Mõtted korda. Scott S. J.

Чтение книги онлайн.

СКАЧАТЬ le>

      Sissejuhatus

      Kuidas mõtted meie elu mõjutavad

„Õnnelikuks eluks piisab väga vähesest;see kõik on sinus endas, sinu mõtteviisis.“– Marcus Aurelius

      Kas te tunnete end vahel mõtete alla mattununa? Kas te maadlete stressi või ärevusega, kui üritate oma iganädalaste toimingutega hakkama saada? Kas te tahate lihtsalt üleüldiselt lõpetada elu pärast muretsemise?

      Aeg-ajalt tabavad meid kõiki negatiivsed mõtted. Ent kui te tunnete liiga tihti, et need mõtted teid enda alla matavad, siis võiksite uurida lähemalt, mida te mõtlete ja kuidas mõtted teie vaimset heaolu mõjutavad.

      See sisemonoloog on loomulik osa teie mõttemaastikust. See on kogu aeg kohal, nii ööl kui ka päeval, ning tuletab teile meelde, et poest tuleb toitu osta, häbistab teid õe sünnipäeva unustamise pärast või paneb muretsema lähenevate tähtaegade pärast (nagu ka poliitika, keskkonna ja majanduse olukorra pärast).

      Need mõtted on teie elu taustamüra, kuigi te ei pruugi alati nende pidevast kohalolust teadlik olla. Võtke kohe praegu hetkeks aeg maha ja pöörake oma mõtetele tähelepanu. Püüdke need peatada. Päris raske, eks? Te näete, kuidas need ilma kutsumata ja tihti soovimata üksteise järel sisse tungivad.

      Mõni teie mõtetest on juhuslik ja tarbetu. „Mu käsi sügeleb.“ „Paistab, et läheb vihmale.“ „Kuhu ma oma võtmed panin?“

      Paljud meie mõtetest on aga pealetükkivad ja negatiivsed. „See tüüp on tõbras.“ „Selle projekti keerasin ma tõesti kihva.“ „Ma tunnen end nii süüdi sellepärast, mis ma emale ütlesin.“

      Olgu need mõtted negatiivsed, neutraalsed või positiivsed, need tekitavad meie mõistuses segaduse, just nagu teie kodus võib tekkida segadus liiga paljudest asjadest.

      Kahjuks ei ole mõttesegadusest niisama lihtne vabaneda kui ülearustest asjadest. Mõtet ei saa „minema visata“, lootes, et see ei tulegi tagasi. Tõtt-öelda on negatiivsetel mõtetel kombeks taas püsti karata, niipea kui te need oimetuks lööte.

      Miks me mõtleme negatiivseid mõtteid?

      Kujutlege nüüd oma mõistust viimseni korras majapidamisena – koduna, kus pole ühtki üleliigset, tülikat ega tarbetut eset, mis võiks teid häirida. Mis oleks, kui saaksite end ümbritseda ainult selliste mõtetega, mis teid rõõmustavad, innustavad ja trööstivad?

      Kujutlege hetkeks, et teie mõistus on rahulik pilvitu taevas ja et teil on voli ise valida, mis sellest laotusest üle laugleb. Kui see pilvitu vaimutaevas on nii ihaldusväärne, miks me siis mõtleme nii palju ja miks on meil nii vähe filtreid, mis eraldaksid positiivsed ja vajalikud mõtted juhuslikest ja tarbetuist?

      Peaajus on umbes sada miljardit neuronit ja seljaajus veel miljard. Neuronite ehk mõtteid töötlevate rakkude vahelisi sidemeid on ühtekokku ligikaudu sada kvintiljonit sünapsi.

      Meie võimas aju töötleb pidevalt kõikvõimalikke kogemusi ja analüüsib neid mõtete kujul. Mõtted kujundavad selle, mida meie käsitame reaalsusena.

      Me saame oma mõtteid juhtida ja suunata, kuid tihti tundub, nagu oleks mõtetel oma mõistus, mille kaudu need valitsevad meid ja meie tundeid. Mõtlemine on vajalik probleemide lahendamiseks, analüüsimiseks, otsuste tegemiseks ja kavandamiseks, kuid ennetavate mõtteprotsesside vahel uitab mõistus ringi nagu ahv džunglis ning lohistab meid läbi heietuste ja negatiivsuse tihnikute.

      Katkematu sisedialoog hajutab tähelepanu sellelt, mis toimub teie ümber just siin ja praegu. See ei lase teil kogeda väärtuslikke elamusi ja saboteerib rõõmu, mida võiksite tunda käesolevast hetkest.

      Absurdsel kombel me arvame, et peame rohkem või tõsisemalt mõtlema, taipamaks, miks me pole nii õnnelikud või rahulolevad, kui tahaksime olla. Me üritame pihta saada, millised asjad, inimesed ja kogemused võiksid meie igatsusi leevendada ja rahulolematust vähendada. Mida rohkem me oma masenduse üle juurdleme, seda rusutumaks me muutume. Mõtted teevad meid rahutuks, tühjaks ja ärevaks, kui me kujutleme vastuseid otsides tulevikku või vaatame minevikku.

      Tegelikult seostub peaaegu iga negatiivne mõte mineviku või tulevikuga. Sageli leiame end kahetsemise või muremõtete nõiaringist, ehkki püüame meeleheitlikult oma mõtteis mängivast lõputust lindist pääseda.

      Oleme kimpus mitte üksnes mõtetega, vaid ka võimetusega neist vabaneda. Mida kauem negatiivsed mõtted meie peas tiirlevad, seda halvemini me end tunneme. Just nagu oleks meis kaks isiksust – mõtleja ja kohtunik, üks mõtleb mõtteid ning teine on neist mõtetest teadlik ja mõistab neid hukka.

      See mõtlemise ja kohtumõistmise dünaamika nakatab meid piinavate tunnetega. Mida kartlikumad, süüdlaslikumad ja kahetsevamad on meie mõtted, seda rohkem on meie tunnetes stressi, ärevust, masendust ja viha. Vahel toovad mõtted kaasa lausa halvavad halvad tunded ning just need tunded röövivadki meilt sisemise rahu ja rahulolu.

      Kuigi mõtted on süüdi nii paljudes meie muredes, arvame me, et sinna pole suurt midagi parata. Mõistust ei saa ju ometi mõtlemast takistada? Aju ei saa tahtlikult välja lülitada ning me ei saa vabastada end mõttemürast ja sellega seostuvaist tunnetest, mis ei lase meil elu täiel määral nautida.

      Vahel tabavad meid ka ootamatud vaimse rahu ja vaikuse hetked. Sagedamini aga püüame oma mõttemüra summutada käepäraste eneseabivõtetega: ülearuse söögi, alkoholi, uimastite, töö, seksi või spordiga. Ometi on need üksnes ajutised abinõud, mis vaigistavad vaid hetkeks müra ja leevendavad valu. Üsna varsti on tõrjutud mõtted tagasi ja tsükkel jätkub.

      Kas me oleme igavesti mõistetud oma „ahviaru“ ohvriks? Kas me peamegi pidevalt oma mõtetega maadlema ja laskma neil end muretsemise, kahetsuse, ja ärevusega mutta tirida? Kas on olemas mingi viis vabastada oma mõistus negatiivsusest ja valust?

      Te ei pruugi suuta oma mõistust kogu aeg müraga küllastumast hoida, kuid igatahes võite oma mõtteid nii palju mõjutada, et parandada tohutul määral oma elu kvaliteeti ja üldist rahulolu. Teile võib tunduda, et mõtlemine on automaatne ja kontrollimatu, ent paljud meie mõttemustrid on harjumuslikud ja õigupoolest koguni mõttetud.

      Ehkki teie mõtted on teist lahutamatud, on teil olemas eneseteadlikkus, mis võib olukorda tahtlikult sekkuda ja mõtteid suunata. Teil on oma mõtete üle palju suurem kontroll, kui te ise arvate. Õppides oma mõistust valitsema, avate ukse tohutule loovusele, inspiratsioonile ja võimetele, mis on seni nende taltsutamatute mõtete taga varjul olnud.

      Kõikvõimalike ärksusharjutuste ja praktiliste meetodite abil võite mõtted endale allutada ning teha mõistuses rohkem „ruumi“ sisemisele rahule ja õnnele. Te hakkate tegema selget vahet, mis on teie elus kõige tähtsam, mis ei teeni enam teie eesmärke ja kuidas te tahate päevast päeva elada.

      Saage tuttavaks, see on raamat „Mõtted korda“

      Selle raamatu eesmärk on lihtne: me õpetame teile omandatavaid harjumusi, tegutsemis- ja mõttemalle, mille abil saate tühjendada oma mõistust mõtetest, mis takistavad teid paremini keskendumast ja rohkem teadvel olemast.

      Selle asemel et teile lihtsalt korraldusi jagada, näitame, kuidas praktilised ja teaduslikult tõestatud harjutused võivad järjepidevalt praktiseerides tuua kaasa tõelisi ja kestvaid muutusi.

      Raamat on jagatud neljaks inforohkeks osaks, mille abil võite muuta oma elus üht või teist stressi või abitust põhjustavat aspekti. Konkreetselt käsitleme järgmisi teemasid:

      1) mõtete korrastamine;

      2) elu kohustuste korrastamine;

      3) suhete СКАЧАТЬ