Kuhu sa küll kadusid, Bernadette?. Maria Semple
Чтение книги онлайн.

Читать онлайн книгу Kuhu sa küll kadusid, Bernadette? - Maria Semple страница 4

СКАЧАТЬ Bernadette’iga sõbralikult vestelda. Läksin tema autoni, mis seisis lastele vastu tulnud vanemate järjekorras. Mea culpa! Kuidas muidu selle naise jutule pääseda? Ta on nagu Franklin Delano Roosevelt. Ainult ülakeha on näha, kui ta mööda sõidab. Minu arvates pole ta veel kunagi autost välja tulnud, et Bee jalgsi koolimajani saata.

      Üritasin temaga rääkida, aga autoaknad olid üles keritud ja ta teeskles, et ei näe mind. Nagu mõni Prantsuse esileedi, siidsall hooletult kaelas ja suured päikeseprillid ees. Koputasin tuuleaknale, aga ta sõitis minema.

      Üle minu jala! Läksin traumapunkti ja sattusin ebapädeva arsti peale, kes keeldus uskumast, et mul midagi viga on.

      Ma ei teagi enam, kelle peale rohkem pahane olla, kas Bernadette Foxi või Gwen Goodyeari peale, kes mind reedeses kirjas mainis. Nagu oleksin mina midagi valesti teinud! Mainida nimepidi mind ja mitte Bernadette’i! Mina lõin Mitmekesisuse nõukogu. Mina leiutasin Sõõrikud Issidele. Mina kirjutasin Galeri kooli juhtkirja, mille eest Portlandi peen firma oleks meilt kümme tuhat dollarit sisse kasseerinud.

      Võib-olla Galeri kool tahabki tööstuspargis maja rentida. Võib-olla ei ihkagi Galeri kool stabiilsust, mis kaasneks enda uue majaga. Võib-olla tahaks Gwen Goodyear, et ma tulevaste vanemate vastuvõtu ära jätan. Palusin tal endaga ühendust võtta. Ma pole sugugi rahul.

      Telefon heliseb. See on tema.

• • • 

      Esmaspäev, 22. november

      Direktor Goodyeari kiri,

      mis lastega esmaspäeval koju saadeti

      Kallid lapsevanemad

      Tahtsin täpsustada, et lapsevanema jalast üle sõitnud auto roolis oli Bee Branchi ema Bernadette Fox. Loodetavasti oli teil kõigil vihmast hoolimata imetore nädalavahetus.

      Tervitades

      Gwen Goodyear koolidirektor

• • •

      Kui keegi oleks minult küsinud, oleksin võinud rääkida, mis pärast tunde juhtus. Mul kulus autosse ronimiseks tükk aega, sest emps võtab alati Jäätise kaasa ja lubab tal ette istuda. Kui koer on korra esiistmele istunud, ei taha ta seda enam loovutada. Nii tegigi Jäätis sama nagu alati, kui tahab oma tahtmist saada: istus täiesti kangestunult ja jõllitas otse ette.

      „Emps!” hüüdsin mina. „Sa ei tohiks teda ette lasta…”

      „Ta ise hüppas autosse.” Emps sikutas Jäätist kaelarihmast ja mina lükkasin tagumikust ning pärast suurt ägamist saime Jäätise lõpuks taha. Aga ta ei istunud seal nagu tavaline koer. Ta litsus end esiistme taha põrandale, eriti õnnetu nägu peas, umbes et „näete, milleks te mind sunnite!”

      „Ära tee sellist draamat,” ütles emps koerale.

      Sain turvavöö kinni. Äkitselt jooksis Audrey Griffin meie auto poole, puiselt ja kohmakalt. Kohe oli näha, et ta polnud umbes kümme aastat jooksnud.

      „Oh jestas,” ütles emps. „Mis siis nüüd?”

      Audrey Griffini pilk oli metsik, näol oli tavapärane lai naeratus ja ta lehvitas mingi paberilipakaga. Hallid juuksed pääsesid hobusesabast valla, ta kandis puukingi ja puhvvesti alt võis näha teksavolte pungitamas. Raske oli pilku kõrvale pöörata.

      Liikluskorrapidaja señora Flores andis meile märku edasi sõita, sest autorivi oli tohutult pikk ja Sound Seafoodi tüüp tegi ummikust videot. Audrey viipas meile, et me tee ääres peatuksime.

      Emps kandis päikeseprille nagu ikka, isegi vihmaga. „See sääsk ei saa ju aru,” pomises emps, „mina teda igatahes ei näe.”

      Me sõitsime minema ja kõik. Ma tean kindlalt, et me ei sõitnud kellegi jalast üle. Mulle meeldib empsi auto, aga sellega sõitmine on nagu printsessi ja hernetera lugu. Kui emps oleks sõitnud üle millegi nii suure nagu inimese jalg, oleks see turvapadjad lahti löönud.

• • •

      Teisipäev, 23. november

      Kellelt: Bernadette Fox

      Kellele: Manjula Kapoor

      Manusest leiad koopia erakorralise meditsiini osakonna arvest, mis tuleb ilmselt ära maksta. Üks Galeri kooli sääsk väidab, et sõitsin kooli ees tema jalast üle. Võiksin selle üle naerda, aga ma ei viitsi. Näed nüüd, sellepärast ma neid emasid sääskedeks kutsungi. Sest nad on tüütud, aga mitte piisavalt tüütud, et nende peale väärtuslikku energiat raisata. Need sääsed on üheksa aastat üritanud minuga iga hinna eest tülli kiskuda – võiksin rääkida uskumatuid lugusid! Kuna Beel on varsti kool läbi ja ma haistan juba lõppu, ei tasu sääselahingusse tormata. Kas saaksid meie kindlustuslepingud läbi vaadata, et äkki miski katab selle? Tegelikult maksame arve lihtsalt ära. Elgie ei tahaks, et kindlustusmaksed nii tühise asja pärast tõuseksid. Ta pole minu vastumeelsust sääskede suhtes kunagi mõistnud.

      Kogu Antarktika-kraam on suurepärane! Hangi meile kaks B klassi tuba keskmisest suuremate vooditega. Skannin ka meie passid, kust leiad sünnikuupäevad, nimede õigekirjutuse ja muu vajaliku. Lisasin igaks juhuks ka juhiload ja sotsiaalkindlustuse numbrid. Bee passist on näha, et tema päris nimi on Balakrishna Branch. (Ütleme nii, et olin väga pinges ja tollal tundus see hea mõte.) Ma saan aru, et lennupiletile tuleb kirjutada „Balakrishna”. Aga mis puutub laeva – nimesilt, reisijate nimekiri jne –, siis palun tee kõik, mis su võimuses, et mu püha lapsuke saaks nimeks Bee.

      Nägin ka pakkimisnimekirja. Hangi meile kõigest kolm eksemplari. Minu suurus on naiste M, Elgie on meeste XL, mitte et ta kogukas oleks, aga ta on 190 sentimeetrit pikk, ainsagi rasvavoldita, jumal olgu talle armuline. Bee on oma ea kohta väike, nii et võid talle võtta kõik, mis läheks selga 10-aastasele lapsele. Kui sul on küsimusi suuruste ja tegumoe kohta, saada prooviks mitu varianti; tagastamiseks piisab ju, kui jätan kullerile karbi ukse ette. Hangi ka kõik soovitatud raamatud, mille Elgie ja Bee kindlasti läbi loevad ja mida mina kavatsen läbi lugeda.

      Tahaksin ka ühte kalastusvesti, millel oleks hunnik lukuga taskuid. Kui mulle kunagi päriselt ka kodunt lahkuda meeldis, istusin lennukis ühe keskkonnakaitsja kõrval, kes sõitis terve elu mööda ilma ringi. Ta kandis kalastajavesti, kus olid tema pass, raha, prillid ja filmirullitopsid – jah, filmi, sest see oli nii ammu. Geniaalne on see, et kõik on ühes kohas, väga praktiline, lukud saab kinni panna, lisaks võib vesti hõlpsalt seljast lennutada ja turvakontrollilindile lajatada. Mõtlesin alati, et järgmiseks reisiks hangin endale ka sellise. Nüüd on see aeg käes. Hangi parem kohe kaks.

      Saada kõik meie häärberisse. Sa oled parim!

• • •

      Kellelt: Manjula Kapoor

      Kellele: Bernadette Fox

      Lugupeetud proua Fox

      Sain kätte pakkimisnimekirja puudutavad instruktsioonid ja toimin vastavalt. Mis on „häärber”? Ma ei leia seda meie varasemast kirjavahetusest.

      Parimate soovidega

      Manjula

• • •

      Kellelt: Bernadette Fox

      Kellele: Manjula Kapoor

      Tead ju küll seda tunnet, kui lähed Ikeasse ega suuda uskuda, kui odav kõik on, ja isegi kui sul pole tarvis sadat teeküünalt, СКАЧАТЬ