma nägin, kuidas revolver Danny käest kaarega põrandale lendas. Täisnurga all pöördus Funkie pea kuklasse ja ta ise langes elutult padjale. Liiga liikumatult. Liiga pea kuklas ja silmad kinni. Suunurka kogunes verd…

      Mul võttis vaatepilt hinge kinni. Ma ei suutnud end isegi liigutada.Seisin ukse vahel ja vahtisin, suu ammuli toimuvat. Ma jõllitasin Funkie´t terve pika minuti, kuni Danger revolvri üles võttis ning minu juurde tagasi tuli.Ta ise tundus olevat niisamuti kohkunud.Taganes mitu sammu, enne kui pilgu Funkie pealt ära sai. Äkitselt nägi ta välja hulga kainem kui oli olnud enne lasku.

      „Pane riidesse!”nähvas mulle.

      „Sa tapsid ta ära, Bill!”oigasin jõuetult.

      Ta suunas mulle näkku lelu, mis äsja oli teinud äärmiselt kõva pauku.

      „Pole vahet, kes keda enne tapab.Varsti notime kõik üks-teist maha, siis pole mingit vahet!”

      Mul hakkas СКАЧАТЬ