Название: Kogu moos
Автор: Peeter Sauter
Издательство: Eesti digiraamatute keskus OU
Жанр: Зарубежная классика
isbn: 9789949537051
isbn:
Soomest tuli dokfilm Jaapanist. Mingitest kloostritest vist. Päris huvitav oli vaadata.
Isa tuli tuppa ja vaatas seistes, mida ma vaatan. Siis ta istus tugitooli. “Mida seal näidatakse?” küsis ta veidi aja pärast.
“Mina ei tea,” ütlesin ma. “Jaapan vist.”
“Ahah.”
Ta istus vaikselt ja vaatas seda Jaapanit justkui vastumeelselt. Mina hakkasin millegipärast üha suuremat huvi üles näitama. Kummardusin tugitoolis ettepoole ja vaatasin keskendunult. Tema nõjatus seljatoele ja vaatas altkulmu. Ta andis olemisega mõista, et eks see üks udu-saade on, aga mina – see on kaval ja nupukas saade. Mu pea oli viltu ja lõug pöidlaotste peal. Eestist oli algamas Aktuaalne Kaamera ja soomest üks kontsert. Ma olin Jaapanit ainult sellepärast vaadanud, et ootasin kontserti. Ma olin lootnud, et äkki ta täna ei tule Aktuaalset Kaamerat vaatama. Ta ehk poleks tulnudki, aga ta jalutas läbi koridori ja nägi, et telekas mängis, ja siis tuli talle pähe – Aktuaalne Kaamera. Teadsin, et mu võimalused olid läbi, aga ma ei tahtnud järele anda. Ma pidanuks ära jalutama. Aga ma tegin kõik valesti, nagu ma tihti millegipärast teen.
Kontsert pidi algama viis enne poolt ja oleks näinud, mis bändid peale lähevad. Sellepärast ma ei raatsinudki minema jalutada. Hakkaski peale. Vaevalt olid alguskirjad ära, kui isa ütles: “Aktuaalne hakkab pihta, lülita ümber.”
“Kell pole veel pool,” ütlesin ma.
“Kohe saab, lülita ümber.”
Venitasin veel mitu pikka sekundit, aga kõik oli selge. Ta teadis, et tal pole vaja enam midagi öelda.
Eestist oli ees looduspilt ja kellaaeg. Poole kaheksani jäi veel mitu minutit. Ma ei lülitanud tagasi. Jalutasin minema ja jätsin ta pargipilti vaatama. Aga ma ei jõudnud kaugele. Olin koridoris, kui ta hüüdis: “Poiss, maja on külmaks läinud, küta natuke ahju.”
Ma jäin seisma ja tahtsin vastata. Polnud midagi vastata. Võtsin kammi ja kammisin koridoripeegli ees üksikasjalikult pead.
Ema on alati tõsine ja nagu kurja näoga. Morn ja tige. Ja ta ei räägi peaaegu mitte midagi. Ja kui räägib, siis on see mingi praktiline jutt, lihtsalt niisama, kergelt ja vabalt pole teda nagu rääkimas kuulnudki.
“Maimukene,” ütles isa kööki astudes.
Ema istus taburetil otse lambi all ja nõelus. Mina sõin. Ema nõelus edasi ja ei viitsinudki kuri olla, kuigi ta oli peaaegu alati, kui isa vines oli. Isa vilistas vaikselt, peaaegu kuuldamatult ja otsis endale pliidilt süüa.
Korraga hakkas ema rääkima, niimoodi eikellelegi: “Muudkui orja päevad läbi, kelle palgast see toit koju ostetakse, ma ei tea, kuhu sinu raha läheb, ma ei mäleta, et sa mulle toidu ostmiseks kopikatki oleks andnud, sul on auto istumise all, aga mina tassin iga jumala päev piimapudeleid käe otsas.” Ta ei rääkinud kurjalt nagu muidu, aga ükskõikselt, ja ei vaadanud oma nõelumise kohalt üles. “Ma olen kõigest sellest väsinud, kui saaks, ma ei tulekski voodist välja.”
See oli tavaline, sada korda kuuldud jutt, aga tema ükskõikne toon tegi tuju sandiks.
Tulin koju, isa ei olnud ja ema oli selle asemel, et olla mõru ja vaevatud, hoopis pehme ja sõbralik. Ta pakkus mulle köögis süüa. Ma ei saanud millegipärast ta vastu sõbralik olla. Kuigi, tema olemine meeldis mulle väga. Võibolla kartsin sentimentaalseks muutuda. Ja ma olen kogenud, et ta võib olla soe ja sõbralik, aga kui hakkad temaga sõbralikult rääkima, ütleb ta äkki midagi külma. Ta nagu kardab headust ja sõbralikkust. Või sellelt pettasaamist. Ja nüüd olin ma morn ja kinnine. Ema käis ringi, kastis toas lilli, pühkis köögipõrandat, pesi mingeid nõusid ja võttis aeg-ajalt paarilauselise jutuotsa üles. Aga mina nullisin kõik need jutuajamised.
Конец ознакомительного фрагмента.
Текст предоставлен ООО «ЛитРес».
Прочитайте эту книгу целиком, купив полную легальную версию на ЛитРес.
Безопасно оплатить книгу можно банковской картой Visa, MasterCard, Maestro, со счета мобильного телефона, с платежного терминала, в салоне МТС или Связной, через PayPal, WebMoney, Яндекс.Деньги, QIWI Кошелек, бонусными картами или другим удобным Вам способом.