Talikülv. Katrin Uverskaja

Чтение книги онлайн.

      Viimasel ajal olen katsetanud ka omatehtud külvimulla segudega. Häid tulemusi olen saanud, segades kokku 3 osa turvast, 2 osa perliiti ja 1 osa ehitusliiva ning lisades sinna veidi dolomiidijahu, mis tasakaalustab turbast tingitud happelisust. Turba asemel võib edukalt kasutada ka kookoskiudu, mida mõned aianduspoed pakuvad kokkupressitud brikettidena. Hakitud kookoskiud imab niiskust veelgi paremini kui turvas, on aga samas täiesti neutraalse PH-ga, seega ei ole ka dolomiidi lisamine vajalik. Kokkusegatud külvimulda niisutan tavaliselt kuuma veega, kuna see imendub külmast veest kordades kiiremini ja niisutab mulda ühtlasemalt. Seejärel lasen mullasegul üleöö seista ja lisan järgmisel päeval ühe osa vermikomposti, segan kõik taas korralikult läbi ja kühveldan talikülvi konteineritesse.

      Reeglina sisaldavad müügil olevad külvimullad, kasvuturbad ja muud konteineritele mõeldud mullasegud ka aeglaselt lahustuvat väetist, kuid see on tõenäoliselt seemnete tärkamise ajaks hiliskevadel mullast ammuilma välja uhutud. Seetõttu ei ole omatehtud külvimulla segule eraldi väetise lisamine vajalik.

      Talikülviks võib kasutada ka omatehtud aiakomposti, mis on toitainerikas ja hoiab vajalikul määral niiskust. Kuid komposti kasutamisel tuleks kindel olla, et see ei sisalda umbrohuseemneid. Viimaseid soovitatakse hävitada keeva veega: ämber tuleks poolenisti täita koduse aiakompostiga, valada peale kannutäis keeva vett ja kaanega sulgeda. Kaanetatud ämber tuleks üleöö seisma jätta – hommikuks on kompost jahtunud ning mullasegu külvamiseks valmis, sest keev vesi ja aur on hävitanud nii umbrohuseemned kui ka mitmed mulla kaudu levivad taimehaiguste tekitajad. Ise ei ole ma kodust komposti seemnete külvamiseks kasutanud, kuna enamik sellest on kulunud peenarde multšimiseks ja rammuks taimede istutusaukudesse. Kuid tean mitmeid aednikke, kes eelistavad seemneid just omatehtud komposti külvata.

      Külvimulda tasub järgmiseks hooajaks varuda aegsasti, kuna aianduspoed mullakotte reeglina südatalvel siseruumides ei hoia. Paaril korral on mulle aianduskeskustes vastu tuldud ning tohutute lumekuhjade alt jäätunud külvimulla kotte välja kaevatud. Kivikõvaks külmunud mulla sulamine võttis aega mitu päeva. Seetõttu oleks nutikam juba sügisel varutud mullakotid kuhugi veidi soojemasse panipaika, näiteks keldrisse, pööningule või garaaži toimetada.

      Seemned – milliseid valida ja kust neid hankida?

      Talikülvata saab kõige erinevamate taimede seemneid alates suvelilledest, köögiviljadest ja ürtidest kuni loendamatute püsikute, põõsaste ja isegi puudeni välja. Võrreldes taimede ostmisega on seemnetega paljundamisel saadavate taimede valik sõna otseses mõttes piiramatu, ning seemnete hankimisega ei teki tänapäeval ilmselt kellelgi probleeme.

      Mina olen seemneid soetanud kohalikest aianduskeskustest ja seemnepoodidest (nagu Hortes, Hansaplant, seemnemaailm.ee, aiamaailm.ee, selteret.ee), aga ka näiteks Tallinna keskturult, kus liigub päris huvitavaid seemneid Venemaa aretajatelt.

      Ent kõige enam meeldib mulle seemneid tellida Interneti teel – just nimelt sel viisil olen sooritanud oma kõige huvitavamad seemneostud. Olen teinud oste nii vanade tuntud seemnegigantide, nagu Thompson & Morgan, Chiltern Seeds ja Sutton Seeds netikataloogidest, kui aga ka väiksemate erategijate, nagu Diane´s Flower Seeds või Tatiana’s Tomato Base veebipoodidest. Olen osalenud seemneoksjonitel eBays ja päevaliilia seemnete müügiportaalis Daylily Auction ning lisaks ka vahetanud seemneid posti teel aednikega väljastpoolt Eestit. Õigel viisil korjatud, kuivatatud ja pakitud seemned on vapralt üle elanud kogu pika postiteekonna.

      Seemnest ise taimi külvates avanevad aednikule enneolematud võimalused uute ja põnevate taimede ja sortide katsetamiseks oma koduaias.

      Info seemnepakil või tootekataloogis

      Enne kui asute talikülvi jaoks seemneid ostma või tellima, peaksite teadma, millele seemnepaki peal või tootekirjelduses tähelepanu tasuks pöörata. Head talikülvi kandidaadid on seemned, mille kirjelduses esineb väljend: vajab eelnevat külmtöötlust (inglise keeles nt pre-chilling, refrigerate seeds, needs stratification).

      Millist infot veel seemnepaki pealt vaadata? Talikülviks eriti sobivate taimede ladina-, eesti- või ingliskeelsed nimetused sisaldavad tihti vihjeid kohanimedele: näiteks siberi või amuuri (Dianthus amurensis ’Siberian Blues’– amuuri nelk), kaukaasia (Scabiosa caucasica – kaukaasia tähtpea), hiina (Callistephus chinensis – hiina aedaster; Pulsatilla chinensis – hiina karukell), ida- (Papaver orientale – idamagun; Helleborus orientalis – kaukaasia lumeroos), alpi (Aster alpinus – alpi aster), kanada (Sanguisorba canadensis – kanada punanupp) jne.

      Nimetused võivad sisaldada ka vihjeid looduslikule keskkonnale: mets- (Malva sylvestris – mets-kassinaeris), preeria- (Helianthus maximiliani – preeria-päevalill), mägi- (Centaurea montana – mägijumikas), põld- (Centaurea scabiosa – põldjumikas) jne, jne.

      Samuti sobivad talikülviks ideaalselt taimed, mille seemneid võib külvata avamaale varakevadel või sügisel (nende pakil on märge sow outdoors in early Autumn või early Spring; can be direct sown early), mis end ise külvavad (self-sows), või mida iseloomustatakse kui külmakartmatuid (hardy).

      Seemnete eeltöötluse info

      Idanemise hõlbustamiseks soovitatakse külvamisjuhendites sageli seemneid kõikvõimalikel viisidel eeltöödelda. Näiteks vajavad paljude taimede seemned tärkamiseks pikka külma puhkeperioodi, mille tulemusena seemnekest õheneb ning seeme idanema hakkab. Sellist protsessi nimetatakse seemnete ettekülvis külmtöötluseks ehk stratifikatsiooniks. Kodustes tingimustes soovitatakse seemneid külmtöötluseks külmkapis hoida. Talikülvates viime aga oma konteinerid looduslikku külmkappi – õue pakase kätte.

      Talikülvi meetodit rakendades ei ole tarvis seemneid eelnevalt leotada ega ka seemnekesta kahjustada – rakendada skarifikatsiooni ehk nende eelnevat kraapimist, viilimist või täkkimist; rääkimata judinaid tekitavast keemilisest töötlemisest (jah, ka selliseid meetodeid soovitatakse seemnete idandamiseks!) kaaliumnitraatide, väävelhappe ja vesinikperoksiidiga. Kõiki neid koledusi tehakse seemnetega vaid ühel eesmärgil – et seemnekesta kahjustamise või pehmendamise teel esile kutsuda ja kiirendada idanemisprotsessi.

      Kuna talikülvi meetod jäljendab loodust ning seemnekest pehmeneb iseeneslikult pika külmaperioodi ning sellele eelnevate ja järgnevate tugevate temperatuurikõikumiste tõttu, siis osutuvad kõik seemnete eeltöötluse viisid täiesti ebavajalikuks ning kergendavad märgatavalt aedniku külviprotsessi.

      Mõni sõna tsoonidest

      Väljastpoolt Eestit seemneid tellides peaks teadlik olema ka kliimatsoonidest ja taimede külmataluvusest.

      Taimede külmakindluse (ingl hardiness) all peetakse silmas kõige madalamat temperatuuri, mida taim talub. Sagedamini esilekerkivad kliimatsoonide kategooriad (zone või hardiness zone), mida seemnesaitidel kohata võib, on Ameerika Ühendriikidest pärit numbriline tsoonijaotus ja Inglismaal käibel olev RHS (Royal Horticultural Society) tsoonijaotus.

      Ameerika Ühendriikide numbriline tsoonijaotus

      Soetades seemneid välismaalt, eriti Ameerika Ühendriikidest, tasub tähelepanu СКАЧАТЬ