Читать онлайн книгу «Litteraria» sari. Sõprade kirjad on su poole teel. Jaan Kaplinski ja Hellar Grabbi kirjavahetus 1965-1991 - Sirje Olesk страница 21
Grabbi saadetud Mana (sisu ja kaaned eraldi) oli 1965. aasta kaksiknumber 1–2: esimene number, kus Grabbi on märgitud toimetajana – siis veel küll koos Ivar Grünthaliga. Paralleele Kaplinski kirjadega näeb Grabbi ilmselt Hillar Enari proosakatkes „Sest mina olen”. Enari nime taga peitub Grabbi ise.
46
A. Aspeli artikkel „Kaasaegse prantsuse luule suundumusi”, ilmunud Manas 1965, nr 1–2.
47
1973. aastal ilmunud ENE 5. köites see märksõna siiski puudub.
48
Arvo Mägi (1913–2004) oli Rootsis elav viljakas kirjanik ja kriitik, kes eelistas anda selgeid hinnanguid ega kartnud poleemikat. Artikkel „Kodumaise uuema luule vormipildist” ilmus ajakirjas Tulimuld 1964, nr 4.
49
Oras kirjutab: “Tahtetu, puht-passiivse inimese hingeelu on Joyce’i, Kafka, Freudi ja teiste mõjul juba mitmekümne aasta jooksul sõelut lõpmatuseni – nii esteetiliselt kui puht-inimlikult nüüd juba deprimeerivate tulemustega.” Orase arvustus Ilmar Jaksi romaanile „Eikellegi maa” pealkirjaga „Kes? Kus? Kuhu? Mis? Misjaoks?” – Mana 1964, nr 1, lk 78.
50
I. Ivaski artikkel „Kaasaegseid luuletuuli küngasmaal. P. – E. Rummo ja M. Traadi teiste luulekogude puhul”. – Mana 1965, nr 3.
51
Noored pagulasautorid, kes debüteerisid Manas. Neist jäi kirjandusse Enn Nõu, kellest sai 1999. aastal Välismaise Eesti Kirjanike Liidu viimane esimees, kelle juhtimisel aastal 2000 liideti eesti kirjanike organisatsioonid kodu- ja välismaal.
52
Paul Rummo arvustus “Helga Nõu „Kass sööb rohtu”. Kiri autorile”. – Kodumaa, 20.10.1965.
53
Üliõpilaselu Tartus ja toonaste üliõpilaste saatust okupatsioonides ja sõjas kirjeldab Kangro ühiste tegelastega romaanides „Jäälätted” (1958), „Emajõgi” (1961), „Tartu” (1962), „Kivisild” (1963), „Must raamat” (1965), „Keeristuli” (1969). Grabbi hinnang on muidugi subjektiivne, on võimalik näha ka vastupidist: romaanide ajakujutuse muutumist järjest sugestiivsemaks.
54
Tsiteeritud on värssi Uku Masingu luulekogust „Neemed vihmade lahte” tsüklist „Kitsas rada keset metsa”.
55
NSV Liidus elanud kirjanikest said Nobeli preemia Boriss Pasternak (1958, NSVL võimukandjad sundisid teda auhinnast keelduma) ja Mihhail Šolohhov (1965).
56
Ilmselt James Baldwini romaan „Another Country”, mis oli ilmunud 1962.
57
Vt viide 44.
58
Robert Burns, „Lõbusad kerjused: poeeme, luuletusi, epigramme”. Tlk R. Parve, Tallinn, 1959.
59
on vist ikka nii ingl. k. /tõlge: varastatud JK-lt/
60
Leheküljel on ÜLKNÜ Keskkomitee I sekretäri S. Pavlovi kõne ÜLKNÜ KK VIII pleenumil, kus kirjeldatakse USA kodanlikku propagandat nõukogude noorsoo eksitamisel.
61
S.t Uku Masing.
62
Peter Kropotkini teos „Mutual Aid: A Factor of Evolution” oli ilmunud 1902 ja uustrükis 1955.
63
Nii on see jäänud nüüdki, XXI sajandi alguses. (JK)
64
Kaplinski mõtleb ilmselt A. Ranniti raamatut „Verse an Wiiralt und an das geklärte Gleichnis”, ilmunud Baden-Baden: Klein, 1960.
65
Aarand Roos, „Lehmatapja“. Vaba Eesti, 1964.
66
Ivar Grünthal, „Meri“. Vaba Eesti, 1958.
67
Ivar Grünthal ja Ivar Ivask. (JK)
68
Saadetud Mana numbris (1964, nr 4/5) on I. Grünthali arvustus I. Ivaski luulekogule „Tähtede tähendus”.
69
Vt Mana 1964, nr 1, lk 101–102.
70
Paul Reets, „Tujukused ehk visand ühe värssromaani sisulisest küljest“. – Mana 1963, nr 3–4.
71
Perioodil, kui pagulastega taheti suhteid luua, avaldati ajaleht Kodumaa lisana väikseid vihikuid pagulaste luulest. Ilmusid Kalju Lepiku „Mina olen kuusik ja sina lepik” (1965), Bernard Kangro „Võõramaa õhtu” (1966) ja Arno Vihalemma „Ühe Pärnust pärit poeedi palgejooni” (1965). Grünthali kogu jäi ilmumata.
72
Aleksander Aspel, „Sürrealism ja Ilmar Laabani „Rroosi Selaviste”“ – Mana 1959, nr 1.
73
H. Grabbi, „Sõna võitleb ehk poisid ränisemast puust”. – Vaba Eesti 1959, nr 4 (36) ja 1960, nr(37).
74
Grabbi iseloomustab siin Aadu Hindi romaani „Tuuline rand”, Johannes Semperi romaani „Punased nelgid” ja Osvald Toominga romaane „Pruuni katku aastal”, „Roheline kuld”, „Perekond Kirretid”.
75
Mats Traat, “Kongressieeliku äratundmisi”. – Sirp ja Vasar 25.01.1966.
76
Jaak Kangilaski, „Vaidlustest marksistlikus esteetikas“ – Looming 1965, nr 11.
77
Isa Tadeusz oli Tartu katoliku koguduse preester, tõepoolest ristis ta mind, kui olin nelja aastane. (JK)
78
Jean-Paul Sartre, „Sõnad“. Tõlkinud Leili-Maria Kask. Tallinn, 1965.
79
Nazim Hikmeti luulest oli ilmunud 1965. aastal raamat „See punane õun: valitud luuletusi” Ain Kaalepi ja Ly Seppeli tõlkes. Hikmeti luulet oli tõlkinud ka nt Debora Vaarandi.
80
Aleksandr Solženitsõni „Üks päev Ivan Denissovitši elus” oli ilmunud 1963. aastal Lennart Meri ja Enn Sarve tõlkes.
81
Ivaski artikkel „Kaasaegseid luuletuuli küngasmaal: P. E. Rummo ja M. Traadi teiste kogude puhul“. Ivask alustab artiklit: ”Kirjanduslikuks provintsiks nimetatakse noid rahvuskirjandusi, kuhu nende kaasaja suured kirjanduslikud uuendused jõuavad alles umbes kahekümneaastase hilinemisega…” ja näitab hiljem, kuidas enamus eesti luuletajatest, ka Alver ja Talvik on Euroopa seisukohalt möödaniku esteetika esindajad… ja seega provintsist.
82
õieti küll Fiche Bliain ag Fás, Muiris Ó Súilleabháin autori nimi, aga kust mina vaene iiri keele raamatuid kätte saan? Sul ka nagu-nii pole seal kandis tutvusi vms.? Hoia Jumal Iirimaad. (JK)
83
„Inimen“ on Henrik Adamsoni luulekogu, ilmunud 1925.
84
Mõeldud Aarand Roosi romaani „Lehmatapja“.
85
Jaan Kaplinski, „Kokkuhoid ehk küll, aga“ (Maa-asulate projekteerimisest ja ehitamisest. Mõttevahetus) – Edasi 26.02.1966.
86
Vt Ilmar Laabani arvustust Epp Ojamaa näituse puhul. – Mana 1965, nr 1–2.
87
Ilmselt Viktor Kõressaare artikkel „Eesti kvantiteerivast heksameetrist“ – Mana 1963, nr 2.
