Nisuvaba dieet. William Davis, MD

Чтение книги онлайн.

      Vanemate või vanavanemate fotoalbumeid lehitsedes hämmastab sind ilmselt see, kui saledad kõik on. Naised kandsid tõenäoliselt kleite nr 36 ja meeste taljeümbermõõt oli 81 sentimeetrit. Ülekaalulisust esines võib-olla ainult paari kilogrammi võrra ning rasvumist väga harva. Ülekaalulised lapsed? Peaaegu mitte kunagi. 110-sentimeetrised taljed? Ei. 90-kilosed teismelised? Kindlasti mitte.

      Miks olid viiekümnendate ja kuuekümnendate koduperenaised ja üldse kõik tol ajal elanud inimesed niivõrd palju kõhnemad kui tänapäeva inimesed, keda näeme rannas, kaubanduskeskuses või kodus peeglis? Tolleaegsed naised kaalusid tavaliselt 50 kuni 55 kg, mehed 70 kuni 75 kg. Tänapäeval oleme 20, 30 või koguni 90 kilogrammi raskemad .

      Tolle ajastu naised ei teinud peaaegu üldse trenni. (Seda peeti sobimatuks, umbes nagu kirikus siivutute mõtete mõtlemist.) Kui tihti sa nägid ema jooksutosse jalga panemas ja viiekilomeetrisele sörgile suundumas? Minu ema jaoks oli trenn tolmuimejaga põrandate puhastamine. Tänapäeval pruugib vaid ilusa ilmaga õue minna ning näete kümneid naisi jooksmas, jalgrattaga sõitmas, kiirkõndi tegemas – 40 või 50 aastat tagasi ei avanenud sellist vaatepilti peaaegu kunagi. Ja ometi läheme iga aastaga üha paksemaks.

      Mu abikaasa on triatleet ja triatlonitreener, mistõttu näen igal aastal paari sellist ekstreemspordiüritust. Triatleedid teevad intensiivselt trenni mitu kuud või koguni mitu aastat enne võistlust, mille käigus tuleb ujuda 1,6 kuni 4 kilomeerit, sõita jalgrattaga 90 kuni 180 kilomeetrit ning lõpetuseks joosta 20 kuni 40 kilomeetrit. Ainuüksi distantsi läbimine on suur saavutus, kuna võistluse käigus põletatakse mitu tuhat kalorit ning see paneb vastupidavuse tõsiselt proovile. Lisaks toitub enamik triatleete üsna tervislikult.

      Miks on kolmandik neist pühendunud mees- ja naissportlastest siiski ülekaalulised? Triatloni läbimine kümme, kakskümmend või kolmkümmend kilogrammi ülekaalulisena on kahtlemata veelgi suurem saavutus. Siiski, kuidas nad ikkagi saavad olla ülekaalulised, arvestades, kui kõvasti ja pikka aega nad trenni teevad?

      Loogiliselt võttes peaksid ülekaalulised triatleedid kehakaalu langetamiseks rohkem trenni tegema või vähem sööma. Minu meelest on see naeruväärne. Väidan, et enamiku ameeriklaste toitumisharjumuste ja tervise seisukohast pole suurim probleem rasv, suhkur, interneti populaarsuse kasv ega agraarse eluviisi kadumine. Probleem on nisu – või see, mida meile nisu pähe müüakse.

      Kliimuffineid või sibula- ciabatta ’t süües ei tarbi me tegelikult üldse nisu, vaid hoopis kahekümnenda sajandi teise poole geeniuuringute tulemusena muundatud toodet. Tänapäeva nisu sarnaneb nisuga sama palju nagu šimpans inimesega. Kuigi meie karvased primaatidest sugulased jagavad inimesega 99 protsenti geenidest, on ilmselt lihtne aru saada, kui oluline see üks protsent on, arvestades nende pikemaid käsi, üleni karvast keha ja väiksemat tõenäosust võita “Kuldvillaku” saadet. Sellega võrreldes on nüüdisaegne nisu oma kõigest nelikümmend aastat tagasi kasvatatud eellasest veelgi erinevam.

      Olen veendunud, et saledate viiekümnendate-kuuekümnendate aastate inimeste ja kahekümne esimese sajandi ülekaaluliste inimeste, sealhulgas triatleetide, erinevuse põhjuseks on suurenenud teraviljatarbimine – täpsemalt öeldes tänapäevase geneetiliselt muundatud nisu-nimelise saaduse tarbimine.

      Mõistan, et nisu tembeldamine pahaks toiduaineks on nagu Ronald Reagani nimetamine kommunistiks. Armastatud põhitoiduse degradeerimine rahva tervist kahjustavaks aineks võib tunduda absurdne või koguni ebapatriootlik. Tõestan teile, et maailma populaarseim teravili on ühtlasi tervistkahjustavaim toiduaine maailmas.

      Nisu kummalised mõjud on muuhulgas söögiisu tõus, aju mõjutavad eksorfiinid (keha sees sünteesitavate endorfiinide vasted), äkiline veresuhkru taseme tõus, mille tõttu täiskõhutunne vaheldub intensiivse näljatundega, glükeerimisprotsess , mis on haiguste ja vananemise põhjuseks, põletikud ja pH muutused, mis kulutavad kõhresid ja kahjustavad luid, ning haiguslike immuunreaktsioonide teke. Nisu söömise tulemuseks on rida haigusi, näiteks tsöliaakia – soolestikku kahjustav haigus, mis tekib kokkupuutel nisugluteeniga –, erinevad neuroloogilised häired, diabeet, südame isheemiatõbi, artriit, häirivad lööbed ja skisofreenia.

      Kui nisu tekitab nii suuri probleeme, peaks sellest loobumine tegema ootamatult palju head. Ja nii ongi. Kardioloogina ravin tuhandeid patsiente, keda ohustavad südamehaigused, diabeet ja rasvumise hävitav mõju, ning olen oma silmaga näinud esileulatuvat, üle püksivöö rippuvat rasvakõhtu kadumas, kui patsient jätab menüüst välja nisu. Tavaliselt langeb kehakaal kõigest paari kuuga 10, 15 või 20 kilogrammi. Lisaks kiirele ja kergele kehakaalulangusele kaovad harilikult ka muud terviseprobleemid, mis hämmastab mind endiselt, kuigi olen seda protsessi jälginud tuhandeid kordi.

      Olen näinud tervise märgatavat paranemist, näiteks kolmekümne kaheksa aastasel naisel, keda vaevas haavandiline koliit ning kes ootas käärsoole eemaldamist. Ta loobus nisust ja paranes – käärsool jäi alles. Kahekümne kuue aastane mees, kes liigesevalu tõttu suutis vaevu kõndida, jättis nisu menüüst välja, paranes täielikult ning sai jälle vabalt käia ja joosta.

      Taolised tulemused võivad tunduda erakordsed, kuid paljud teaduslikud tõendid näitavad, et nisu on nende probleemide üks peapõhjusi ning et nisust loobumine võib sümptomeid leevendada või need täielikult kaotada. Mugavuse, toidukülluse ja odava hinna tulemused on nisukõht, hiidreied ja topeltlõug. Paljud järgnevates peatükkides esitatud argumendid on tõestust leidnud teaduslikes uuringutes, mida kõik võivad lugeda. Hämmastav on see, et paljusid asju, mida ma oma projekti käigus õppisin, käsitleti kliinilistes uuringutes juba mitukümmend aastat tagasi, kuid need ei jõudnud mingil põhjusel kunagi laiema avalikkuse ette. Mina mõtlesin lihtsalt loogiliselt ja jõudsin järeldustele, mis võivad sind hämmastada.

      Matt Damoni kehastatud tegelane, geenius, keda piinavad minevikus aset leidnud väärkohtlemise deemonid, hakkab filmis “Hea Will Hunting” nutma, kui psühholoog Sean Maguire (Robin Williams) kordab üha uuesti ja uuesti ja uuesti lauset “See pole sinu süü”.

      Samamoodi süüdistavad ennast paljud inetu nisukõhuga inimesed: liiga palju kaloreid, liiga vähe trenni, liiga vähe enesekontrolli. Kuid õigem oleks öelda, et soovitus süüa rohkem tervislikke täisteratooteid on võtnud meilt võime kontrolli all hoida isusid ja impulsse, mis tõstavad meie kehakaalu ja hävitavad tervist, hoolimata meie pingutustest ja headest kavatsustest.

      Minu arvates on levinud nõuanne süüa tervislikke täisteratooteid sama, mis öelda alkohoolikule, et kui paar jooki ei tee midagi, siis üheksa või kümme oleks veel parem. Taolise nõuande järgi tegutsemise tagajärjed võivad tervise hävitada.

      Sina pole süüdi.

      Kui tassid kaasas esiletungivat ja ebamugavat punu, üritad end tulutult pressida teksapükstesse, mis alles eelmisel aastal olid parajad, püüad arsti veenda, et sööd tervislikku toitu, kuid oled siiski ülekaaluline, ning sind ohustab diabeet, su vererõhk ja kolesteroolitase on kõrged või üritad meeleheitlikult varjata mehe kohta ebatavaliselt suuri rindu, mõtle nisust loobumisele.

      Kõrvalda nisu ja probleem kaob.

      Mida on sul kaotada peale rasvunud kõhu, rinna või tagumiku?

      ESIMENE OSA

      NISU:

      EBATERVISLIK

      TÄISTERAVILI

      1. PEATÜKK

      MIS KÕHT?

       Teaduslik arst tunnustab standardset leivapätsi, mis on valmistatud parimatele СКАЧАТЬ