Tiivaripsutus. Mati Soonik

Чтение книги онлайн.

      Mina olen igasugusteks viguriteks valmis ja seepärast helistan selle kirja saatjale kindlasti.

      Teile kirjutama ajendas mind eelkõige see, et olete seksikas hiidlane. Olen ammu tahtnud tutvuda ehtsa hiidlasega, sest minu meelest on nad kuidagi erilised, ehk olete ka Teie eriline inimene.

      Ka mina armastan kodusoojust, kuid kõik on läinud teisiti. Muidugi ei ole ma kogu selle aja päris üksik olnud. Lapsetegu nõuab meest kah naise kõrvale – see on iseenesest mõistagi.

      Olen Tallinnast. Mul on kolm last, kolm toredat poisipõnni, vanem on 7 a, siis 5 a, väike peamuna on 2 a.

      Olen kirglik, vallaline, töökas, tormakas ja lembeluuleline. Armastan nagu Teie rännata. Kuna kirjutate, et Teile meeldib lastega tegelda, siis sobiks Teile minu variant nagu rusikas silmaauku (nii ju öeldakse). Tuleksin meeleldi Hiiumaale elama, kuna armastan hiidlasi, nende tublidust. Praegu elan ühe sõbratari pool, kellel on isegi kitsas elamine, ilmselt tahab minu lastekarjast kiiremini lahti saada. Pealegi pole ma juba ammu mehe lähedust tundnud – siin pole mingeid tingimusi selleks, kuid mujale minekuks pole praegu hakkamist olnud. Aga Teie, võimeka mehe pool loodan meheta elu stressi maandada. Vabandan, et Teile siin avameelselt kirjutan, kuid arvan, et Teie olete just see, keda mina ja mu lapsed vajavad. Kui saate mu kirja kätte, siis vastake mu sõbranna telefonil 433-261.

      Lapsed on mul praegugi õnnelikud ja suurim poiss ütles: „Kas nüüd lõpuks saame ikka õige papa?” Mõelge, milline rõõm!

      Lapsed on mul tõesti vahvad! Suurim poiss hakkab mul järgmisel sügisel koolis käima. Kirjutage mulle täpselt, kus Te seal Hiiumaal olete. Kas on kool seal lähedal jne? Ega Teil minu tulemisega raskusi ei tule. Mul on üks kohvritäis lastekaltse ja 3 last… See on kogu mu vara. Olengi tüdinenud sellest rändamisest ja lausa unistan paiksest eluviisist. Kindlasti olen ka kodu armastav õrn olevus, kuna aga mul kodu pole õieti olnudki, siis ei saa ma sel teemal pikemalt peatuda.

      Nüüd siis endast!

      Olen 177 cm pikk. Punapea. Meeldivalt tedretähniline, kaalun 60 kg.

      Vabandage, et mul polnud paremat paberit kui autobaasi blankett. Poisid, sindrinahad, on kõik kirjapaberid täis sodinud.

      Austusega Teie tulevane elukaaslane Heidi Kuusik.

      Kas see kiri on nali? Väga lihtne on helistades seda teada saada.

      Lugesin Reklaamist Teie kuulutust ja otsustasin Teile kirjutada.

      Olen elanud Tallinnas 13 aastat, aga ehtsaks tallinlannaks ma end ei pea. Tallinlanna peab minu arvates Tallinnas sündima, kasvama, kogu elu Tallinnas elama. Mina sõidan vabadel päevadel väga tihti maale ema juurde oma pisikesse kodukülla. Kuigi ta on kolkaküla, bussipeatusest on koju veel seitse kilomeetrit jalgsi vaja minna, on ta mulle ikkagi koduks jäänud hoolimata sellest, et elan ja töötan aastaid Tallinnas. Koduküla asub kaunis kohas Lahemaal.

      Hiiumaale pole ma oma elu jooksul veel jõudnud, lugenud olen Hiiumaa kohta natuke, pean hiidlasi väga tublideks inimesteks, eriti naisi.

      Palun kirjutage oma elust Hiiumaal lähemalt. Kirjeldage oma tööd, mida teete. Kas elate vanemate juures, olete põline hiidlane? On Teil õdesid, vendi?

      Mina töötan Pirita raamatukogus laste osakonnas van. raamatukoguhoidjana. Huvid on humanitaarset laadi. Suurema osa oma vabast ajast istun kodus ja loen raamatuid. Kui on kena, mugav korter, on nii mõnus seal olla. Kas Teile meeldib lugeda ja millist kirjandust eelistate?

      Olen mõned jutukesed ka ise kirja pannud. Sellel suvel võtsin julguse kätte ja saatsin paar juttu pisikesele jutuvõistlusele… Ja mind kutsuti sellest sügisest Tombi nim. Kultuuripalee kirjandusringi. Tööaeg on mul natuke halb – kella üheteistkümnest kuni üheksateistkümneni. Alati mul seal kirjandusringis käia pole võimalik. Töökaaslane on küll tore inimene, aga ka tema vastutulelikkusel on piirid. Väga palju töölt puududa ei saa, on vaja ju veel ka teatris käia, kuid etendused algavad juba kell 19.00 ja Piritalt linna sõitmine võtab ka oma aja.

      Mulle meeldivad lihtsad ja kaunid asjad, alustades inimestest ja lõpetades koduga. Mulle meeldib veel käsitöö. Olen endale ja vanatädile, kelle juures elan, natukene kudunud ja heegeldanud. Õmblemine läheb viletsalt, emal läheb see töö kiiresti ja hästi, sellepärast tundub nii.

      Käin ka kunstinäitustel, loen kõige parema meelega kunstnike elulugusid. Õde on Tartus kunsti õppinud ja maalib päris kenasti. Omal ajal, kui ma veel keskkoolis käisin, ostis ta mulle Oskar Raunami raamatu „Joonistamise ja maalimise õpik”, võttis mind kaasa, kui maalima läks, õpetas värve tähele panema looduses ja lubas ka minul oma värvidega plätserdada. Hiljem ei ole ma enam suurt joonistanud, ainult, kui on vaja teha lastele mõni temaatiline luuleõhtu, näiteks „Tere, kevad!”, siis olen ajakirjadest ja lasteraamatutest maha joonistanud lastepäraseid pilte dekoratsioonideks.

      Mulle meeldib luulet lugeda, mõned viletsakesed olen ka ise kirja pannud. Kõige lähedasemad on mulle Juhan Liivi ja Sergei Jessenini luuletused. Neid loen ikka uuesti. Fotonäitustel olen vähe käinud. Meeldivad Gustav Germani fotod; on värvikad. Peeter Toominga fotod on omanäolised. Millistel teemadel Teie pilte teete? Kirjutage oma huvialadest lähemalt, palun!

      Kehakultuuriga pole ma kunagi tegelnud, keskkoolis püüdsin ikka just võimlemistundidest puududa.

      Teil olid väga toredad iseloomujooned kirja pandud. Enda kohta ei oska midagi erilist öelda. Tavaline, keskpärane, siiski mitte tuim inimene, huumorimeelest jääb vahel vajaka, mulle ei meeldi tihti naljad, mis minu arvates on natuke taktitud. Peenetundelistest huumorimeelega inimestest pean aga lugu.

      Olen väga tagasihoidlik, mitte seltskondlik, karsklane, ei suitseta. Olen vähese jutuga võõraste hulgas. Võõra inimesega harjumine võtab aega. Lähedase inimesega võin aga tüütult lobiseda. Oma seksapiilsusest pole mul aimugi, aga ma loodan, et ma pole veel lootusetult hiljaks selle tundma õppimiseks jäänud.

      Pilti mul ei ole käepärast, mida võiksin saata. Aga ise ma ennast inetuks ei pea.

      Olen sündinud Lõvi tähtkujus.

      Kui Te olete minu pika kirja läbi lugenud, Teil oli nii tore iseloomu joon kirja pandud, mõistev, ja veel soovite minuga tutvuda, siis palun kirjutage järgmisel aadressil:

      Loodan, et kirjutate või helistate. Eriti siis, kui olete Sõnn. Seniks kõike head Teile elukaaslase leidmisel. Eha

      Nii mõnusale kirjasaatjale tuleb mul kindlasti helistada.

      Mina, Ülle, olen blond. Olen sündinud Skorpion. Lapsi pole, kahju. Kõik vaev on tühja läinud. Viis aastat tagasi matsin mehe, kellega pidin abielluma.

      Olen doonor. Veri on väga hea.

      Meeldivad meri, kino, teater. Sporti teen, sest harrastan metsajooksu. Töötan 1. toidukaubastus koristajana.

      Haritus: alg.

      Olen СКАЧАТЬ