Ühiskonna uurimise meetodid. Sissejuhatus ja väljajuhatus. Mikko Lagerspetz

Чтение книги онлайн.

СКАЧАТЬ märgatavalt mitmekesisem kui varem ja küsimuseasetuselt selgesti sotsioloogiliste – mitte lihtsalt ühiskondlikke olusid kirjeldavate – uurimuste osa on tublisti kasvanud. Lisandunud on nii uurimisteemasid kui ka rakendatavaid meetodeid. Muutuse üheks põhjuseks on kindlasti Eesti teaduse avanemine rahvusvahelistele mõjudele; samas osutab see kogu ühiskonna muutumisele. Varem oodati sotsioloogialt vastuseid etteantud küsimustele, praegu on üha olulisem võime ise uusi küsimusi püstitada. Ka seetõttu on üha olulisem ühiskonna teoreetiline analüüs ja empiiriliste tulemuste alusel laiemate üldistuste tegemine.

      Eesti sotsioloogia arengut pole seni põhjalikult uuritud. Ammendava pildi saamine 1960. ja 1970. aastate olukorrast nõuaks arhiivimaterjalide uurimist ja intervjuude tegemist sündmustes osalenutega. Tegemist on mahuka uurimistööga, mis seni veel ootab tegijat.

      Lühikesi ülevaateid Eesti sotsioloogia ajaloost pakuvad Lagerspetz (2007) ja selles viidatud kirjandus, samuti Henn Kääriku (2013) kõrgkooliõpiku eessõna.

      Конец ознакомительного фрагмента.

      Текст предоставлен ООО «ЛитРес».

      Прочитайте эту книгу целиком, купив полную легальную версию на ЛитРес.

      Безопасно оплатить книгу можно банковской картой Visa, MasterCard, Maestro, со счета мобильного телефона, с платежного терминала, в салоне МТС или Связной, через PayPal, WebMoney, Яндекс.Деньги, QIWI Кошелек, бонусными картами или другим удобным Вам способом.

      1

      Teine, täiendatud väljaanne 2015.

      2

      Laherand 2008.

      3

      Bess et al. 2000.

      4

      Strömpl et al. 2012.

      5

      Rootalu et al. 2014.

      6

      Niglas 2013.

      7

      Galtung 1967: 15.

      8

      Eskola [1962] 1981, [1967] 1975.

      9

      Swedner 1978.

      10

      Grönfors 1982.

      11

      Ahlberg 1925: 136.

      12

      Sellise tõlgenduse võimalikkusest räägib näiteks Eesti Sotsiaalprogrammide Keskuse juhataja Katri Tammekannu väide politseistatistikat käsitlenud uurimuse avalikustamisel: „Paradoksaalselt ei näita koduvägivalla tõttu politseisse pöördunute arvu kiire tõus viimase aasta jooksul mitte peretülide plahvatuslikku kasvu, vaid on hoopis positiivne märk sellest, et karistusseadustiku muutus ja politsei hoolivam suhtumine kannab vilja.“ (Avatud Eesti Fondi pressiteade 24.11.2005)

      13

      Spector, Kitsuse [1977] 1987.

      14

      Selle näite najal tuleb samuti ilmsiks, et sotsiaalpoliitikast ja sotsiaalsetest probleemidest rääkides ei jääda tavaliselt „neutraalseteks“: konservatiivse, patriarhaalse peremudeli pooldaja võib pidada perevägivalla kui nähtuse „teadvustamist“ pigem häirivaks. Ta võib leida, et see kahjustab tema silmis olulisi väärtusi (nt perekonnapea autoriteet).

      15

      Kunstiteoste analüüsi ei käsitleta eraldi, kuna see eeldab üldjuhul ka vastava eriala tundmist.

      16

      Galtung 1967: 15.

      17

      Tuntud näited: Orteg

1

Teine, täiendatud väljaanne 2015.

2

Laherand 2008.

3

Bess et al. 2000.

4

Strömpl et al. 2012.

5

Rootalu et al. 2014.

6

Niglas 2013.

7

Galtung 1967: 15.

8

Eskola [1962] 1981, [1967] 1975.

9

Swedner 1978.

10

Grönfors 1982.

11

Ahlberg 1925: 136.

12

Sellise tõlgenduse võimalikkusest räägib näiteks Eesti Sotsiaalprogrammide Keskuse juhataja Katri Tammekannu väide politseistatistikat käsitlenud uurimuse avalikustamisel: „Paradoksaalselt ei näita koduvägivalla tõttu politseisse pöördunute arvu kiire tõus viimase aasta jooksul mitte peretülide plahvatuslikku kasvu, vaid on hoopis positiivne märk sellest, et karistusseadustiku muutus ja politsei hoolivam suhtumine kannab vilja.“ (Avatud Eesti Fondi pressiteade 24.11.2005)

13

Spector, Kitsuse [1977] 1987.

14

Selle näite najal tuleb samuti ilmsiks, et sotsiaalpoliitikast ja sotsiaalsetest probleemidest rääkides ei jääda tavaliselt „neutraalseteks“: konservatiivse, patriarhaalse peremudeli pooldaja võib pidada perevägivalla kui nähtuse „teadvustamist“ pigem häirivaks. Ta võib leida, et see kahjustab tema silmis olulisi väärtusi (nt perekonnapea autoriteet).

15

Kunstiteoste analüüsi ei käsitleta eraldi, kuna see eeldab üldjuhul ka vastava eriala tundmist.

16

Galtung 1967: 15.

17

Tuntud näited: Ortega y Gasset [1930] 2002, Giddens 1999, Castells 2010.

18

Tooding 2015, Laherand 2008.

19

Käärik 2013: 18–19, Guilhamou 2006.

20

„Soziologie […] soll heißen: eine Wissenschaft, welche soziales Handeln deutend verstehen СКАЧАТЬ