Ühiskonna uurimise meetodid. Sissejuhatus ja väljajuhatus. Mikko Lagerspetz
Чтение книги онлайн.
Читать онлайн книгу Ühiskonna uurimise meetodid. Sissejuhatus ja väljajuhatus - Mikko Lagerspetz страница 9
Название: Ühiskonna uurimise meetodid. Sissejuhatus ja väljajuhatus
Автор: Mikko Lagerspetz
Издательство: Eesti digiraamatute keskus OU
Жанр: Учебная литература
isbn: 9789985588338
isbn:
21
„La première règle et la plus fondamentale est de considerer les faits sociaux comme des choses.“ (Durkheim [1894] 2002: 24)
22
Berger, Luckmann 1967: 30.
23
Sõna „asotsiaalne“ tähendab „mittesotsiaalset“ – seega mitte kodutut, töötut, ühiskonnast väljatõugatut vms, nagu seda sõna on ajakirjanduses kasutatud nõukogude ajal ja praegugi kasutatakse. Minu arvates on selline sõnakasutus juurutatud eesmärgiga näidata mitmesuguseid probleeme (töötus, kodutus) ainult üksikisiku probleemidena, mille tekkimise eest ei pea vastutama need, kes omavad ühiskonnas võimu. Sotsiaalteadlane peab kirjutades pidevalt säilitama teadlikkuse sellest, et ühiskonna kirjeldamisel kasutatavad sõnad (nt „tööandja“ tööjõu ostja kohta – vt Israel 1973: 167; töö tegijat nimetatakse selle võtjaks) toetuvad tihtipeale sellisele ideoloogilise tagapõhjale, millega ta ise nõus ei pruugi olla.
24
Vt Abercrombie
25
Vrd Abercrombie
26
Schütz 1964: 122–127.
27
Vt Neisser 1976: 179–182.
28
29
Habermas 1968: 244.
30
Miks on sõna tüveks itaaliakeelne, mitte ladina- või prantsuskeelne sõna – alterism, ootrism? – Johan Asplundi (1991: 24) tähelepanek.
31
Brante 1983: 382.
32
Sõnal „positiivne“ on niisiis kaks suuresti lahknevat tähendust! Seekord pole positiivse vastandiks negatiivne, vaid miski, milles pole kindlust.
33
Brante 1983: 382–383.
34
Beck 2000.