Gort Ashryn I osa. Enne viimast sõda. Leo Kunnas

Чтение книги онлайн.

СКАЧАТЬ mu ülemiste jäsemetega kinni enne, kui jõudsin peaga vastu põrandat prantsatada. Teoreetiliselt ei peaks selline reageerimiskiirus elusorganismide puhul võimalik olema. Need kuradi masinad, kellega ma pärast sõjakooli lõpetamist sõdisin, tundusid ar’ashw’arhanghirite kõrval aeglased nagu kilpkonnad.

      Kuumus ja hirm tundusid lausa põletavat, kui ar’ashw’arhanghir mind sõidukisse kandis. Kuid nüüd teadsin tema hirmu põhjust. Meie valvurid olid ise surmamõistetud vangid. Nad kartsid surma. Ning ar’ashw’arhanghirid kartsid inimesi, kartsid sedavõrd,et ei tahtnud meiega mingit tegemist teha ning määrasid surmamõistetud meid valvama.

      Hirm meie meeltes, mis viis mitu kamraadi enesetapuni, oli kõigest ar’ashw’arhanghirite meeletu hirmu vastukaja. Uskumatu, et nad seda vähimalgi määral välja ei näidanud. Imetlesin siiralt ar’ashw’arhanghirite enesevalitsemisvõimet, see tundus üliinimlik või täpsemalt öeldes ebainimlik, aga igasugused võrdlused on nagunii kohatud.

      Rääkisin oma tähelepanekutest Narasinhale. Ülemveebel Singh järeldas, et kõige suuremat hirmu tekitavad ar’ashw’arhanghirites meie individuaalsus ja individuaalsed reaktsioonid. Ka oletas ta, et ar’ashw’arhanghirid ootavad, et varem või hiljem me kõik sooritame seppuku. Täpselt nii oleks nad ise talitanud, sest nad ei anna end kunagi vangi.

      Seepärast ei tohtinud me edaspidi teha enam midagi, mida ar’ashw’arhanghirid ootasid või pidasid loogiliseks. Seppuku ei olnud enam isiklik asi, millele vahele ei segata. Kui kamraadid hakkasid nõrkema, aitasin neil vastu pidada. Ajapikku muutusid mu võimed tugevamaks.”

      „Nii et kui sa poleks vangi langenud, poleks sa kunagi suutnud psii-võimeid sellele tasemele arendada, kuhu need on praegu jõudnud?” küsis kommodoor.

      „Jah, ilmselt poleks ma kunagi suutnud saavutada psii-kontakti ilma lahinguarvutita. Ükski minu eelkäijatest pole seda suutnud,” ütlesin vastuseks.

      „Ometigi teie ainus ellujäänud ohvitser leitnant Arthur Percival IX tappis enda palju hilisemal ajal?” tahtis arst teada.

      „Teda ei olnud võimalik aidata. Ta läks hulluks. Kuid leitnant Arthur Percival IX ei teinud seppukut. Ma tapsin ta,” ütlesin rahulikul tasasel toonil.

      „Sa tapsid oma otsese ülema? Kuidas on see võimalik? Miks? Ja sind ei olegi… ,” tundus, et mu sõnad vapustasid kommodoori.

      „Miks? Seepärast, et ülemveebel Narasinha Singh XI ei saanud seda teha, kuna ta oli pime ning tal polnud käsi. Ma tapsin leitnant Percivali oma otsese ülema ülemveebel Singhi käsul. Kägistasin ta rivi ees surnuks. Kõik ellujäänud tunnistasid seda pärast sõjavangist naasmist. Kas nendes… salajastes materjalides siis seda kirjas polegi?” olin imestunud.

      Kommodoor vaikis. Nägin vaimusilmas, kuidas see juhtus. Kujutluspilt oli selge ja terav, justnagu oleks toimunud kõik alles eile.

      Lund sadas ja sadas ning sajule ei näinud tulevat lõppu, meie angaar oli poolenisti lume alla mattunud. Olime puhastanud väikese platsi, kus seisime igapäevasel hommikusel rivistusel, ning tuuleiilid keerutasid meie kohal lumevihureid. Oli külm hommik, temperatuur oli umbes miinus kolmkümmend kraadi.

      „Meie olukord on väljapääsmatu. Pole vähimatki pääsemislootust. Kuid me oleme sõdurid ja jääme lõpuni ustavaks vandetõotusele, mille oleme andnud. Seepärast käsin teil kõigil teha seppuku! Me ei näita neile neetud värdjatele oma nõrkust. Me sureme nagu föderaalarmee sõduritele kohane, nii nagu kuulsusrikkad eelkäijad enne meid,” karjus leitnant Percival rivi ees. Tema hääletoon oli kime ja kriiskav.

      Seisin temast umbes viie meetri kaugusel esimeses reas Narasinha kõrval. Püüdsin leitnandini jõuda, aga see ei õnnestunud. Tema teadvus oli sulgunud, mis tähendas, et ta on kaotanud vaimse tasakaalu.

      „See ei ole mõistlik käsk,” kuulsin Narasinhat ütlevat, „tühista see! Just seda ar’ashw’arhanghirid ootavadki. Me ei tohi teha mitte midagi sellist, mida nad ootavad. Me peame vastu pidama. Kui vaja, siis kümme, kakskümmend, kolmkümmend aastat, kas või terve elu. See on praegu meie kohus.”

      „Kas sa vaidlustad minu kui otsese ülema ja ohvitseri käsu?” röökis leitnant Percival vastuseks.

      „Jah,” vastas Narasinha rahulikul, vaoshoitud toonil. „Sa ei ole enam võimeline juhtima. Sa oled peast segi läinud. Tapa siis ennast esimesena, kui sa seda nii väga tahad!”

      Leitnant ei vastanud midagi, kuid astus lähemale ning meie üllatuseks haaras äkki oma terve parema käega Narasinhal kõrist, hoides teda samal ajal vasaku tehiskäega kuklast. Pöörasin end küljega Narasinha poole ja nägin, kuidas ila peenikese nirena leitnandi suust välja valgus ja külmus samal ajal, kui ta, nägu verd täis valgunud, püüdis vanal ülemveeblil kõri kinni suruda. Narasinha püüdis oma tehiskätega tema kätt lahti kangutada, aga see ei läinud korda. Rivi lagunes, kuid võitlejad ei sekkunud.

      Narasinha liigutas huuli, alguses ma ei saanud aru, mida ta tahab öelda.„Tapa ta,” kuulsin seejärel vaikset vaevukuuldavat kähinat. Haarasin omakorda leitnandil mõlema käega kõrist ning surusin kõigest jõust, pigistasin, litsusin seni, kuni rabelemine lakkas. Päästsin krampunud sõrmed kõri ümbert lahti ning elutu keha kukkus näoli lumme.

      Lasin sel juhtuda ning aitasin Narasinha jalule. „Eelnev käsk on tühistatud,” ütles ta rahulikult poolringi kogunenud võitlejate poole pöördudes. „Rivistus on lõppenud. Leitnant Percival läks hulluks.

      Anton ja Carlos, aidake mul ta maha matta. Osutame talle viimast au, nagu on föderaalarmee sõdurile kohane.”

      Kujutluspilt oli nii elav, et mul oli raske reaalsusesse tagasi tulla. Pidin midagi ütlema.

      „Leitnant Percival käskis meil kõigil teha seppuku. Ülemveebel Singh vaidlustas käsu ja võttis juhtimise üle, mispeale leitnant Percival püüdis teda tappa,” selgitasin kommodoorile.

      „Kas sa tahtsid iga hinna eest elada?” küsis kommodoor.

      Конец ознакомительного фрагмента.

      Текст предоставлен ООО «ЛитРес».

      Прочитайте эту книгу целиком, купив полную легальную версию на ЛитРес.

      Безопасно оплатить книгу можно банковской картой Visa, MasterCard, Maestro, со счета мобильного телефона, с платежного терминала, в салоне МТС или Связной, через PayPal, WebMoney, Яндекс.Деньги, QIWI Кошелек, бонусными картами или другим удобным Вам способом.

/9j/4AAQSkZJRgABAQEAYABgAAD/2wBDAAQCAwMDAgQDAwMEBAQEBQkGBQUFBQsICAYJDQsNDQ0LDAwOEBQRDg8TDwwMEhgSExUWFxcXDhEZGxkWGhQWFxb/2wBDAQQEBAUFBQoGBgoWDwwPFhYWFhYWFhYWFhYWFhYWFhYWFhYWFhYWFhYWFhYWFhYWFhYWFhYWFhYWFhYWFhYWFhb/wAARCAMgAhcDASIAAhEBAxEB/8QAHwAAAQUBAQEBAQEAAAAAAAAAAAECAwQFBgcICQoL/8QAtRAAAgEDAwIEAwUFBAQAAAF9AQIDAAQRBRIhMUEGE1FhByJxFDKBkaEII0KxwRVS0fAkM2JyggkKFhcYGRolJicoKSo0NTY3ODk6Q0RFRkdISUpTVFVWV1hZWmNkZWZnaGlqc3R1dnd4eXqDhIWGh4iJipKTlJWWl5iZmqKjpKWmp6ipqrKztLW2t7i5usLDxMXGx8jJytLT1NXW19jZ2uHi4+Tl5ufo6erx8vP09fb3+Pn6/8QAHwEAAwEBAQE СКАЧАТЬ