Daam kullas. Anne-Marie O'Connor

Чтение книги онлайн.

СКАЧАТЬ iial suudad ette kujutada. Kuidas olin ma iial õnnelik? Kuidas ma ootasin Itaalia-reisi? Kui palju ma lootsin, täis igatsust, et leian kergendust sellele kurbusele? Aga nii ei pidanud see minema. Piinavad mõtted hävitasid kõik ilusa! Mu süda tahtis valust lõhkeda.

      Sellest ajast peale, kui Sa tulid, tundsin, et Sa olid nagu saatus. Tundsin, et oleks olnud parem, kui Sa poleks tulnud, aga ma ei suutnud hakkama saada ilma Sinuta. Aga samal ajal ärkas ka mehe sees olev loom. Ma surusin seda maha ja mõnda aega me panime vastu. Minus oli püha aupaklikkust Neitsi vastu. Sa pääsesid. Siis tulid Sa jälle, tulid jälle, muudetuna! Ja hukatuslik üleannetus algas.

      Kui sügavalt lõikas see mulle südamesse, kui minu viimase maali, selle õnnetu maali avamisel küsiti minult nii palju kordi: „Kes on tema, see tüdruk?” Alati „tema”, otsekui Sinu peegelpilt. Oleksin pidanud neile ütlema: „See on õnnis ja ilus laps, kellele ma olen toonud õnnetust ja viletsust.” Ja kui ma ka riisun läbi kõik oma palavikulised mõtted oma totra peakolu põhjast, ei saa ma juhtunut muuta.

      Kallis Mizzi, võib-olla ei ole Sul julgust rääkida [oma emale] kõigest. On see tõesti nii ebaloomulik, nii käsitamatu, Mizzi? On see kõige vastikum asi, mis võib kahe inimolendiga juhtuda? Kas ma pean vaevatud mehena mööda maailma ringi uitama? Tröösti mind natuke, öeldes, et annad mulle andeks. Ma vajan tugevust. See on möödapääsmatu. Kuni Pariisi maailmanäituseni on mul kohustus täita suuri riiklikke tellimusi. Ma pean ülal pidama oma vaeseid ja kaitsetuid õdesid.

      Sinu eest kantakse hoolt, otsekui oleksid Sa minu naine. Ma tahan varjata Sind kurbuse eest ja hoolitseda Sinu tuleviku eest väikese patukahetsusena selle viletsuse pärast, mida olen meile kaela tõmmanud. Selleks aga vajan ma jõudu sellest meeleheitest ärkamiseks.

      Sa tood ta minu juurde siis, kui ütled, et ei süüdista mind ja et Sinu armas ema ei mõista mind hukka. Seda troosti ma Sinult palun. Sellega tahan ma kahekordse jõuga tagasi oma töö juurde minna. Kas surmaotsus lükatakse edasi? Sinu sügavalt õnnetu sõber Gustav Klimt.

      Mizzile jättis ta ütlemata, et kahe kuu pärast oli tal sündimas veel üks laps – vaese tšehhi pesunaise Maria Učickága.

      Asjaolud olid juba algusest peale Mizzi vastu. Klimt oli sügavalt kiindunud oma vennanaise vallalisse õesse Emilie Flögesse ja tema perekonda. Ta poleks iial nõustunud loobuma sellest suhtest ega suveidüllidest mägijärvede ääres koos selle sooja, tugevasti kokkuhoidva perekonnaga, kelle liikmeks tema kadunud vennal Ernstil oli abielu kaudu õnnestunud saada. Nemad olid ainus tõeline perekond, kes Klimtil iial oli olnud.

      Mizzi tegi Klimti nõuande järgi.85 Ta rääkis oma perekonnale. Kasuisa viskas ka kodust välja, maruvihasena selle pärast, et Mizzi seab ohtu oma õdede niigi kehvad abieluväljavaated. Mizzi kolis väikesesse hotelli ja anus Klimtilt rahalist toetust. Neil päevil ei olnud abielu enamiku naiste jaoks pelgalt tava; see oli nende saatuse otsustaja. See võis kindlaks määrata mugavuse või vaesuse, kellegagi koos olemise või armetu üksilduse. Sellise tüdruku jaoks nagu Mizzi oli armulugu Klimtiga kõrgete panustega õnnemäng.

      „Armastus liigub vaimustuses,” oli Klimti põhimõte. Kuid meestel oli kergem seista vaba armastuse eest.

      Võhikuna võõrsil

      Nii nagu Bauerid, pidasid paljud juudi eliidi liikmed end sisimalt viinlasteks. Freud pani jalga nahast põlvpüksid (lederhosen), et oma tütre Annaga Viini metsades ringi jalutada.86 Bauerid pidasid jõulusid ja lihavõtteid, aga ka ooperihooaja ballid kuulusid nende pühade hulka. Viini teravmeelitseja Alfred Polgari meelest ühendas isegi klassikaline Viini följeton endas „sünagoogi melanhoolia ja Grinzingi alkohoolse meeleolu”87 – Grinzing on Viini metsades paiknev keskajast pärit veinitootmispiirkond. Viini Fiakerlied’i ehk kutsarilaulu, mis oli kroonprintsi lemmik, kirjutas Ungari juudist sisserändaja.88 Juudi elumehed, nagu Budapestis sündinud Felix Salten, näisid olevat über Wiener, rohkem viinlased kui viinlased ise.

      Конец ознакомительного фрагмента.

      Текст предоставлен ООО «ЛитРес».

      Прочитайте эту книгу целиком, купив полную легальную версию на ЛитРес.

      Безопасно оплатить книгу можно банковской картой Visa, MasterCard, Maestro, со счета мобильного телефона, с платежного терминала, в салоне МТС или Связной, через PayPal, WebMoney, Яндекс.Деньги, QIWI Кошелек, бонусными картами или другим удобным Вам способом.

      1

      William M. Johnston, The Austrian Mind: An Intellectual and Social History, 1848–1938 (Berkeley: University of California Press, 1983), lk 44.

      2

      Ilsa Barea, Vienna (New York: Knopf, 1967), lk 27.

      3

      Samas, lk 33.

      4

      George E. Berkley, Vienna and Its Jews: The Tragedy of Success, 1880–1980s (Cambridge, MA: Abt Books, 1988), lk 21

      5

      Andrew Wheatcroft, The Habsburgs: Embodying Empire (New York: Penguin, 1996), lk 3.

      6

      Michael P. Steinberg, Austria as Theater and Ideology: The Meaning of the Salzburg Festival (Ithaca, NY: Cornell University Press, 2000), lk 170.

      7

      Johnston, Austrian Mind, lk 128.

      8

      Samas, lk 402.

      9

      Prolog zum Hochzeitsfeste von Thedy Bauer mit Dr. Gustav Bloch am 22. März 1898 verfaßt von Eugene und gesprochen von Adele Bauer (Wien) 1898; Nelly Auerspergi loal (samuti Austria rahvusraamatukogu valduses). Selle poeemi järgnevad tsitaadid on samast allikast.

      10

      Stephan Koja, ed., Gustav Klimt: Landscapes (München: Prestel Verlag, 2006), lk 124.

      11

      Emil Pirchan, Gustav Klimt: Ein Künstler aus Wien (Viin: Wallishauser, 1942), lk 35; Peter Vergo, Art in Vienna, 1898–1918: Klimt, Kokoschka, Schiele, and Their Contemporaries (London: Phaidon, 1994), lk 224.

СКАЧАТЬ