Aja jälg kivis. Ameerika Ühendriigid. Helgi Erilaid

Чтение книги онлайн.

СКАЧАТЬ presidendi juurde ning teevad tema ees sügava kummarduse, samal ajal kui presidendi abi vaikselt nende nimesid ütleb. Seejärel astub külaline kindlaksmääratud kohale. 15 minuti pärast uksed suletakse ja külalised sätitakse ringis seisma. President astub ringi sees iga külalise juurde ja ütleb tema nime, lisades mõne komplimendi või õnnitluse, teeb ka kerge kummarduse, kuid ei suru kellelgi kätt. Kui ring täis saab, läheb president tagasi oma kohale kamina ees, külalised astuvad üksteise järel tema juurde, teevad vaikse kummarduse ja lahkuvad.

      Selle pantomiimilaadse tseremoonia lõpetas USA kolmas president Thomas Jefferson, kes 1801. aastal ametisse astudes asendas ammuse piduliku rituaali lihtsa käesurumisega. Kuid just äsjakirjeldatud tseremoonia jaoks laskis president Washington oma Philadelphia häärberisse ovaalse ruumi ehitada, mis võis olla eeskujuks Valge Maja läänetiiva loojatele täiesti erilise presidendi töötoa, ovaalkabineti kujundamisel. President William Howard Taft oli esimene, kes selles kabinetis 1909. aastal tööle asus. Veebruaris 1912 kirjutas ta siin alla dokumendile, millega liideti Ameerika Ühendriikidega Arizona ja New Mexico osariik. Nüüd kuulus USA koosseisu 48 osariiki.

      Ovaalkabineti bluus

      Suures ovaalses ruumis on kolm kõrget lõuna poole avanevat akent, nende ees seisab presidendi laud. Põhjapoolses otsas on kamin. Ruumil on neli ust. Idapoolne avaneb roosiaeda, läänepoolne väiksemasse privaatkabinetti ja söögituppa, loodepoolne läänetiiva peakoridori ja kirdepoolne presidendi sekretäri kabinetti. Iga president sisustab ovaalkabineti tavaliselt oma maitse järgi. Aknad saavad uued eesriided, tuuakse ka uut mööblit ning pannakse paika uus ovaalne vaip, mis katab suure osa põrandast. Sellel vaibal on alati USA presidendi kotkaga pitsat, mida on kujutatud ka ruumi laes. Maalid ovaalkabineti seintele valitakse Valge Maja rikkalikust kunstikogust või laenatakse muuseumidest. Peaaegu 20. sajandi algusest peale on presidendid teinud oma tööd suure massiivse ja kaunite nikerdustega nn Resolute-laua taga, mis valmistati kuninganna Victoria käsul Briti fregati HMS Resolute puumaterjalist.

      25. jaanuaril 1915 kuulas president Woodrow Wilson Valge Maja ovaalkabinetis esimest telefonikõnet ühest Ameerika mandri äärest teise – New Yorgist San Franciscosse.

      Aprillis 1917 sai ovaalkabinetist sõjakabinet ja Valge Maja läänetiivast sama hästi kui esimese maailmasõja staap, mis töötas 24 tundi ööpäevas. Ligi 75 inimest tegelesid siin pidevalt telegrammide, telefonikõnede ja sõjakaartidega.

      1929. aasta jõululaupäeva õhtul puhkes läänetiivas tulekahju. Pärast kustutamist asuti ruume taastama, suurem ümberehitus võeti ette 1934. aastal Franklin Delano Roosevelti ajal. Läänetiib laienes veelgi ja ovaalkabinet kolis oma praegusse asukohta, tiiva kagunurka, kust avaneb uhke vaade Valge Maja roosiaiale.

      1941. aasta detsembris lendas üle maailma teade jaapanlaste pommirünnakust Pearl Harborile. Vihased ameeriklased piirasid Valge Maja ümber, salateenistuse mehed katsid ovaalkabineti aknad kuulikindlate klaasidega, automaatpüssidega kaitsemeeskond valvas katusel. Uue idatiiva alla asuti pommivarjendit ehitama.

      12. aprillil 1945 andis Harry Truman ovaalkabinetis presidendivande, kogu tseremoonia vältas vaid minuti. Sõda ju kestis. Sama aasta 14. augustil sai president Truman ovaalkabinetis toimunud pressikonverentsil teatada, et Jaapan on alla andnud ja teine maailmasõda lõppenud.

      1954. aasta oktoobris tehti valitsuskabineti istungist Valge Maja läänetiivas esimene teleülekanne, 1961 kolisid Valgesse Majja John ning Jacqueline Kennedy. Noor presidendipaar, eriti aga Jackie, leidis, et maja Trumani-aegne sisustus vajaks uuendamist. Jackie Kennedy oskas Valge Maja küllalt piiratud eelarvet arukalt ära kasutades hoone pidulikumat osa mitte ainult värskendada, vaid vanu autentseid esemeid kasutades hoopis suursugusemaks ja ajaloolisemaks muuta.

      Alati stiilne Jackie tundis kunsti ja oskas hinnata ehtsat vana mööblit. Ta leidis endale abilised, tuntud kunstikoguja Henry Francis du Ponti ja tuntud prantslasest sisekujundaja Stephane Boudini, kes aitasid sajanditevanuse Valge Maja jaoks õigeid antiikesemeid otsida. Eriti silmapaistev oli söögisaali seinu kattev ehtsalt vana tapeet, millel on kujutatud stseene Ameerika vabadussõjast.

      Valges Majas on värvilised saalid – kollane, sinine, punane, roheline –, kõik need muutusid tänu Jackie Kennedy ja tema abiliste tööle säravamaks, moodsamaks, elegantsemaks ja suursugusemaks. Vanad maalid, kaunid lühtrid, ajastutruu mööbel, heledamad toonid. Boudin uuendas ka läänetiiva ja ovaalkabineti, kus kogu Kennedy presidendiaja jooksul väga kõvasti tööd tehti ja lausa maailmakriise lahendati. Kui Nõukogude Liidu raketid Kuubale jõudsid, oli aatomisõjast päris vähe puudu, kuid õnneks suudeti mõistlik lahendus leida.

      Restaureerimistööd Valges Majas jätkusid ka siis, kui John ja Jackie Kennedy 1963. aasta novembris Texasesse sõitsid. Nii ei näinudki nad lõplikult renoveeritud läänetiiba ja ovaalkabinetti.

      1968. aasta märtsis teatas president Lyndon Johnson ovaalkabinetis toimunud teleesinemises Ameerika rahvale, et ta ei kandideeri uuesti presidendiks. Ta lootis, et ehk aitab see otsus kaasa Vietnami sõja lõppemisele.

      Aasta hiljem, 1969, kõlasid ovaalkabinetis ajalukku läinud sõnad: „Hallo, Neil ja Buzz, ma räägin teiega Valge Maja ovaalkabinetist ja see on päris kindlasti kõige ajaloolisem telefonikõne, mis üldse kunagi on tehtud.“ Nii ütles president Richard Nixon raadiotelefoni kaudu kosmoselaev Apollo 11 komandörile Neil Armstrongile ja piloot Edwin Buzz Aldrinile juulikuu 20. päeval. Kuu ja Maa vahel polnud tõesti enne telefoniühendust olnud.

      1986. aasta jaanuaris vaatas president Ronald Reagan oma abilistega ovaalkabinetis salvestust kosmoselaev Challengeri stardist, mis lõppes katastroofi ja meeskonna hukkumisega. Kõrbetormi nime kandva operatsiooni ajal Lahesõja päevil muutis president George Bush Valge Maja läänetiiva sõja strateegiliseks keskuseks. Iraak jäi Valget Maja kauaks kummitama, kuigi vahepeal valitses seal president, kelle ajal elu pisut lõbusamaks muutus.

      Bill Clintoni Valge Maja aastatel läks USA majandus üpris kenasti ülesmäge, ent on asju, mida üks president endale lubada ei tohiks. Kuidagi tulevad ka kõige intiimsemad seigad päevavalgele, kuigi Valge Maja ja selle läänetiib püüavad sellistes lugudes alati äärmiselt delikaatsed olla. Aga keep smiling käib Ameerika elu juurde, armetutes olukordades püütakse ikka head nägu teha ja president Bill Clinton lahkus naeratades.

      Valgesse Majja kolis George W. Bush. 11. septembril 2001 sai läänetiivast taas omamoodi sõjastaap. Sõda terrorismiga kestab ka president Barack Obama ajal, maailm lõhestub ja protesteerib, vägivald võimutseb, inimesed hukkuvad ja ikka veel esineb vaesust. Üks lõputu bluus …

      Esimese perekonna kodu

      Valge Maja Washingtonis, Ameerika Ühendriikide presidendi residents. 132 ruumi, 35 vannituba, 412 ust, 147 akent, 28 kaminat, 8 treppi, 3 lifti.

      Köögis töötab viis täiskohaga kokka, kes suudavad imekiiresti valmistada piduliku õhtusöögi 140 külalisele ning suupisted rohkem kui tuhandele. Residentsi juurde kuuluvad tenniseväljakud, jooksurada, bassein, keeglirada ja teater.

      Novembris 2002 tähistati läänetiiva sajandat aastapäeva, kuid Valges Majas on ka palju muud peale läänetiiva. See on Ameerika Ühendriikide esimese perekonna kodu, milles on hulk ajaloolisi ruume. Nii palju kui vähegi võimalik on neid püütud ka sellistena hoida.

      Pidulik söögisaal on plaanitud 140 külalise jaoks. Valgeks krohvitud lagi, peene ornamendiga friis, tohutu kroonlühter laes, küünlajalad kaminasimsil, lilled, peeglid, kuninganna Anne’i stiilis toolid – kõik see meenutab ruumi 19. sajandi neoklassitsistlikust lossist Inglismaal, kuigi aja jooksul on siin mõndagi muutunud. Ja ikka on kamina kohal seisnud president Lincolni portree.

      Ampiirstiilis Punases saalis leidub hulk huvitavat vana mööblit. 1809–1817 СКАЧАТЬ