Õnne valem. Tiina Jõgeda

Чтение книги онлайн.

СКАЧАТЬ märke tähele panema.

      Selline inimene sekeldab keskpärasuses, olles lämbumiseni hõivatud kohustuste täitmisega, sundides end keskenduma ebaolulistele asjadele – ja samal ajal veendes end oma toimetuste tähtsuses. Ka mina kohtan pidevalt üht sellist tüüpi, kui pilgu peeglisse viskan.

      See pisendab teie mõtlemist, hoiatab autor, Ameerika koolitusguru David J. Schwartz. Halastamatult nimetab ta sellist inimest vaimselt rentslisse sattunuks. Alistunuks, kes „usub, et on väheväärtuslik, seega ta saavutab vähe. Kes usub, et ei suuda suuri asju korda saata, seega ta ei saadagi”. Kes usub, et ta on täiesti ebaoluline mutrike siin maa pääl.

      Appi, tahan otsemaid oma alistumise pitserit kandvast vaimsest rentslist välja ronida! Lennukaid mõtteid mul kuskil tagataskus ikka veel on, olgugi et… ma ei tea… tuli, ratas ja Skype on juba leiutatud…

      Suuri mõtlejaid ja fantaseerijaid on meil ikka naeruvääristatud. Võtkem või Eduard Bornhöhe sulest legendaarseks kirjutatud Jaan Tatikas ja Salomon Vesipruul. Või rändmunk vend Vahindra, kes tahtis Eestist budistlikku suurriiki rajada. Naljatilgad! Neil veidrikel pole kaines argipäevas kohta.

      Majanduskriis sundis paljud inimesed vaatama iseendale otsa – otsiva pilguga. Milleks ma veel võimeline oleksin, kui mind mu halvasti tasustatud ja surmigavast ametist koondatatakse? Kuidas ma oma peret päästan, kui pank kohtutäituri koos väljatõstjatega koduukse taha saadab?

      Poliitikauuringute keskuse Praxis uuring kinnitas, et vähesed Eesti töötud julgeksid alustada oma äri ja kui alustavad, siis alles viimases hädas. Eestis on Euroopa arvestuses kõige vähem neid, kes on hingelt ja ambitsioonidelt ärimehed… ja kõige rohkem selliseid ettevõtjaid, kelle jaoks oma äri loomine on sundvalik. Näiteks luuakse firma kiiruga siis, kui koondamisteade käes. Asi pole stardikapitalis, vaid julguse puuduses. Ettevõtlustoetuse asemel eelistaksid paljud hoopiski uut töölepingut. Riskivabam on olla palgatööline ja kiruda ettevõtjaid, kes oma imelike ideedega kord hiidkasumeid kokku lükkavad, siis järgmiste hullude plaanidega kuskil Armeenia mäestikes kullakaevandusi otsides kõrbevad. Vaat ajaski suur tükk suu lõhki!

      Mida siis teha, kui ma olen otsustanud edaspidi ainult suurelt mõtelda? Võimsaid mõtteid, mis liigutavad paigast mägesid (ja mind ennast)! Ja kuidas täpselt vabaneda suurt kasvu väikese inimese kompleksist?

      Müügimeestele on maailmas kirjutatud sadu õpikuid, kuid kõige raskem on ennast iseendale maha müüa. Raamatus „Suurelt mõtlemise maagia” leidub hulgani lihtsaid retsepte.

      Esiteks: sul peab olema tublisti eneseusku, et ümbritseva keskkonnaga võidelda, sest „usk millegi võimalikkusse asetab mõistuse olukorda, kus see hakkab otsima viise, kuidas mõte reaalsuseks muuta”.

      Teiseks: mõelge edule, mitte läbikukkumisele. Ja tuletage endale pidevalt meelde, et olete parem, kui arvate end olevat.

      Ma olen püüdnud hoiduda klišeelikest soovitustest, aga nüüd see tuleb: mõelge positiivselt. Jah, positiivne mõtlemine on lühim tee oma eesmärkide saavutamiseks. Raamatu autor nimetab seda poeetiliselt psühholoogiliseks päikesepaisteks.

      Psühholoogiline päikesepaiste on kõik see, mis teeb teie elu saavutusterohkemaks. Saavutused võrduvad siinkohal unistuste teostamisega.

      Enamik meist alahindab iseenda mõtlemisvõimet ja ülehindab kaasinimeste oma. Tulemuseks on see, et paljud müüvad end odavamalt, kui nad väärt on. Ja ärge kartke näida rumalana! Iga inimese kohta, kes teiega ei nõustu, leidub inimene, kes leiab, et teie ideed on suurepärased. Kasutage suurelt mõtleja sõnavara, kasutage suuri, säravaid, rõõmsaid sõnu, kasutage sõnu, mis lubavad võitu, lootust, õnne, naudingut, ja vältige sõnu, mis loovad ebameeldivaid kujutluspilte läbikukkumisest, lüüasaamisest, allaheitlikkusest. Võimas!

      SINGIHÜPPED

      Suurema osa päevast mu kass magab ega lase end ilmakärast häirida. Kui nälg näpistama hakkab, on ta aga leidlikkuse kehastus. Võtame näiteks atraktsiooni „singihüpped”, millega ta on oma pika elu jooksul võitnud kümnete külaliste südamed. Viilukese kalkunisingi nimel (mingi suvalise silgu peale ei liiguta ta vurrugi) suudab ta sooritada hoovõtuta kõrgushüppe, mis ületab kolmekordselt tema turjakõrguse. Et seejärel end taas diivanipatjadel kerra tõmmata.

      Mu kass elab väga fokuseeritud elu. Ta teab täpselt, mida ta elult tahab. Ei mingeid mõttetuid sebimisi, kõhklusi oma eesmärkide saavutamisel – ega ka üleliigset energiakulu ähmaste illusioonide tagaajamiseks. Temast õhkub kadedaks tegevat eneseteadlikkust. Seda keskendumist, saagi poole sirutumise kompromissitut kehakeelt mäletan ka 1990ndate kauboikapitalismi tegijate olekust: ma pean saama selle, mis mulle kuulub!

      Tegelikult on ka suurem osa inimesi võimelised „singihüpeteks”, võimete piirideni ulatuvateks pingutusteks – kui selles vaid piisavalt mõttekust leitakse. Kõik sõltub motivatsioonist.

      Ameerika koduperenaiste lemmik number kaks on dr Phil, Oprah Winfrey jutusaatest välja kasvanud hülgevuntsiline psühholoog-elutreener Philip McGraw. Kuuekümneaastase, pelmeeni meenutava telejutustaja populaarsus ei põhine seksikusel, vaid resoluutsetel õpetussõnadel, mis oma konkreetsuses kõlavad pigem kosmonautide treeninguprogrammina kui koduperenaiste meeleheite leevendusena. Get real, noomib ta juba kaheksandat hooaega eluga puntras olevaid ameeriklasi ja tema tööd saadab märkimisväärne edu. Võimlemisõpetaja rangusega piitsutab ta oma patsientide illusioone, emotsionaalset virvarri, elule allajääja hädaldamist.

      „Kui tahate elu paremaks muuta, siis lõpetage valele poole liikumine. Metsas eksinuna peab teadma, kuidas sealt välja saab,” käratab ta.

      Self-help’i guru ei väsi kordamast, et sa vastutad oma elu eest ja seda vastutust pole võimalik mitte kellegi teise kaela ajada.

      Lihtsate käitumisjuhiste kõrval on tema meetodi teiseks alussambaks patsiendi enesekindluse suurendamine.

      Näiteks kümme käsku dr Phili elustrateegiate evangeeliumist. Esimene postulaat: sa kas saad elult, mida tahad – või ei saa. Need, kes saavad oma tahtmist, teavad, kuidas asjad maailmas käivad. Tee endale selgeks, kuidas soovituni küündida. Kogu infot, oskusi, kogemusi. „Ja ettevaatust valede mõtete ja valede inimeste otsa komistamisel,” hoiatab ta.

      Üks minu lemmikõpetussõnu kõlab nii: „Sa ei saa muuta oma käitumist, enne kui sa pole aru saanud, mis kasu sa sellest käitumisest saad. Isegi kui vale käitumine teeb haiget, on see ikka sinu jaoks mingi varjatud kasu allikas. Ka kõige destruktiivsemal käitumisel on oma põhjendus.” Näiteks teab iga suitsetaja, et see tegevus on sajaprotsendiliselt kahjulik ja mõttetu – aga kui inimene suitsetab, siis järelikult on tal seda psühholoogilises plaanis millekski vaja. Emotsionaalne kasu, mida inimene pealtnäha mõttetust tegevusest saab, on igaühe jaoks erinev. Kes ütleb, et peletab igavust, kes stressi, kes mida.

      Edasi manitseb Phil: ära mängi ohvrit ja ära vabanda end minevikuga. Sa ei lahenda kunagi probleemi kedagi teist süüdistades. Vali õige käitumine… aga arvesta, et see nõuab distsipliini. Õige käitumine toob kaasa õiged lahendused. Ja tahe!

      Kiilaspäine teledoktor kitkub mõtetes vohavat umbrohtu lausa sadistliku kirega: tee endale selgeks, mis sinu elus toimib ja mis mitte. See tähendab: ole konstruktiivne ja tee lõpp ähmastele fantaasiatele! Kui sa ei oska oma soovi„teha midagi mõnusat” konkreetsesse tegude ja arvude keelde panna, siis pole sul lootustki seda mõnusat saada! That’s it.

      See, mida sa nimetad reaalsuseks, on ainult sinu ettekujutus reaalsusest: kontrolli oma vaatenurgad üle – sa võid sealt avastada filtreid, mis panevad sind negatiivselt mõtlema! Hoia ohjad enda käes, ole enda vastu nõudlik ja tegutse СКАЧАТЬ