Talikülv. Katrin Uverskaja

Чтение книги онлайн.

      Seemnete vanus

      Mida värskemad on seemned, seda suurem on ka nende idanemisprotsent. Kuid see ei tähenda veel, et peaksite aegunud kuupäevaga seemnepakid otsejoones prügikasti lennutama. Väärtuslikele vanadele seemnetele soovitaksin teha eelnevalt tubastes tingimustes idanemistesti.

      Vähem väärtuslike aegunud seemnete puhul ei ole ma idanemistestiga vaeva nägema hakanudki, vaid lihtsalt talikülvanud nad konteinerisse märksa tihedamalt kui värskeid.

      Idanemistesti olen teinud mitut moodi, kuid minu lemmikuks on kujunenud paberist kohvifiltri meetod. Eelistan viimast köögipaberile, kuna niiske kohvifilter ei kleepu kunagi seemnete külge. Murran pruuni (valgendamata) kohvifiltri pikkupidi pooleks, et ta mahuks kenasti mingisse suletavasse anumasse või kilekotti – olen kasutanud nii minigrip-kotikesi kui ka plastist toidukarpe. Pihustan filtri kummelitee lahusega niiskeks ja asetan seemned sinna peale. Minigripi sulgur tuleks umbes 2 cm ulatuses avatuks jätta või konteinerile kaas veidi viltu peale panna, et vältida seemnete mädanemaminekut. Järgmiseks tõstan kotikese või karbi kuhugi sooja kohta, näiteks külmkapi peale, ning iga paari päeva tagant kontrollin kohvifiltri niiskust ja vajaduse korral pihustan seda uuesti kummeliteega. Kui mõned seemned on hallitama läinud, tuleb need kähku eemaldada, sest hallitus võib paberipinda pidi levida teiste seemneteni.

      Sellise testi tulemusena läksid mul ükskord idanema seitse aastat vanad tomatiseemned! Õigesti kuivatatud ja hoiustatud seemnete eluiga võib olla muljetavaldavalt pikk. Seetõttu tasuks seemneid alati igaks juhuks testida, enne kui aegunud seemnepaki minema viskate.

      Olgu muuseas öeldud, et sel viisil tärganud seemikud tuleb kindlasti üles kasvatada valgusküllasel aknalaual ning ilma soojenedes hakata neid järk-järgult välistemperatuuridega karastama, neid ei ole mõtet õue külma kätte viia.

      Kes soovib, võib oma testi tulemusena välja arvutada ka idanemisprotsendi. Selleks jagage idandite arv külvatud seemnete arvuga ja korrutage sajaga. Näiteks kui testisite 25 seemet, millest idanema läks 20, siis oleks tehe järgmine:

      Mida madalam on idanemisprotsent, seda rutem peaksite seemned realiseerima ja seda tihedamalt võiksite nad külvata.

      F1 hübriidseemned, vabalt tolmlevad ja pärandseemned

      Enne kui asute mõne taime seemneid hankima, tasuks kohe mõelda ka sellele, kas soovite taimelt hiljem ise seemneid korjata või mitte, ehk teisisõnu kas valida F1 hübriidseemnete või vabalt tolmlevate seemnete vahel.

      F1 hübriidid on samasse liiki kuuluva kahe erineva sordi ristandid, mida saadakse inimese kontrollitud tolmeldamismeetodeid kasutades. Hübriide võib ka iseeneslikult tekkida, kui sama liigi erinevad sordid omavahel vabas looduses (või kasvuhoone tingimustes – nagu nt kurgid) risttolmlevad, kuid kauplustes müüdavad ja F1 tähisega märgitud hübriidseemned on mõeldud taime teatud omaduste võimendamiseks ning saadud tahtliku ja kontrollitud ristamise teel. Kuna tootmisprotsess on kulukas, on F1 seemnetel ka kõrgem hind.

      F1 on esimese generatsiooni hübriid, tihti on ta aretatud kiirekasvuliseks, elujõuliseks ja saagikaks. Kuid F1 taimelt korjatud seemned on geneetiliselt ebastabiilsed ja neist ei arene sordiehtsaid, oma vanematega identseid järglasi. Ning aednikud, kes soovivad järgmisel aastal ja edaspidigi kasvatada mõnda F1 suviku või köögivilja hübriidsorti, on sunnitud igal aastal uuesti seemneid ostma.

      Vabalt tolmlevad taimed annavad seevastu aasta-aastalt identseid järglasi ja nii võib näiteks ühekordselt ostetud või hangitud tomati- või salatiseemnepakist lõpmatult järjestikuseid taimegeneratsioone kasvatada.

      Eelöeldu kehtib eelkõige nende taimede kohta, mis paljunevad isetolmlemise teel – kas samal taimel asuvate emas- ja isasõite või lausa ühes õies asuvate emas- ja isasosade vahel. Köögiviljadest on kuulsamad isetolmlejad tomatid, salatid, herned ja oad – nende lemmiksorte tasub soovi korral varuda ka järgnevateks aastateks.

      Risttolmlejatega, nagu peedid, kapsalised, porgandid, kõrvitsalised ja kurgid, on aga lood veidi keerulisemad. Kuna risttolmlemine toimub ühelt õielt teisele, siis võivad taimed tolmelda ka piisavas läheduses olevate teiste sama liigi taimedega ning sordiehtsuse säilitamiseks tuleks üks sort teistest isoleerida.

      Selleks soovitatakse mitmeid võtteid: võõra õietolmu leviku takistamiseks võite näiteks oma lemmiksordi õiekobaratele pähe tõmmata tüllilaadsest materjalist kotikesed või paigutada kogu taimele ümber tülliga kaetud puuri. Isoleeritud taimedelt seemneid varudes võite olla kindlad, et seemnetest kasvavad emataimega identsed järglased.

      Lahenduseks võib olla ka see, et kasvatate oma aias igast köögiviljaliigist vaid ühte sorti, kuid ka sel juhul peaksite eri sortide hübridiseerumise vältimiseks olema veendunud, et ükski naaber kuni 10 km raadiuses oma peenramaal sama köögiviljaliiki ei kasvata. Olgu siinkohal öeldud, et risttolmlejate isoleerimisvõtteid tuleks rakendada vaid sel juhul, kui soovite oma lemmiksortidelt järgnevateks aastateks seemneid varuda.