Tiivaripsutus. Mati Soonik

Чтение книги онлайн.

СКАЧАТЬ ei suuda, sest poisid sagivad ju kõikjal, vanaema heietab elutarkusi ja kahekesi saame vähe aega teineteisest rõõmu tunda. Mai ei püüagi olukorda muuta ja mulle tundub, et ta ei soovi mulle esimesel kohtumisel anduda.

      Raiun oma pähe, et meie kurameerimisel pole mõtet, sest minust pole ju tema poole kolijat. Kuigi süda kisub Mai poole, võin ka neljanda pruudikandidaadi maha kanda.

      Mul tuleb lennukile kiirustada. Olen jälle kogemuse võrra rikkam ning tunnen, et ma pole reisi asjata ette võtnud. Mõneti olen rõõmus oma kirjasõprade nimekirja kahanemise üle, sest ma pole harjunud mitme naisega ühteaegu tiivaripsu lööma. Pealegi on üheksa kah veel küllaltki suur arv.

* * *

      Koju jõudnud, sukeldun tavaellu, kuigi mõistan, et peaksin kohe sõbrannadele vastama, ent mind pidurdab viletsate tulemustega kogemus seniste tutvumiste põhjal. Ikka leian põhjust oma väljavalitutele pühendumist edasi lükata. Jõulude ajal võtan enese aga kokku, vastan reklaamituttavatele, saadan kirjad teele ja nüüd on minu kord ootusärevust tunda.

      Kolme nädala jooksul jõuavad kõigi mu pruudikandidaatide kirjad minuni, Ritalt ka rannas pildistatud foto.

10.01.86Armas Peet!

      See oli tõesti väga ammu, kui ma Hiiumaale kirjutasin. Sellest on nii palju aega möödas, et ma olin Teid täielikult unustanud. Selle ajalehe, kust ma Teie kohta andmeid lugesin, olen ammugi ära visanud. Andestage, palun!

      Suur tänu kirja eest. Ainult üks väga paha asi on see, et Teie käekiri on kohati mitteloetav ja ma näen siin suurt vaeva, et sellest aru saada ja palju jääb mulle ikkagi arusaamatuks.

      Kui seksapiilne ma olen, seda on raske öelda, aga kirglik olen kindlasti. Ega ma muidu käsitööga intiimselt ei tegeleks. Kuidas, tunnete huvi. Hellitan ennast ja nii saangi oma kätte. See on väga intiimne tegu, armas Peet, ja praegu ei taha ma sellest täpsemalt kirjutada. Isegi ime, et ma Teile, armas Peet, sellest kirjutan.

      Saadan Teile endast foto suvisel ajal. See on tehtud mõni aasta tagasi. Kas olen sellel veetlev?

      Kas ma just praegu selline olen, on raske öelda, aga enam-vähem. Seda, mida Teie minu nimest arvate, ei saa ma üldse aru, aga võin lisada nii palju, et minu nimi Rita on tulenenud Margaritast.

      Ma vähemalt jään lootma, et kui Te mu kirjale vastate, siis selleksei lähe enam vaja kaht kuud ja kaht päeva! Ma palun Teid väga, kui see Teile suurt raskust ei valmista, siis kirjutage uuesti endast lähemalt. Ma olen lihtsalt unustanud.

      Armas Peet, Teid huvitas minu töö. Mina töötan 19. veebruarist 1985. aastast Paide Ajakirjanduslevis Järva-Jaanis kiosköörina. Varem 13 aastat töötasin vanem inventeerimisinstruktorina. 1975. a õppisin ma Tallinna Kooperatiivkoolis, mille ma lõpetasin sellel erialal. Nüüd võite ise otsustada, kas vastate mulle enam või mitte.

      Ma jään ootama, sest lootma peab alati.

Rita

      Mulle tundub, et Järva-Jaani neiu tahab minuga iga hinna eest suhelda. Foto jätab temast igati meeldiva mulje: kitsas nägu, mustad juuksed, sirge nina – tõesti on ta nägu kaunis. Saleda keha kohta üllatavalt suured rinnad tõstavad veelgi tema mainet minu silmis. Arvatavasti pole tal praegu kavaleri, kellega kohtuda. Mina olen ju vaid kaugel asuv kirjasõber. Igatahes kõditab see kiri mu enesetunnet meeldivalt.

11.01.86Lugupeetud Peet!

      Vabandage, kui ma teile vigaselt ehk kogemata kirjutan. Ma elan lastega ainult 1 aasta Eestis.

      Teie kirja sain ma 10.01.86. aastal Hiiumaalt ja tahan kohe vastata teile.

      Tänan teid õnnesoovide eest. Me mõtleme – teie samuti võtsite uue aasta hästi vastu.

      Teie kirjast sain ma teada, et te nii hästi minust teate, et mina peaaegu mitte midagi ei pea vist endast enam kirjutama. Küllap oli mu esimene kiri väga põhjalik. Tunnete huvi mu vibraatori vastu. Ostsin selle Saksamaalt ja kasutan seda mehe asemel. Olen lesk. Mis mul muud üle jääb? Usun, et seda ei pea ma kirjeldama, kuidas vibraatorit kasutatakse. Pole mu tegevuses midagi imelikku. Oleks mul mees, seda mul teha vaja poleks.

      Noh, ma olen väga õnnelik, et teie tahate minuga tutvuda, ainult palun kirjutage mulle oma andmed.

      Aga kogu see aeg mõtlesin, kuidas teile vastata. Oli ju minu kiri adresseeritud Peetrile, ent sain vastuse Peedilt. Või keegi andis teile minu kirja? Kuidas seda mõista? Palun vastata minu küsimustele. Seetõttu olen ma kuidagi kimbatuses.

      Aga mis puutub kohtumisse, siis leian ma, et me võime kohtuda, milleks seda edasi lükata! Meie teiega oleme täiskasvanud inimesed. Ja kõik on võimalik, mis mulle ja teile meeldib. Ning kui miski ei meeldi, siis jääb see toimumata ja selle peale pahandada pole vaja. Siiski loodan, et saan varsti vibraatorist loobuda.

      Aga kui teie kardate meie kohtumisi, võime nad edasi lükata. Kuidas me võime kohtuda, peate otsustama teie. Teie olete ju mees! Mina ja mu lapsed soovime teile kõike head isiklikus elus ja töös 1986. aastal. Ma olen väga rõõmus, kui teie mulle vastate ja teid ei sega, et ma pole eestlane. Kõike head!

Lugupidamisega E. Kaamel

      Mind köidab tõesti eriliselt, et Erika on sakslanna. Täitsa põnev on kunagi temaga kohtuda. Ta ei salatse, vaid on avameelne naine, mis mulle väga meeldib.

06. jaanuaril, 1986Lp. Peet Vilu!

      Tervitusi alanud aastal! Jaanuari esimesel dekaadil saabus Teilt kiri (kaardikene), mille eest aitäh. Kool või koolid on Teie käekirja ära rikkunud. Püüdke mulle natuke loetavamalt kirjutada! Teie kaardikesel andis mõnda sõna lugeda kolme moodi. Ma ei ole kritikaan, vaid parajas ulatuses korrektne piiga, kellele meeldib ilu.

      Tahaksin Teie pilku juhtida veel väljendustele, mis on läinud liiva ja on isegi riivatud! Kas tuleb see hoolimatusest, teadmatusest või on kohtumismõtted Teie pea segi ajanud, et Te sirgjooneline olla ei suuda?

      Kas juba kujutate ette, et olen Teie käte vahel ja mu süütus on ohus? Igal inimesel on kriitikameel ja seega ka arvustusõigus. Isiksust arvestades saame seda kasutada taktitundeliselt.

      Nüüd siis Teie kirjast lähemalt Teile enesele seda tsiteerides ja analüüsides.

      „Samas andmete põhjal olete tipp-topp naine, kes vaat igaühes äratab enese vastu huvi. Vaat, et võib nimetada supinaine.” (Kas ikka võib?)

      Supinaine – kust kandist selline labane ja riivav väljendus pärineb? Ega ometi Hiiumaalt? Kusagil nimetati kodu ja perekonda armastavat inimest köögikataks.

      Tänapäeva mees oskab ise suppi keeta ja tuleb köögimajanduses toime, kui tal kõht tühi on. Kauplustes on pooltooteid ning konservsuppe küllalt, mis säästavad valmistamisel tööinimese aega. Kohati on köökides mugavad gaasi- või elektripliidid, mõnel pool voolab soe vesi piiramatus koguses…

      Daatum kirjakese serval (30.12.85) tekitab mõningase kahtluse Teie lauseid lugedes: „Hea, et ma Teie poolt esitatud küsimuste vastu suudan seista.” Miks vastu, aga mitte poolt? Pealegi ei ole ma Teiega sõjajalale astunud. Oli ju minu kiri Teile ainult tutvumiskuulutusele vastamine – täpsemalt esitluskiri. Mõttevahetuse eesmärgiks oli sõprus, aga mitte vaen.

      Kaardikese kolmandal poolel olete juba mõndagi taibanud, Teie pea on jahtunud. Indiviidi avastamisel olete Te aga tugevasti märgist mööda lasknud: „Teis on midagi aristokraatlikku!” Nii kirjutate, imestate СКАЧАТЬ