«Litteraria» sari. Sõprade kirjad on su poole teel. Jaan Kaplinski ja Hellar Grabbi kirjavahetus 1965-1991. Sirje Olesk

Чтение книги онлайн.

СКАЧАТЬ mees, sai nüüd veel vanast peast (aastat paar üle viiekümne) Columbiast doktori kätte ja kolme nädala eest sai seda new yorgi linna peal pühitsetud.

      jah selle saaremaa saepaku91,nii nagu seda oxfordist läbi käind keelemeest kutsutakse, sõnaraamat on üks vägev ja kapitaalne asi ja loodame, et ta saab seda kirjastada. Silveti oma on taskusõnaraamat selle kõrval, kuigi Silvet on väga hea keelemees. See Saagpaku asi võiks ehk teil seal lingviste ja angliste huvitada.

      Tervit,

      Hellar

Jaan Kaplinski Hellar Grabbile19. apr. 1966

      Tervit!

      Vahepeal on tulnud palju igasugust kraami. Ka 26. jaanuari kiri, millega sai juba lõpparved tehtud, tuli kunagi apr. esimesel nädalal kõigega: intervjuu, Puhvli artikkel, bibliograafia ja instituudi suvekooli või kuidas seda kutsuda kava. Nii et oli pikk tulemine küll, vahepeal sai ju kirjutatud, et ei tulnud ja enne jõudis sult koopia kirjast kohale. Niisiis usun ka, et too indiaanlastele pühendatud saadetis kohale tuleb. Kunagi jõuan vist ka ise niikaugele, et panen vahepeal kogunenud ja kogutud raamatud posti.

      Mis kirjadele lisatud trükivärki puutub, siis niipalju kui aru saan, olen kõik kätte saanud.

      Silveti saatsin tõepoolest mina. Saagpaku sõnaraamatust on kunagi kuskilt loetudki; paar vihikut vist nagu ilmus? Silvet ise pole näinud, nagu eessõnas oma raamatule nimetab. Kui see asi trükis peaks kättesaadavaks saama, siis oleks siin huvitatuid kindlasti küll. Järsku tuleks kõne alla isegi siin kirjastamine kunagi. Praegu vist küll mitte, las saame enne Saarestegagi hakkama, mis tõenäone juba on. Kui manas Silveti arvustus, siis võiks arvustatule saata, kui seda veel tehtud pole. Võib mulle saata, annan edasi, kui Silveti aadressi ei tea ja sidemeid pole.

      Elin Toonat postiga pole vist mõtet saata, võid küll Grünthalile Rootsis märku anda lähemal ajal, tal vast on võimalus seda lihtsamini teha. On muidugi rõõm, et napid aastad eesti kooli siiski nii tõhusad võivad olla nagu neil nõudel, toonadel, karuksitel ja roosidel. Millega tegeleb Roos kui see saladus pole (üks tuttav kaebas, et tema küsinud kord tädipojalt, millega see tegeleb ja sest peale pole poisist enam muud kui jõulu & uusaasta kaardid!)?

      Seda nagu poleks ka oodand, et sinu väga viisakad ütlemised tulimulla jt. aadressil ja soojad sõnad meie elamisest-tegemisest sealsetest pisiglavlittidest läbi ei läind. Tuleb meelde, et saatsin sel aastal ühe suure ümbriku edasist välja lõigatud Vello Lattiku romaani suudlus lumme katkenditega. Tahaks väga teada, kas said kätte! Seda enam, et seal kirjas oli juttu mõnest minusuguste inimeste murest seoses hispaania keelest tõlkimisega. Oleks tarvis ladinaameerika sõnade sõnastikku, ilma ei saa hakkama. Mul on vaja tõlkida Carlos Fuentese “Artemio Cruzi surm”92. Ei julge loota, et seda mingis muus tõlkes olemas on. See aitaks ka. Niisiis, ladinaameerika (mind huvitab eriti mehhiko) sõnastik. Kas Ivask nende asjadega pole tegemist teinud? Võid talle siis selle soovi edasi anda. Kuna on paljude soov ka. Üldse tahaks Ivaskit ja temataolisi mehi nõuandjatena kasutada, mida võiks tõlkida (näit. LR-sse). Sinu nimetatutest tulevad Fitzgerald ja Bellow vist sel aastal juba. Ivask võiks näit austriastki midagi nimetada või saata (mulle või LR-le näiteks) midagi lühemat Musilist (esseid?), sest seda meest annaksime välja, kui LR mahule vastavat oleks midagi.

      Eelmise kirjaga ühel ajal saatsin lihtpostiga ka ühe kaardi, kus olid märgitud mõned mu isiklikud soovid. Igaks juhuks kordan neid siin. Tahaksin näha mõnd numbrit ajakirjadest: magazine of phantasy and sciencefiction, anthropological linguistics, international journal of american linguistics. Kui ma sealt midagi huvitavat leian, saab ehk seda üritust jätkata. Vastu saad siis näit. eesti loodust vms. e. l. saadan nagunii oletades et see seal ikka kedagi huvitab. à propos. Edasis oli artiklike majandusteadlaste kohtumiselt doktor N. Karotammega, kes omal ajal meil valitsuse juht oli ja nüüd Moskvas põllumajanduse ökonoomika instituuti juhib. Nende arvestusi mööda on nii, et kui kolhoosi tootlikkus pinna-ühikult on 100, on sovhoosi oma 70 (võin eksida selle arvuga) ja kolhoosniku oma aiamaa (6/10 ha suurune põlluke) tootlikkus aga 850 umbes!93

      Helga Nõu jutt nii ei meeldinud, kui romaan. Liiga närviline mu jaoks. Tuletab koledasti meelde 20. aastate ekspressionismi ja pessimismi maiguga lugusid loomingust ja mujalt.

      Kaarel Saare thanatos on täitsa kena asi. Huvi mõttes tähendan, et oletatavasti olen mina esimene, kes säärast värssi kirjutama hakkas (1962?). Eeskujuks Claudel muidugi ja mees, kelle nimi on Alexis Léger ja kes maarahva rõõmuks end St. John Perse kutsuma hakkas. Saatsin eelmine kord õhukesel paberil mõne katke säärasest heietusest. Aga olen ka sihukesi teinud, kus sünkrofasotronid sees ja palju kurjustamist et näit. surma ja pööripäevade raamatus olete kirjas teie kõik ristiku-kuradid kaasakaagutajad positiivsed emised noored andekad aevastajad ja künakangelased jne. Nii et Kaplinski pole ka alati just tulvil rahu. St. ei olnud.

      Kõressaare juttu eelajaloost tahaks! Algus oli kena ja olen kunagi neist asjust huvitunud, nii et oleks meeldiv lugeda. Küsid Nazim Hikmeti mõju kohta. See on kindlasti olemas. Krossil ja Kaalepil vast kõigepealt. Mina jälle lugesin moodsatest meestest kõigepealt Eliotti ega teadnud tookord Hikmetis tmidagi. Hiljem püüdsin küll kirjutada selles stiilis mis Kross ja Kaalep ette teinud. Kuigi tagasi vaadates leian, et see mulle sugugi ei istu. Aga peale nende mõjude tuleb arvestada J. R. Becheri ja Brechti mõju, kes ka vabavärsimeestena meie eeskujudeks olnud ja keda samad mehed tõlkinud. Ja vähem küll Nerudat ja Aragoni. Jah, aga omajagu süüd on ka tõlkijatel, kes turaani vaimu eestvõitleja Kaalepi ja tema ustava õpilase Lii Seppeli isikutes on Hikmetis kindlasti rohkem eestikeelepärast leidnud ja sisse pannud kui seal ehk on.

      Niisiis, lisan ka mõned looduslüürika näidised nagu ikka. On võimalik et saab varsti midagi rohkemat avaldada.

      Kuidas selle Enari asjaga saab? Võiksin talle kirjutada ja sulle saata või küsid talt enne, kas ta on millestki säärasest huvitet. Või on tema osariigis Goldwasseri vaim liiga tugev! Martin P-le kirjutaja võtab esialgu hoogu.

      Oli ilus, kuigi raske elamus, lugesin Orwelli 1984. Pole paar aastat midagi ilukirjandusest lugenud, mis nii naela pea pihta oleks löönud.

      Ega ETC 1963 I ei ole saada? Seal Laotsest mingi lugu; ma loen seda onu praegu – seoses hiina keele õppimisega.

      Varsti on suvi, kuigi sel aastal kevad vastikult hilineb. Nädala eest oli tuisk ja lumetorm veel. Aga suvel lähen linnujahti – budhistlikul moel, teleobjektiiviga…

      jällekirjutamiseni

      Jaan

Jaan Kaplinski Hellar GrabbileTartu, 3. juuni 1966

      Tere Hellar!

      Üsna ammu tuli teine kiri, see kus indiaanlaste kohta oli. Suur tänu, mulle oli igatahes huvitav, sest neist asjust polnud õiget aimu, kuidas nad seal viimastel aegadel on. Üldmulje on siis, et mõni asi halvasti, mõni aga hästi. Raha sel ind. asjade bürool ju näib olevat küll… Oleks huvitav võrrelda mitmesuguste 500-tuhandeliste riikide eelarvetega nende oma. Muidu jälle tundsin suurt sugulustunnet nende indiaanidega, kes nurisevad, et metsa lähedal pole jms. Nii et tuleval rahvaloendusel ütlen, et olen indiaanlane…

      Jaan Kaplinski ema Nora Kaplinskiga. Hellar Grabbi arhiiv.

      Nüüd mõni sõna su palvetest. Kaalepit nägin. Küsisin. Tema jättis selge vastuse andmata, millest järeldan, et käsikirja ei saa. Tuleb vist oodata senikaua kui trükis ilmub. Minu teada on seni kõik oma meeste näidendid raamatukestena ka välja tulnud, seda küll mõnda aega pärast etendumist. СКАЧАТЬ