Talikülv. Katrin Uverskaja

Чтение книги онлайн.

      Järgmiseks lõikan ma tavaliselt ära (umbes 17 cm kõrguselt) ülemise kolmandiku pudelist, olles eelnevalt kõrvetanud lõikejoonele mõned abiaugud, kust kääriterad kenasti sisse mahuksid. Alumise pudelipoole ülemisse äärde võib seejärel teha veel mõned 2 cm pikkused vertikaalsed sälgud, et saaks ülemise poole talle mütsina pähe tõmmata.

      Suurtel 5 l plastpudelitel ja piimapudelitel võiks avara pudelisuu enne õue viimist kleeplindiristiga katta, mille saab kevadel ära tõmmata ja minema visata.

      Külvikonteineritena olen edukalt kasutanud ka sobiva suuruse ja sügavuse, kuid pahatihti läbipaistmatu kaanega šašlõkiämbreid, mida grillihooaja jooksul paras ports koguneb. Šašlõkiämbri kaane keskmine osa tuleks välja lõigata, nii et alles jääb vaid 1 cm laiune äär. Kui konteiner on külvatud, tuleks ämbri pealispind katta kilega (kõige parem on selleks kasutada sügavkülma jaoks mõeldud kilekotist lõigatud sobiva suurusega ühekordset kiletükki) ja kaaneäär tagasi peale klõpsata ning kilesse noa või naaskliga augud torgata.

      Suuremate konteinerite kasutamisel võib mulla sisse lükata papist vaheseinad, et hiljem oleks seemikuid lihtsam jagada. Segaduste vältimiseks istutusperioodil ei soovita ma erinevaid seemneid samasse konteinerisse külvata (või kui, siis ainult vaheseintega üksteisest eraldatuna), sest vihm, lumi ja korduv mulla külmumine ja sulamine võivad seemned paigast nihutada.

      Juhul kui mõnel aednikul on probleeme nälkjatega, kes võivad end külvikonteinerisse sokutada mahlaseid idandeid sööma, soovitatakse konteineri põhja paberist kohvifiltrid paigutada ja seejärel konteiner külviseguga täita. See nipp on end ära tasunud just kevadiste külvide korral, sest südatalvel õue viidud konteinerites pole filtrist kevadeks enam suurt midagi järel.

      Minu talikülvi lemmikkonteineriteks on aastate jooksul kujunenud poolläbipaistvad plastist (loomulikult augustatud põhja ja kaanega) säilituskastid, mille täidan erinevate külvikonteineritega. Kuna säilituskastid on kaanega suletavad, võib need komplekteerida kõikvõimalike improviseeritud väiksemate lahtiste anumatega, näiteks 7,5 cm kõrguste plastist lillepottide, 0,5 l joogi-, jogurti- ja jäätisetopside, isetehtud paberpottide või üksikute alumiste pudelipooltega.

      Ümberistutamist halvasti taluvate taimede (nagu herned, oad, lillherned, päevalilled jne) külvamiseks on eriti sobivad isetehtud paberpotid. Neid on lihtne valmistada näiteks ajalehepaberist või tualettpaberi rullisüdamikest. Kuna kitsasse paberpotti mahub mulda üsna piiratud koguses ning paberseinad imevad endasse niiskust, on nende pottide kasutamisel ka suurem läbikuivamise oht. Seetõttu soovitan paberpotid paigutada mitme kaupa mõnesse muusse anumasse – näiteks lehtsalati neljakandilistesse läbipaistvatesse (muidugi mõista augustatud põhjaga) plastalustesse mahub 9–12 ja 5 l veenõusse 9–10 neljakandiliseks volditud paberpotti.

      Kaanega suletavast plastkastist saab kerge vaevaga mugava komplekteeritava talikülvikonteineri. 20 cm kõrgusesse kasti mahuvad kenasti kõikvõimalikud väiksemad külvianumad, nagu tualettpaberi rullisüdamikest paberpotid või kõrged vahtplastist joogitopsid.

      Joogitopsid

      Säilituskastidesse olen paigutanud lisaks plastalustel paberpottidele ka neljakandilisi või ümmargusi, vähemalt 7,5 cm kõrguseid plastist lillepotte ja nii tavalisi kui ka vahtplastist, vähemalt 500 ml ühekordseid joogitopse, millest on viimastel aastatel saanud minu vaieldamatud lemmikkonteinerid. Need sobivad talikülviks ideaalselt, nad mahutavad piisavalt palju külvimulda ja koonusja kuju tõttu on tärganud seemikuid nende seest lihtne ja mugav kätte saada. Väljalibisenud konteinerisisu on ka täpselt paraja suurusega, et see ühes tükis otse maha istutada või siis tihedama külvi korral kuni neljaks tükiks jagada. Lillepottide ning suuremate (0,5 l) jogurti-, joogi- ja jäätisetopside eeliseks on see, et neid on erinevalt pudelitest ja muudest konteineritest väga lihtne hoiustada.

      Loomulikult võib kõiki eelnimetatud topse ja potte ka eraldiseisvate külvikonteineritena kasutada – selleks tuleks neile paraja suurusega kilekotid tagurpidi pähe tõmmata ja piisava õhustuse tagamiseks kottide nurgad ära lõigata. Paraku võin oma kogemustest öelda, et kile kipub lume raskuse all lamanduma ja kevadel on läbi uduse kilekoti raske kontrollida, kas seemned konteineris on juba idanema läinud, ning kilekotte ühekaupa pottidelt ära ja hiljem tagasi tõmmata on paras ajaraiskamine ja peavalu, liiatigi kui potte juhtub palju olema. Seetõttu eelistan mina väiksemaid topse ja potte, aga ka plastpudelite üksikuid alumisi pooli kasutada eelkõige just suuremate konteinerite sees.

      Perforeeritud transpordikastid

      Minu ema, seevastu, eelistab oma talikülvianumaid komplekteerida perforeeritud külgede ja põhjaga plastist transpordikastidesse, mis on omakorda asetatud suurtesse läbipaistvatesse augustatud kilekottidesse. Et kile lume raskuse all seemnetele või tõusmetele peale ei vajuks, paigutab ta kasti nurkadesse ja keskele kõrgemad ja nende vahele väiksemad konteinerid või toestab kile pulkadega telgilaadseks moodustiseks.

      Suured konteineritäied vahtplastist joogitopse tomatiseemnetega on viidud karastuma kevadtalvisele terrassile.

      Sobimatud konteinerid

      Enamik kaubanduses müüdavatest spetsiaalsetest külvialustest on mõeldud kasvuhoonetes ja aknalaudadel kasutamiseks ning talikülviks ei sobi, sest need pole piisavalt sügavad. Samuti ei ole mõtet talikülvata munarestidesse ega turbatablettidesse – ka need on liiga madalad ja kuivavad kiiresti läbi.

      Külvimulla valimine

      Külvimulla omadused

      Üks olulisemaid komponente talikülvi õnnestumisel on õige külvimulla ehk külvisubstraadi valik. Tärkava taime tugeva juuresüsteemi väljaarenemiseks on vajalik niiskuse ja hapniku küllaldane juurdepääs juurtele, mis saab toimuda vaid siis, kui külvimullasegu on kerge ja poorne ning ühtaegu nii niiskust hoidev kui ka vett läbilaskev.

      Talikülviks sobivad suurepäraselt paljud poodides pakutavad külvi- ja pikeerimismullad.

      Külvimuld peaks sisaldama turvast, kookoskiudu või muid vett läbilaskvaid materjale, orgaanilist materjali ja perliiti, vermikuliiti või liiva, mis muudavad külvimulla kergemaks ja võimaldavad juurtele hapniku ligipääsu. Õige koostisega mullasegu vajub märjana veidi tihedamaks, vähendades liigseid õhuauke, kuid säilitab samal ajal oma poorsuse. Kui konteineris on piisavalt drenaažiauke, ei ole kvaliteetset mullasegu võimalik üle kasta. See imab teatud piirini niiskust ja laseb üleliigsel veel endast lihtsalt läbi voolata, ega muutu konteinerites liiga plingiks ka pikema aja jooksul ning pideva kastmiste või vihmase kevade korral.

      Seemnete talikülviks tuleks kindlasti vältida tavalist aiamulda ja peenardele mõeldud mullasegusid. Aiamuld on reeglina liiga tiheda konsistentsiga, pärssides hapniku ja niiskuse ligipääsu juurtele ning tagajärjeks võivad olla kehva juurestikuga väetid seemikud.

      Külvimulla parendamine ja isetehtud mullasegud

      Olen talikülviks kasutanud nii kaubanduses saadaolevaid külvimuldasid kui ka katsetanud omatehtud segudega. Mul on kombeks müüdavaid mullasegusid veidi parendada, lisades sinna natuke perliiti, keskmise jämedusega ehitusliiva ja vermikomposti. Vermikomposti ehk vihmaussisõnniku kasutamine näib väikestele tärganud seemikutele eriti meeldivat.

СКАЧАТЬ