Название: Terrori käest vabadusse
Автор: Stella Arbenina
Издательство: Eesti digiraamatute keskus OU
Жанр: Биографии и Мемуары
isbn: 9789985342664
isbn:
Конец ознакомительного фрагмента.
Текст предоставлен ООО «ЛитРес».
Прочитайте эту книгу целиком, купив полную легальную версию на ЛитРес.
Безопасно оплатить книгу можно банковской картой Visa, MasterCard, Maestro, со счета мобильного телефона, с платежного терминала, в салоне МТС или Связной, через PayPal, WebMoney, Яндекс.Деньги, QIWI Кошелек, бонусными картами или другим удобным Вам способом.
1
Olen alistunud; ent tuleb ette tunde,
mil ülekohtust nördinud hing
tõstab mässu ja küsib ahastades Loojalt:
„Oh öelge, mida oleme küll teinud, Issand,
et ära teenida säärane piin?”
2
Autor on esitanud kuupäevad kogu raamatus Gregoriuse kalendri järgi, ehkki see hakkas Venemaal kehtima 14. veebruaril 1918. Vahel autor eksib kuupäevade osas mõne päevaga (nt algas autovõistlus tegelikult 24. juulil 1914). – Tlk.
3
Krustpilsi vana saksapärane nimi. – Tlk.
4
Majori (Jūrmala keskmise osa) vana saksapärane nimi. – Tlk.
5
Teiste allikate järgi sisenes saali Liivimaa kuberner Nikolai Zvegintsov, kes oli varem väljaspool võistlust oma sõidukiga võidusõidus osalenud. Võimalik, et autor eksib kuberneri nimes ja on kogu aeg silmas pidanud Nikolai Zvegintsovi. – Tlk.
6
Tänapäeval Uljanovo Kaliningradi oblastis. – Tlk.
7
Ta suri Brüsselis tiisikusse 18. aprillil 1928.
8
Tänapäeval Gussev Kaliningradi oblastis. – Tlk
9
Tänapäeval Uljanovo Kaliningradi oblastis. – Tlk
10
Teise nimega kürassiiridiviis. Sinna kuulusid kavalergardid, ratsakaardiväelased, Tema Majesteedi keisri kürassiirid ja Tema Majesteedi keisrinna kürassiirid. Suvemanöövrite ajal võitlesid kaks esimesena nimetatud polku alati koos kürassiiride vastu.
11
Staaretsiks kutsusid Rasputinit tema naissoost imetlejad. Üldiselt on nii nimetatud askeetlikku elu elanud ja mitmel viisil liha suretanud munki, kellelt usklikud on nõu küsinud. On ilmselge, et Rasputinil ei olnud sääraste munkadega midagi ühist.
12
Kui tsaarinna Rasputinist rääkis, kasutas ta alati sõna „sõber”.
13
Keiser soovis, et kõik saksapärased kohanimed, õukondlikud ametikohad jne muudetaks venepäraseks. Nende hulka kuulus ka Sankt-Peterburgi nimi.
1
2
Autor on esitanud kuupäevad kogu raamatus Gregoriuse kalendri järgi, ehkki see hakkas Venemaal kehtima 14. veebruaril 1918. Vahel autor eksib kuupäevade osas mõne päevaga (nt algas autovõistlus tegelikult 24. juulil 1914). – Tlk.
3
Krustpilsi vana saksapärane nimi. – Tlk.
4
Majori (Jūrmala keskmise osa) vana saksapärane nimi. – Tlk.
5
Teiste allikate järgi sisenes saali Liivimaa kuberner Nikolai Zvegintsov, kes oli varem väljaspool võistlust oma sõidukiga võidusõidus osalenud. Võimalik, et autor eksib kuberneri nimes ja on kogu aeg silmas pidanud Nikolai Zvegintsovi. – Tlk.
6
Tänapäeval Uljanovo Kaliningradi oblastis. – Tlk.
7
Ta suri Brüsselis tiisikusse 18. aprillil 1928.
8
Tänapäeval Gussev Kaliningradi oblastis. – Tlk
9
Tänapäeval Uljanovo Kaliningradi oblastis. – Tlk
10
Teise nimega kürassiiridiviis. Sinna kuulusid kavalergardid, ratsakaardiväelased, Tema Majesteedi keisri kürassiirid ja Tema Majesteedi keisrinna kürassiirid. Suvemanöövrite ajal võitlesid kaks esimesena nimetatud polku alati koos kürassiiride vastu.
11
Staaretsiks kutsusid Rasputinit tema naissoost imetlejad. Üldiselt on nii nimetatud askeetlikku elu elanud ja mitmel viisil liha suretanud munki, kellelt usklikud on nõu küsinud. On ilmselge, et Rasputinil ei olnud sääraste munkadega midagi ühist.
12
Kui tsaarinna Rasputinist rääkis, kasutas ta alati sõna „sõber”.
13
Keiser soovis, et kõik saksapärased kohanimed, õukondlikud ametikohad jne muudetaks venepäraseks. Nende hulka kuulus ka Sankt-Peterburgi nimi.
14
Need andmed pärinevad
15
Tänapäeval Tšaikovski tänav. – Tlk.
16
Tänapäeval Tšernõševski prospekt. – Tlk.